Sisukord Lokaalvõrk (LAN) ja laivõrk (WAN). Arvutivõrgu kasutamise eelised ja ohud.....................................................................................................3 Elektronpost. Mida on tarvis selleks, et elektronkirju saada ja saata. Elektronpost ja tavaline postiteenus.........................................................................................................4 Mis on Internet. Interneti teenuseid (elektronpost, veeb, faili transport, uudisegrupid ja listid)...........................................................................................................................5 Kasutatud lingid......................................................................................6 Arvutivõrgud Lokaalvõrk ehk kohtvõrk (LAN- Local Area Network) kujutab endast kommunikatsioonisüsteemi, mis võimaldab üheskoos kasutada võrku ühendatud
ee), kuna esimene aste on "com", "ee" vms. Internetiteenused Tuntuimad ning kasutatavaimad on järgmised Interneti teenused: · elektronpost (e-mail) võimaldab saata elektronkujul kirju peaaegu hetkeliselt ükskõik millisesse maailma paika; · WWW (World-Wide Web) võimaldab tõmmata võrgust dokumente, mis sisaldavad lisaks tekstile veel pilte, video- ja audiomaterjale, on tänapäeval e-posti kõrval kasutatavaim teenus; · Usenet (newsgroups, uudisegrupid) võimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada sinna artikleid paljudel erinevatel teemadel; · FTP (File Transfer Protocol) võimaldab edastada faile ühest arvutist teise; · telnet võimaldab siseneda üle võrgu teise arvutisse ning töötada seal; · gopher võimaldab saada menüüsüsteemide kaudu võrgust mitmesuguseid tekstimaterjale; · archie otsib teatud märksõna järgi dokumente üle kõikide maailma tuntuimate FTP- arhiivide
Interneti teenused Tuntuimad ning kasutatavaimad on järgmised Interneti teenused: · elektronpost (e-mail) võimaldab saata elektronkujul kirju peaaegu hetkeliselt ükskõik millisesse maailma paika; · WWW (World-Wide Web) võimaldab tõmmata võrgust dokumente, mis sisaldavad lisaks tekstile veel pilte, video- ja audiomaterjale, on tänapäeval e-posti kõrval kasutatavaim teenus; · Usenet (newsgroups, uudisegrupid) võimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada sinna artikleid paljudel erinevatel teemadel; · FTP (File Transfer Protocol) võimaldab edastada faile ühest arvutist teise; · telnet võimaldab siseneda üle võrgu teise arvutisse ning töötada seal; · gopher võimaldab saada menüüsüsteemide kaudu võrgust mitmesuguseid tekstimaterjale; · archie otsib teatud märksõna järgi dokumente üle kõikide maailma tuntuimate FTP-arhiivide
Teenused Tuntuimad ning kasutatavaimad on järgmised Interneti teenused: elektronpost (e-mail) võimaldab saata elektronkujul kirju peaaegu hetkeliselt ükskõik millisesse maailma paika; WWW (World-Wide Web) võimaldab tõmmata võrgust dokumente, mis sisaldavad lisaks tekstile veel pilte, video- ja audiomaterjale, on tänapäeval e-posti kõrval kasutatavaim teenus; Usenet (newsgroups, uudisegrupid) võimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada sinna artikleid paljudel erinevatel teemadel; FTP (File Transfer Protocol) võimaldab edastada faile ühest arvutist teise; telnet võimaldab siseneda üle võrgu teise arvutisse ning töötada seal; gopher võimaldab saada menüüsüsteemide kaudu võrgust mitmesuguseid tekstimaterjale; archie otsib teatud märksõna järgi dokumente üle kõikide maailma tuntuimate FTP-arhiivide
kõikvõimalike eluvaldkondade kohta toiduvalmistamisest kuni teaduslike töödeni. Sealt võib leida kõige värskemat teavet, uudiseid poliitikast ja spordielust, ilmaprognoose ja börsiteateid. Interneti vahendusel saab tutvuda kolleegide töödega: tihti jõuavad teadustööd- uurimused enne arvutivõrkudesse kui raamatukaante vahele. Internet pakub suurel arvul mitmesuguseid teenuseid, mille seas kõige tuntumad ja enamkasutatavad on järgmised: elektronpost, veeb, faili transport,uudisegrupid ja listid. · Elektronpost. Arvutil koostatud kiri saadetakse kõigepealt Interneti teenusepakkuja postiserverisse, kust see automaatselt edasi saadetakse. Oma posti kättesaamiseks tuleb teenusepakkuja postiserverilt küsida, kas uut posti on tulnud ja saabunud sõnumid oma postkasti (kausta) ümber tõmmata. · Veeb (WWW Word Wide Web) on ülemaailmne Interneti multimeediateenistus, mis on muutunud peaaegu Interneti sünonüümiks; sisaldab tohutul hulgal HTML-keele (hüpertekst
...............................................................................................66 7.3. World Wide Web (e. veeb). Mis see on?.......................................................................67 7.4. Elektronpost (e. E-post).................................................................................................69 7.5. Failide allalaadimine.....................................................................................................69 7.6. Interneti uudisegrupid....................................................................................................70 8. Kordamisküsimused.............................................................................................................72 2 1. Sissejuhatus
ikoonil või korraldus Read Mail brauseriakna nupuga Mail avanevast rippmenüüst. Aknas on neli paani. Vasakul ülal on e-posti kaustapuu, all kontaktisikute meiliaadressid. Paremal ülal on valitud kausta sisu, all kaustast valitud sõnumi sisu. Paanide mõõtmeid saab muuta nende eraldusjooni hiirega nihutades. Menüü View korraldusega Layout saab muuta paanide paigutust. Kaustapuus kuvatakse ka sinu valitud uudiseserverite nimed ja nendest tellitud uudisegrupid, tänu millele saab samas aknas ka uudiseid lugeda. Ühine aken muudab töö mugavamaks. Kaustas Inbox on saabunud sõnumid, kaustas Outbox saatmist ootavad uued sõnumid, kaustas Sent Items saadetud sõnumid, kaustas Deleted Items kustutatud, kuid kettalt eemaldamata sõnumid, ja kaustas Drafts sõnumid, mille koostamine on pooleli jäänud. Vaikimisi kuvatakse kausta Inbox sisu. Topeltklõps sõnumi nimel kuvab sõnumi iseseisvas aknas, kus seda on mugavam lugeda.
Tehnoloogiliste eripärade tõttu saab Interneti jagada kaheks põhikanaliks mis oma kasutusvõimaluste ja ulatuse poolest omavad erijooni. Esimene ja tuntuim on WWW ehk veeb-kahtlemata kõige suuremate võimalustega osa. Lubab edastada teksti pilti, heli, videoklippe. Rajanb nn hüpertekstil mis võimaldab luua klikitavaid viitasid ühest kohast teise. Kõige suuremaks probleemiks on siin ühenduse aeglus, mille puhul ei taheta reklaami laadimise peale aega ja raha raisata. E-post ja uudisegrupid on tegelikkuses rohkem levinud kui www-lehekülgede vaatamine. Mõlemad on valdavalt tekstipõhised, kuid üha enam liigutakse ka selle poole, et saadetakse ka kujundatud kirju. Kirjale võib lisada ka pilte, heli- ja videofaile, kuid soovimatute kirjade saamine pahandab tarbijaid seda enam, mida rohkem ja suuremad nad on. Antud rühma juures on probleemiks see, et privaatsustaotluse ja passiivse tarbimise summana tekib väga tugev vastureaktsioon. 29
annaabi.ee 
