organisatsiooni või institutsiooni, mis tehnilistele vahenditele lisaks omab mingit struktuurilist ülesehitust ja hõlmab ka kõiki neid inimesi, kes kindlustavad info edastamist või selle tootmist, ja mis sellisel moel kõige muu kõrval täidab ka teatud regulatsiooni- ja kontrollifunktsiooni poliitika ja poliitikute tegevuse üle ühiskonnas. Meedia alla kuuluvad ajakirjandus, raadio , televiisor ja tänapäeval ka internet. Meedia ülesanded on järgmised: 1. pakkuda uudislikku ja praktilist teavet; 2. vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti; 3. mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust; 4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust. Meediale pakutav info peab olema uudisväärtuslik vastava meediakanali tarbijate seisukohast, kusjuures uudisväärtuslikkuse üle otsustamisel on
organisatsiooni või institutsiooni, mis tehnilistele vahenditele lisaks omab mingit struktuurilist ülesehitust ja hõlmab ka kõiki neid inimesi, kes kindlustavad info edastamist või selle tootmist, ja mis sellisel moel kõige muu kõrval täidab ka teatud regulatsiooni- ja kontrollifunktsiooni poliitika ja poliitikute tegevuse üle ühiskonnas. Meedia alla kuuluvad ajakirjandus, raadio , televiisor ja tänapäeval ka internet. Meedia ülesanded on järgmised: 1. pakkuda uudislikku ja praktilist teavet; 2. vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti; 3. mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust; 4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust. Meediale pakutav info peab olema uudisväärtuslik vastava meediakanali tarbijate seisukohast, kusjuures uudisväärtuslikkuse üle otsustamisel on
Meedia on: 1. koguaeg muutuv, 2. massi teabe vahend (massi suhtlus vahend). Meedia kui institutsioon suunab ja reguleerib protsesse, mis on ühiskonna arengu seisukohalt olulised. Meedia kui fiktsioonide (kujutiste, väljamõeldiste) looja: - kõige mõjutatavad on 10-13 aastased; - meedia kasutab kujutlusi tegelikkuse loomiseks. Taasloodud tegelikkus tundub meile tõene, see kujundab teadmisi, hoiakut ja käitumist. Meedia ülesanded on järgmised: 1. pakkuda uudislikku ja praktilist teavet; 2. vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti; 3. mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust; 4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust. Olulisem: - Infoühiskond on edukas, siis kui ta suudab ühtlustada KOODE. KOOD - leppemärgisüsteem Uute koodide vastuvõtt otsustatakse infovõrkudes.. Infovõrgud: 1. kultuurikeskused (Firenze, Pariis); 2
Pressiteate näide Pressiteade on meediakanalitesse edastatud teade, mis üldjuhul sisaldab pressiteate väljastajaga seotud uudist või seisukohavõttu. Ehkki pressiteade on pigem suhtekorralduslik kui ajakirjanduslik žanr, peab edukas pressiteade vastama ajakirjanduslikele nõudmistele, kuna see on suunatud eelkõige ajakirjanikele, kasutamiseks ajakirjandusliku algmaterjalina. Pressiteade peab äratama ajakirjanikes huvi, seepärast peab see sisaldama midagi uudislikku, mille kajastamisest meedia oleks huvitatud. Selleks võib olla nii uus, algupärane uudis (nt teade mingi ürituse toimumisest, raamatu ilmumisest, saavutusest või auhinnast) kui ka jätk juba ajakirjanduses käsitletud teemale (kellegi kommentaar meedias käsitletud uudisele, vastus kellegi avalikule sõnavõtule, väite ümberlükkamine vms) JJ-Street tantsukooli pressiteade JJ-Street Baltic Sessioni korraldajad koos vabatahtlikega korraldavad. 5.oktoobril 2015 kell 16
Meedia kordamine 1)Mis on meedia? Meedia on ühiskonna arengu erilisi hoobasid, samas on ta ka ühiskonna peegeldus, pakkudes meile infot sündmustest ja asjadest, millega meil isiklik kontakt puudub. 2)Meedia ülesanded (5-7) *pakkuda uudislikku ja praktilist teavet *vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti *mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust *kujundada ühiseid arusaamu (väärtushinnanguid) ning käitumisviise *kujundada avalikku arvamust, muutes ühiskonna huvid ning poliitilised otsused kõigile nähtavaks *vahendada teadmisi *pakkuda meelelahutust 3)Mis on tsensuur? Tsensuur on ajakirjanduse jms läbivaatamine riigiasutuse poolt 4)Tänapäeva meedia süsteemi osad (4) *Trükiajakirjandus e
Meedia: teabelevivahend: trükiväljaanded, raadio, tv ja internet. Meedia roll ühiskonnas: pakkuda uudislikku ja praktilist teavet, vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti, kujundada ühiseid arusaamu ning käitumisviise, avalikku arvamust, pakkuda meelelahutust, vahendada teadmisi. Tsensuur avaldatavate materjalide kontroll, kommunikatsioon suhtlemine, fiktsioon väljamõeldis, kujutlus. Meedia taga: omanike mõju mida ja kuidas kajastada, ajakirjanike mõju, allikate mõju, reklaamiandjate mõju, meediatarbijate mõju
Ajakirjandus on tegelikult perioodikaväljaannete, ringhäälingu ja televisiooni üldnimetus Ajakirjandus seostub klassikaliselt eelkõige uudiste loomise protsessiga Massimeedia on see on meediast, mille vastuvõtjateks on suur hulk inimesi nimede ja nägudeta mass. Sõnum on suunatud publikule ühepoolselt ja meediumite kaudu Massimeedia kaudu ei levi ainult tõsine ja online info, vaid suure osa sellest moodustab ka meelelahutus Meedia ülesanded: · Pakkuda uudislikku ja praktilist teavet · Vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti, st ühiskonna osade sidumine. · Kujundada ühiseid arusaamu (väärtushinnanguid) ning neile vastavaid käitumisviise ehk sotsiaalsete normide ülalhoidmine · Kujundada avalikku arvamust kellegi või millegi kohta, avalikustades toimuvat · Vahendada teadmisi ja laiendada silmaringi · Kriitika ja kontroll sõnavabadusega riikides kontrollib võimuasutuste tegevust · Pakkuda meelelahutust.
Ajakirjanduse rollid ühiskonnas; Eesti ajakirjanduseetika koodeks; Eesti meedia ja eetika; Ajakirjanik ja eetika; Reklaam ja eetika; Allikate kaits 1. AJAKIRJANDUSE ROLLID ÜHISKONNAS (MIKS ON AJAKIRJANDUST VAJA) 1) Pakkuda uudislikku ja praktilist teavet 2) Vahendada eri inimrühmade arvamust ja teavet • Eksperdid ja tavainimesed • Nt. USA ja EL, Erinevad parteid, vanurid ja lapsed 3) Meelelahutus 4) Vahendada teadmisi ja sellega avardada inimeste silmaringi • Kuldvillak, Maahommik, Kuuuurja, Radar • Raske eristada meelelahutusest 5) Kujundada ühiseid arusaamu, väärtushinnanguid ja nendele vastavaid käitumisviise • Laulupidu - ühtekuuluvustunna, patriotism • Haridus
......4 Kasutatud kirjandus.........................5 1 Sissejuhatus Mis ajakirjandus üldse on? Ajakirjandus on tänapäeva olulisim info levitaja. Ajakirjandus on teabe perioodilise, kiire ja massilise levitamise vahendeid. Ajakirjandus täidab paljusid ühiskondlike ülesandeid: 1) levitab ja ühtlustab valitsevaid väärtushinnanguid ja norme, vahendab ja kujundab avalikku arvamust, mõjutab ja toetab ametkondade tegevust, organiseerib massilist tegevust ja üritusi 2) pakub värsket uudislikku ja praktilist teavet, avardab silmaringi ja kujundab maailmapilti 3) vahendab, edastab ja propageerib kultuuriväärtusi, 4) sisustab vaba aega . Ajakirjandus Eestis Eesti ajakirjanduse algust loetakse aastast 1766, mil Põltsamaal hakkas Peter Ernst Wilde väljaandel ilmuma arstiteadusliku sisuga lehekene "Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud teäda antakse...". Et Wilde ise ei vallanud eesti keelt küllaldasel
) Pressiteade on meediakanalitesse edastatud teade, mis üldjuhul sisaldab pressiteate väljastajaga seotud uudist või seisukohavõttu. Ehkki pressiteade on pigem suhtekorralduslik kui ajakirjanduslik žanr, peab edukas pressiteade vastama ajakirjanduslikele nõudmistele, kuna see on suunatud eelkõige ajakirjanikele, kasutamiseks ajakirjandusliku algmaterjalina. Pressiteade peab äratama ajakirjanikes huvi, seepärast peab see sisaldama midagi uudislikku, mille kajastamisest meedia oleks huvitatud. Selleks võib olla nii uus, algupärane uudis (nt teade mingi ürituse toimumisest, raamatu ilmumisest, saavutusest või auhinnast) kui ka jätk juba ajakirjanduses käsitletud teemale (kellegi kommentaar meedias käsitletud uudisele, vastus kellegi avalikule sõnavõtule, väite ümberlükkamine vms).
avaldamine ei tohi mõjuda reklaamina. • Tuleb keelduda kõigist toimetusele tehtavatest pakkumistest, mis sisaldavad tasuta või suure hinnasoodustusega reise, kingitusi jne. • Tarbijale suunatud lood nõuavad, et esitataks alati seda, kuidas toodete valik on tehtud ja kuidas neis testiti-võrreldi. • Hinda eelinfot ürituste kohta uudisväärtuse seisukohast. Kontrolli, kas nt mingi uue asutuse avamisel on uudislikku väärtust. • Ära nimeta asutuste nimesid, mis osalevad sponsoritena või organisaatoritena ürituste korraldamisel, kui see pole ajakirjanduslikult põhjendatud. • Ära avalda ametlikke teateid või muud riigivõimude poolt soovitatud infot toimetuse lehekülgedel. Samuti ei lähe sinna info ettevõtete tegevustest, kui sel pole väärtust. • Ka lehe oma reklaam tuleb kujundada kuulutuse või reklaamina.
Kui ühendada kliendi-, töötajate ja meediaüritus, tuleb eelnevalt hinnata, kas ürituse eesmärgid ja edastatav info on kõigi kutsutute jaoks ühildatavad. Eriti tundlike teemade puhul tuleb kaaluda, kas muu publiku kutsumisel samal ajal meediaga võivad olla ebasoovitavad tagajärjed. Tuleb arvestada, et ajakirjanikud võivad lisaks kõneisikutele küsida kommentaare ka teistelt üritusel viibijatelt. Samuti vajavad ajakirjanikud tihti sündmusest teistsugust (avalikkuse jaoks uudislikku) ja põhjalikumat infot kui ülejäänud auditoorium. Sellistel juhtudel on mõistlik korraldada meediale kas täiesti eraldi üritus eeltoodud näites. Alternatiivseid meediaüritusi korraldatakse üha sagedamini turunduslike projektide puhul, näiteks uue toote esitlus, kaubamärgi turuletoomine, sponsorlus- või toetusprojekti tutvustamine. Sellistel juhtudel kasutatakse loovat lähenemist, et ajakirjanikes huvi tekitada, sündmus ja edastatav info meeldejäävaks muuta
tagasisidet - võimalust lugeda artiklit enne trükki minekut ja teha omad märkused. Ajakirjaniku õigus on otsustada, kui palju ta nendega arvestab. Kui firma tahab oma tegemistest teada anda, siis tavalisemad võimalused: · Ametlik pressiteade, · Pressikonverents, · Briifing, · Eksklusiivintervjuu, · Vestlusring, · Seminar, · Avalik pöördumine, · Muud avaldused pressile ja kommentaarid. Tavalisemad pressiteade ja pressikonverents. PRESSITEADE väljendab uudislikku sõnumit mida soovitakse sihtgrupile edastada. Uudis info mis pole sihtgrupile teada. Sõnumis peab olema aspekte, mis teevad ta väärtuslikuks seda nimetatakse uudisekünnise ületamiseks. Uudise kriteeriumid: Päevakajalisus millest räägitakse, Ajakohasus värskus, Erakordsus, Prominentsus kirjutate nt. tuntud inimesest, Lokaalsus geograafiline lähedus, Konfliktsus on olemas vastaspooled ja vastandlikud seisukohad,
annaabi.ee 
