Kõige rohkem artikleid oli pikkusega 1001-2000 tähemärki (14 artiklit). Teisel kohal on artiklid pikkusega kuni 1000 tähemärki (7 artiklit). Pikemaid artikleid oli vähem. Põhjus võib olla selles, ajakirjanike eesmärk on anda lühike, piisavalt ülevaatlik ja kokkuvõtlik info lugejale/ infotarbijale antud teemast. Pikemad artiklid kipuvad oma sisu poolest laiali valguma ja enamus inimesi ei viitsi seda lõpuni lugeda. Lugude kategooria kuulub suuremalt jaolt uudislugude alla (tervelt 21 artiklit). Kõrvale on panna ainult 4 pikemat analüüsi ja 1 juhtkiri Postimehelt endalt. Kuna sündmused oli tol ajavahemikul tulised ja uued teemad tulid kiirelt peale, on ajakirjanikud jaganud pigem uut infot väikeste kildudena ja lisanud mõned kommentaarid/repliigid asjaosalistelt, mitte hakanud teemat pikemalt analüüsima. Loo kommentaaride diagrammilt on selgelt näha, et välispoliitilised teemad pakuvad vähestele huvi, et ise sõna võtta
odavad ja populaarsed. Parim lahendus on muidugi veeb, eelkõige sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud nagu Facebook, MySpace, Twitter jne. Lisaks sotsiaalvõrgustikele on kasutusel ka e-maili ja kiirsuhtlusprogrammide vahendusel leviv nakkusturundus ning muidugi ka kõige vanem ja klassikalisem meedium: inimene, nimelt siis suust suhu leviv reklaam (Luik, 2008: 130). Ideaalis on võrgustike kaudu toimuv kampaania nii tõhus, et jõuab peavoolukanalitesse uudislugude ja saatelõikude kaudu ehk ajakirjandusliku sisu osana. 2.1 Populaarseimad meediumid Seoses interneti arenguga on teised viirusturunduse meediumid jäänud sotsiaalvõrgustikes toimuva viirusturunduse varju. Sotsiaalvõrgustike populaarsus ja kasulikkus nakkusturunduse teostamisel põhineb nn kuue astme teoorial, mille kohaselt lahutab igat inimest ükskõik missugusest teisest inimesest sotsiaalvõrgustikus vaid kuus inimest, ehk ühenduslüli (Holzschlag 2004)
Sotsiaalmeedia võimaldab reklaami valitud sihtrühmale täpselt suunata ja annab mõõdetavaid tulemusi. Sotsiaalmeedia turundus on edukas tänu laiale kasutajaskonnale. Faktid: 46% Eesti elanikest külastab igapäevaselt sotsiaalmeedia keskkondi (TNS Emor) Eestis üle 470 000 Facebook'i kasutaja (Social Bakers) LinkedIn toob rohkem kliente B2B ettevõtetele, Facebook B2C ettevõtetele (Hubspot) 55% Twitteri kasutajatest kasutab keskkonda uudislugude jagamiseks ja 53% edastavad teiste säutsisid (Jeff Bullas) Pinterest toob rohkem kliente viitavatest allikatest kui Google+, LinkedIn ja YouTube kokku (Mashable) Facebook on kõige populaarsem sotsiaalmeedia võrgustik. Facebook ei ole turundajatele võõras. Kõik teavad Facebook'i ja kasutavad seda. Faktid: Facebook'is on üle 845 miljoni kasutaja (IT Pro Portal) Eestis üle 470 000 Facebook'i kasutaja (Social Bakers)
lugejale intervjuuna. Piltuudised – keskseks on fotod, mitte tekst. Valdkondadelt ja teemadelt võivad need uudised kuuluda erinevatesse rühmadesse. Kõige tavalisem on see,et tegu on poliitiliste uudistega. Lisaks võib nende seas olla ka majandusega seotud uudiseid. Seega võib olla tegu nii kõvade kui pehmete uudistega; nii üld- kui eriuudistega. Siintoodud probleemid tulevad väiksemaks mahus ette suurema osa uudislugude põhjal. Uudised koosnevad kõne tekstist, vaatlusest või intervjuust. Muud erijoontega uudised Pisiuudised – ajaleht jagab need tähtsusest 3-4 rühma. Olulisemad saavad parema koha ja rohkem mahtu. Neil on üldised pealkirjad: kuriteod, õnnetused jne. need pole nii olulised, aga on „söödavad“, tänu millele lugeja vaatab ka pikemaid uudised. Nädalalehe- ja ajakirjauudised – oluline on uudise värskus ja uudiste keskseks on päevaleht.
tuleb sisse otsesõnaliste, mõnikord ka varjatud hinnangutena. Varjatud kallutatuse väljatoimetamine on eelkõige toimetaja töö. Toimetaja peaks uurima kaht tüüpi nähtust: kas pole tsiteeritud palju ja olulistes kohtades allikaid, mis esitavad reporterile meelepäraseid seisukohti ning kus vastuseisukohi on nõrgema kaaluga; kas pole kasutatud kallutavaid sõnu, eriti tsitaadi saatelauses. Tasakaalu puudumine. Kõige tavalisem konflikti põhjus ajalehe ja allikate või uudislugude tegelaste vahel. seda on võimatu parandada ilma uute allikate ja lisainfota. Kas uudist käsitletakse kõikidest külgedest? Kas on antud sõna kõigile osapooltele? Kas on väljajäetud mitteametlikke allikaid? Faktide puudumine. See on probleem, mida toimetaja ei saa ise lahendada. Reporter peab vajalikke fakte juurde hankima. Uudisküsimuste vastuste puudumine: kas on vastatud kõigile uudisküsimustele
Näited telefoniküsitlustest: 1. EMOR pakkumine – 24 hr. telefoniküsitlus. ... on kiireim võimalus pöörduda otse eestimaalaste poole Teile huvipakkuvate küsimustega ja koguda täiendavat infot nende arvamuste, hoiakute ja käitumise kohta. 24h telefoniküsitlus on sobiv turu-uuringute vahend,kui Teil on vaja teha kiireid, operatiivseid otsuseid konkurentide aktsioonidele reageerimiseks ja oma turundustaktika kujundamiseks ja meediakanalite toimetajatele uudislugude taustade uurimiseks. 24h telefoniküsitluse võimalused: -tulemused on käes 24 tunni jooksul, -küsimustik kooskõlastatud ja tellimus esitatud kella 12.00-ks, -küsitlus toimub samal päeval, -küsitluse tulemused on käes järgmisel päeval kell 12.00, -kuni 200 intervjuud, -maksimaalselt 7-10 minuti pikkune intervjuu, -sihtrühmad, mis ei erine oluliselt kogu täisealisest elanikkonnast, -uuringutulemused edastatakse tabelite vormis koos suuliste kommentaaridega.
et tarbeteksti on tunginud ilukirjanduse narratiivimallid – seega lugu läheneb vormiliselt meelelahutusele. Lugu püütakse esitada põnevamalt, säilitades siiski dokumentaalsuse. Informatsiooni ja meelelahutuse vaheline pinge on alati olemas – lugu peab olema põnev ja müüv, aga samas ka tõsiseltvõetava infosisaldusega. See pinge liigub kord ühele, kord teisele poole. Keskne teema, kuidas ajakirjandust teha, on üks probleem tänapäeval. Uudislugude pealkirjades on ainsus löövam kui mitmus. Pealkirjavorm on tsitaadi moodi, kaotatud on saatelause ja jutumärgid, alles vaid ütleja ja koolon. Uudistekstid on polüfoonilised (eri kõneleja häälte segunemine), intertekstuaalsed. Uudise info saadakse allikatest ja paneb kokku, mitte ei kirjuta oma peast midagi, vaid vahendab talle öeldut. USA ajakirjanduse mõjul on 90ndatel tulnud Eestisse põhimõte, et olulisimad on tsitaadid ja allikad – nii kaovad žanripiirid
püüavad meeldida massidele 4. ei ole ainult tegelikult kunst kuna teda luuakse ainult kasu eesmärgil 22.6. Mis on selles ühiskonna jaoks taunitavat, kui meedia lähtub arusaamast, et «Kõik on uudis, mis müüb?» Uudiste vahendajad ei edasta pelgalt fakte vaid kellegi valikut, mis peab olema teatavas ajalises formaadis, löövalt pealkirjastatud, edastatud, raamistatud ja pakendatud arusaadavalt (sealt ka uudislugude sõnakasutus). 22.7. Mis iseloomustab tänapäevast popmuusika tööstusharu sotsioloogilisest vaatenurgast? Tegemist on äriga, tööstusharu on üsna kontsentreerunud, lääne maitse/väärtused valitsevad turgu. Suurema osa tarbijatest moodustavad noorukid ja sellest tulenevalt käsitletakse enamasti lüürikas ka neid puudutavaid teemasid. Artiste, nende lugusid ja plaate "promotakse" raadiojaamades, teles, veebis, klubides ning festivalidel. Lugude kirjutajad ja
annaabi.ee 
