Joonis 3 Diagrammidelt paistab, mitu kommentaari kümnest on vigased. Näeme, et uudisteportaalides on suhteliselt vähe vigaseid kommentaare. Diagrammide põhjal võime öelda, et kõige rohkem eksitakse kommentaaride kirjutamisel Delfi uudisteportaalis ning kõige vähem Eesti Päevalehe veebiväljaandes. Solvamine Solvavate kommentaaride arvu välja selgitamisel, uurisime samuti eelnevalt mainitud uudisteportaalide kolme artikli 10 esimest kommentaari. Tõime eraldi välja ka vaenulike kommentaaride arvu, mida oli tunduvalt rohkem, kui solvamisi. Uurisime ainult isikustatud kommentaare ning nendes oli tunduvalt vähem solvanguid kui anonüümsetes kommentaarides, kuid mõned ikka. Delfi (joonis 4) 5 10 9 8 7 6 isiklikud solvangud 5
ee või postimees.ee, siis võib avaldatud uudiste kommentaaridest leida väga õelaid mõtteavaldusi. Kommenteerijad nimetavad alusetult artiklis avaldatud inimesi, keda nad isegi ei tunne, rumalateks või inetuteks. Seda võib nimetada juba raskeks sõnavabaduse kuritarvitamiseks. Negatiivse sõnavabaduse vähendamiseks Internetis võiks korraldada nn sokiteraapia. Tuleks vaadata erinevatest foorumitest kasutajate postitusi ja uudisteportaalide kommentaaridest uurida välja kindlad inimesed, kes õhutavad vaenu, olles ise vaenulikud, ja minna nendega kohtuma. Tuleks küsida otse, kas nad peavad end Internetiliku vaenu õhutajateks või mitte. Ilmselt nad vastaksid, et mitte. Turu-uuringute AS korraldatud sõnavabaduse uuringust selgus, et enam kui 40% inimestest ei taha või ei julge sõnavabaduse teemal üldse mingit arvamust avaldada. Aga kui inimene vaikib, tähendab see tavaliselt seda, et tal on midagi varjata
Microsoft Excel 2010 abil. 8 3. Tulemused ja arutelu Tulemustes on iga küsimuse juures välja toodud kõik vastusevariandid. 10. klassi ja 12. klassi tulemusi vaadeldi eraldi. 3.1. Ajalehtede lugemus ja tellimine 1. Kas jälgid regulaarselt ajalehtede internetiväljaandeid/ muid uudisteportaale? Joonis 1. Ajalehtede internetiväljaannete ja muude uudisteportaalide jälgimine klasside kaupa. 10. klass noormehed (n=13) ja neiud (n=13) ning 12. klass noormehed (n=5) ja neiud (n=6) Jooniselt 1 selgub, et 10. klassis jälgib regulaarselt ajalehtede internetiväljaandeid ja muid uudisteportaale 85% noormeestest ja 31% neiudest. 12. klassis on tulemused vastavalt 80% noormeestest ja 50% neiudest. Hästi on aru saada, et noormeestel on huvi ajalehtede internetiväljaannete ja muude uudisteportaalide vastu suurem kui neiudel
intressidega. Aktiva Passiva Raha 2500 EUR Omakapital 2500 EUR Aktiva kokku 2500 EUR Passiva kokku 2500 EUR VII. Turundus Ettevõtet reklaamitakse sotsiaalvõrgustikes, reklaami levitatakse ka visiitkaartide ja brosüüridena. Pikemas perspektiivis võetakse rendile reklaampinda, lisaks kasutatakse kohalike uudisteportaalide reklaamiteenuseid. VIII. Toote kirjeldus ja hinnakujunduse põhimõtted Keeleõppekursuse töö algab siis, kui on koos 10-st inimesest koosnev grupp. Minimaalne kursuse maht on 20 akadeemilist tundi (45 min), intensiivkursuse maht on 60 akadeemilist tundi. 6 Õppijad maksavad koolile tasu kursuse eest korraga enne kursuse algust, individuaalselt on
ja infoga. Üldiselt algab autori meediapäev hommikul, kui ärkamise järel tehakse endale tass kohvi ning avatakse erinevad uudisteportaalid. Kõige kasutavamateks uudisteportaalideks on Delfi.ee ning Postimees.ee, samas kasutab autor ka reddit.com subreddit’it ’’worldnews’’, kust saab end täiendada erinevate päevakajaliste uudistega, mis on aset leidnud mujal maailmas, kuna paljud uudised lihtsalt ei jõua Eesti uudisteportaalidesse. Uudisteportaalide sirvimise ning pilkupüüdvate uudiste lugemise järel algab faas, mis kestab päeva lõpuni, ning see on sotsiaalmeediakasutus. Siia alla käib Facebooki tihe sirvimine, Twitteri feed’i jälgimine ja teised sotsiaalvõrgustikud. Facebook ja Twitter on autori arvates asjalikud, kuna nende kaudu võib leida kergelt indiviidide arvamusi ning kirjutusi, näiteks pakub autorile huvi Kaur Kenderi ning Mikk Pärnitsa Twitteri kasutajad, kus mõlemad autorid avaldavad väga tihti
10 2. TULEMUSED 2.1. Internetimeedia 2.1.1. Küsimus 1. Ajalehtede internetiväljaanded ja muud uudisteportaalid Küsimusele 1 ,,jah" vastanute arv oli 5. klassis natuke üle 40%, 8. ja 11. klassis 75% ringis. Kui 5. klassis oli poiste ja tüdrukute tulemus enam-vähem sama, siis 8. klassis lugesid poisid juba rohkem ning 11. klassis oli vahe veelgi suurem. Tulemustest järeldub, et 5. ja 8. klassi vahel toimub järsk tõus Interneti uudisteportaalide lugemise osas, kuid uuringu metoodikast tulenevalt ei ole täpsemat aega võimalik öelda. Ilmselt ei huvita uudised kuigivõrd 5. klassi õpilasi, huvi tekib alles hiljem. Samuti on võimalik, et 5. klassis ei veedeta veel kuigi palju aega Internetis, mistõttu on ka uudisteportaalide regulaarsete lugejate arv väiksem. Sugudevaheline võrdlus näitab, et ehkki nooremas eas loevad poisid Internetist uudiseid enam-
________ Meediaväline: kodanike blogid, meediakriitika sotsiaalmeedias, kommentaarid, meediauuringud, vabakond, meelelahutuslikud vormid. Internet pakub laias valikus ja madala hinna eest erinevaid võimalusi, kus arutada meedia tugevuste ja nõrkuste üle- blogid, kommentaarid, sotsiaalmeedia jne. Seepärast on meediavälise kriitika osatähtsus meedia vastutusel hoidmiseks suurenenud. Blogid on väga-väga populaarsed Kommentaariume kasutatakse uudiste, artiklite, ajalehtede ja uudisteportaalide kohta tagasiside saamiseks. Algselt üritasid meediaorganisatsioonid end kommentaaride eest vastutamise eest distantseerida, kuid see muutus peale Leedo vs Delfi juhtumit. Nüüd proovitakse vältida halvustavate kommentaaride avalikustamist, kuid see ei pruugi alati efektiivselt töödata. Eriti, kui kommentaaride sisestamine on suur. Ajakirjanike blogid- käsitlevad ajakirjanduse kvaliteeti oma blogides, kuid sellel ei