Vesinikside seob omavahel kokku üksikud vee molekulid. Ilma vesiniksidemete olemasoluta oleks vesi gaasilises olekus ja elu Maal võimatu. Klaster – erineva arvuga vee molekulide kogumid. Üheaegselt on vees palju erineva suurusega klastreid, mille suurus ja struktuur muutuvad pidevalt, kuna vee molekulid liiguvad ühest klastrist teise. Inimese massist moodustab vesi u 60%. Lootel 97%, vastsündinul 75%. Päevane veevajadus 2,5L vett. Ilma veeta uudab inimene elada 5-7 päeva. H2O bilanss – organismi siseneva vee mass peab olema võrdne organismist väljuva vee massiga. Organismi normaalse elutegevuse puhul on veebilanss tasakaalus. ENDO – sisse tulev EKSO – välja minev Rakuhingamine dissimilatsiooniprotsesside kõige olulisem: C6H12O6 + 6O2 = 6CO2 + 6H2O + 38 ATP (glükogeen ja glükoosi molekulid = süsihappegaas + vesi + energia) Veesisalduse vähenemine organismis:
45. Väetisnormide planeerimise võimalused. · Bilansiline meetod põhineb J.v. Liebigi toitainete täieliku tagastamise teooriale. · Väetisnormide arvutamine soovituslikul meetodil. · Väetisnormide arvutamise funktsionaalne meetod. 46. Mulla viljakus ja selle liigid- Kvalitatiivne omadus, mis avaldub tema võimes rahuldada taimede nõudeid kasvutingimuste suhtes. Loetakse viljakaks sellist mulda , mis uudab rahuldada kultuurtaimede vajadusi ja tagab nende suure saagi. Liigid- · Loodusliku viljakuse määravad ära mulla bioloogilised, keemilised, füüsikalised jm. omadused koos väliskeskkonna tingimustega (kliima). Inimtegevuse mõju kasvutingimuste muutmiseks puudub. · Kunstlik viljakus kujuneb loodusliku viljakuse baasil, millele lisandub inimtegevuse mõju saagi suurendamise eesmärgil. Maaharimine,
T õ eliste seente hulgas on k õige tuntumad kübarseened m etsas ja torikud puutüvedel. Peale nende on veel palju mitmesuguseid haigusi p õhjustavaid seeni. Se eni leidub peaaegu k õikjal ja neid võib kohata väga erinevas keskkonnas. Lisaks söödavatele seentele on veel palju teisi kasulikke seeni. Ühed kõige tavalise mad nendest on pär mseened. Pär mse ened val mistavad taigna kerki mise ajal s üsihappegaasi, mis paisutab tainast ja m uudab selle poorseks. Ilma pär mita tuleks leib palju tihke m ja kõve m. Leidub ka seeni, m is juustu val mistamise käigus fer menteerivad pii ma. Paljudel seeneliikidel on taimede ga kujunenud välja kooselusuhted, millest saavad kasu m õle mad pooled. Kõige tavalise m on seente kooslus k õrge mate taimede juurtega. Taim ed varustavad seeni o ma mahla kaudu toiduga; seened o makorda suurendavad juurte füsioloogiliselt aktiivset pinda ja taime v õi m et
ettenähtud õigusliku tagajärje osas. See on sarnane süllogismile. Kas S on üks T-juhus, kujutbki endast subsumeerimisprotsessi. Subsumeerimine on tihedalt seotud õigusnormi ,,mõttest" arusaamisega. Seaduse keel on tema olulisimas osas abstraktne ja koosneb mõistetest. Elulisi asjaolusid, mille üle poolete vahel erimeelsused puuduvad, peab kohtunik käsitlema tõestena. 1.2. Tõlgendamisel põhinevad otsustused. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaka uudab tema jaoks probleemitekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Tõlgendamise vajadus tuleneb sellest, et kaks õigusnormi võivad siduda sama elulise asjaoluga õigusliku tagajärje, mis teineteist välistavad. Ülesanne on välistada normide omavaheline vastuolu. Kumulatiivse konkuretsiga on tegu siis, kui erinevad õiguslikud tagajärjed saabuvad paralleelselt. Alternatiivne konkurents tähendab seda, et õigustatud pool võib valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel
45. Väetisnormide planeerimise võimalused. · Bilansiline meetod põhineb J.v. Liebigi toitainete täieliku tagastamise teooriale. · Väetisnormide arvutamine soovituslikul meetodil. · Väetisnormide arvutamise funktsionaalne meetod. 46. Mulla viljakus ja selle liigid- Kvalitatiivne omadus, mis avaldub tema võimes rahuldada taimede nõudeid kasvutingimuste suhtes. Loetakse viljakaks sellist mulda , mis uudab rahuldada kultuurtaimede vajadusi ja tagab nende suure saagi. Liigid- · Loodusliku viljakuse määravad ära mulla bioloogilised, keemilised, füüsikalised jm. omadused koos väliskeskkonna tingimustega (kliima). Inimtegevuse mõju kasvutingimuste muutmiseks puudub. · Kunstlik viljakus kujuneb loodusliku viljakuse baasil, millele
Ükskõik, milline on kunsti sisu/aines (võib- olla ka inetu, igapäevane, igav), alles töötlemine ja vormimine muudab selle (ka sisu) kauniks. Ilus on inimese vaimutegevuse tulemus. Inimese poolt loodu on ilus ja kunst. Kõik passiivne, vaimuta, väljenduseta ei saa olla ilus Croce jaoks. Viib omakorda mõtteni, et kui ilu on inimese väljenddustegevuse tulemus, siis ükskõik milline on kusnti sisu, alles selle vormimine uudab selle kauniks. Sisu ei pea olema ilus, vaid selle kujundamine muudab selle ilusaks. · Eesmärk oli tuua kunst tagasi tavaliste inimeste juurde, et kunst ei oleks ainult aristrokraatide eralõbu. Kunsti sündimine on nii takistatud. Ta arutleb ka selle üle, et tees igas inimeses peitub kunstnik ei tee olematuks head ja halba kunsti. Halb kunst on ebaõnnesunud väljendus, hea kunst on alati õnnestunud väljendus ja on eriti intensiivne intuitiivne vaimutegevus
annaabi.ee 
