enda jaos selgeks mõelda. Niimoodi ei jää hiljem ametnikud häbisse oma mõtlematu kõne pärast ja ka rahvas usaldab ametimehi rohkem, kui nad räägivad targalt ning oskavad põhjendada oma seisukohti. Elanikud kannavad põhimõtteliselt samasuguseid riideid, selle vahega, et meeste, naiste, abieluliste ja vallaliste rõivad on natuke erinevad. Riided on mugavad, sobivad kandmiseks nii talvel kui ka suvel ning näevad kenad välja. Utooplased käivad hommikuti 6 tundi tööl (*peaks olema 3 tundi), siis on kahe tunnine lõuna ning seejärel jälle 3 tundi tööd. Peale seda on õhtusöök, millele järgneb tund meelelahutust. Kell kaheksa lähevad nad magama; kaheksa tundi pühendavad unele. Kogu vaba aja võib veeta oma meele järgi, kuid tehes midagi kasulikku. Iga kvartali keskel on turuplats, kust iga pereisa võtab tasuta kõike, mida tema majalised tarvitavad
elanud. Nende asemele saadetakse linnast sinna samapalju värskeid töölisi, keda kogenumad õpetavad. Need kellele maatööd meeldivad, jäävad maale kauemaks ja harivad põldu või kasvatavad karja või teevad küttepuid. Nad kasvatavad ka tibusid. Kanad ei haudu munade peal vaid mune hoitakse teatud ühesuguses soojuses, misläbi neis elu tärkab ja tibud kooruvad. Niipea kui tibud kooruvad hakkavad nad kanade asemel hoopis meestel ja naistel kannul käima. Utooplased kasvatavad väga vähe hobuseid ja ainult õige metsikuid ja seda ainult sellepärast, et oma noortele ratsutamist ja relvadega ümberkäimist õpetada. Põllu- ja veotöödeks kasutatakse härga. Utooplased kasvatavad vilja vaid leiva tarvis, sest nende joogiks on kas viinamarjadest või õuntest või pirnidest tehtud vein või hoopis puhas vesi ja tihtipeale vees lahustatud meest või magusjuurest tehtud mõdu, mida neil on suures koguses.
mitte midagi vastu väita. Rõõmu valmistas see, et sealsel rahval puudub himu oma piire laiendada. Seoses sellega kaob igasugune sisemine hirm, ning saabub rahulolu inimeste hinge. Kõik saavad elada vabalt, ning nautida oma igapäeva tegemisi. Teistest põhimõttetest torkas võibolla, et kõige rohkem silma see, et maa on jagatut otstarbekalt. Juba vanad põlluharijad kasutasid kolme välja süsteemi, mis tõi väga palju kasumit, ning mul on hea meel, et ka utooplased sellest kasu lõikavad. Veel tahaks esile tuua seda, et Utoopias jagatakse ülejääk naabritele. Kui kõik maailma rahvad seda meetodit rakendaks kaoks igasugune vaesus, ning rahva üldine konkurentsivõime kasvaks võrreldes teiste riikidega. Rahulolu loob ka veidikene see, et nõrgemad tegelevad kergemate asjadega ma mõistan seda saja protendiliselt, sest mitte keegi meist pole sama tugev, ning igale ühele on meelt mööda just see millest tal jõud üle käib
o Erasmus (1466-1536) · Avaldas kommentaaridega Uue Testamendi kreekakeelse teksti ja tõlkis selle ladina keelde. · ,,Narruse kiitus"- naeruvääristas palusid ühiskonnas lugupeetud ameteid ja inimtüüpe, kõikvõimalikke elukutseid ja ühiskonnas levinud pahesid. Kritiseeris kirikut ja vaimulikke. o More (1478-1535) · Henry VIII õukona kirjanik. · ,,UTOOPIA" utopist. Täiuslik riik, pere, ühiskond Utooplased ja mitteutooplased, rahumeelsus. Jõukuse aluseks on töö, töö, töö. Eraomandiõigus puudub. · Hukati kuna jäi katoliku kirikule truuks ning sattus vastuollu kuningaga. o Shakespeare (1564-1616) · Kujutas inimlikke kirgi nende sageli traagiliste tagajärgedega. o Kopernik (1473-1543) · Järeldus, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje. · Heliotsentriline maailmapilt. o Bruno (1548-1600)
sobiv. Kui riigis on pahed, peab rahvast probleemi lahenduse poole suunama, mitte uusi teadmisi peale suruma või sootuks ühiskonda hülgama. Prantsusmaal on igaühel palju raha. Utoopias on kõigil ühine raha kõigil on kõike küllalt. Utoopias peetakse voorust ja au väärtusteks. Utoopias on vähem seadusi, samas kui mujal on palju seadusi ja seega ka palju vastuolusid. Kui prantslased usuvad, et on targemad, siis utooplased on kindlasti õpihimulisemad nii töös kui vaevanägemises. Utooplased võtavad teiste riikide head kombed ruttu omaks, aga teised nende häid süsteeme kiiresti omaks ei võta. Utoopia saare keskosa on 200 mi lai, P = 500 mi. 2 maanina vahel on väin ja kalju, mille tipus on kindlus. Laevakanalitest teavad vaid kohalikud. Meri ümbritseb saart igast küljest tänu kunagisele kuningale, kes saare selliseks ümber ehitas, et oleks turvalisem. Saarel on 54 linna kõik võrdselt ilusad, ühe keele, sarnaste kommete, asutuste ja seadustega. Linnade vahed on
Lisaks lõi ta veel lauakõnesid. 15. Thomas More ja “Utoopia” Thomas More Thomas More sündis Londonis. Ta polnud vaimulik. Juba noores eas oli seotud poliitikaga, mis sai talle ka saatuslikuks. More'ile ei meeldinud, et Henry VIII ei allu Rooma paavstile, mistõttu vastuolud viisidki ta tapalavale. Thomas More on 15-16. sajandi humanist ja Erasmuse sõber. Utoopia Thomas More'i kuulsaim teos on “Utoopia”, kus tegelased on utooplased. Utoopia on koht, mida tegelikult pole olemas. “Utoopia” kirjeldab võimatut riiki, mida kunagi olema ei saa. Lähtub Platoni teosest “Riik”, kus Platon avaldas ka oma arvamust ideaalse riigi kohta. Utooplased magavad päevas kauem kui töötavad, aga ülejäänud aja tegelevad enesearendamisega ja harrastustega. Kullal pole Utoopia riigis tähtsust. Utoopias polnud eraomandit. Utooplastel oli emakeelne haridus kõigile. Utooplased olid
elanud. Nende asemele saadetakse linnast sinna samapalju värskeid töölisi, keda kogenumad õpetavad. Need kellele maatööd meeldivad, jäävad maale kauemaks ja harivad põldu või kasvatavad karja või teevad küttepuid. Nad kasvatavad ka tibusid. Kanad ei haudu munade peal vaid mune hoitakse teatud ühesuguses soojuses, misläbi neis elu tärkab ja tibud kooruvad. Niipea kui tibud kooruvad hakkavad nad kanade asemel hoopis meestel ja naistel kannul käima. Utooplased kasvatavad väga vähe hobuseid ja ainult õige metsikuid ja seda ainult sellepärast, et oma noortele ratsutamist ja relvadega ümberkäimist õpetada. Põllu- ja veotöödeks kasutatakse härga. Utooplased kasvatavad vilja vaid leiva tarvis, sest nende joogiks on kas viinamarjadest või õuntest või pirnidest tehtud vein või hoopis puhas vesi ja tihtipeale vees lahustatud meest või magusjuurest tehtud mõdu, mida neil on suures koguses.
Riik, kus puudub eraomand, kõik teevad tööd ja kõigile antakse vastavalt nende vajadustele, valitseja valib rahvas, mehed ja naised võrdsed. Filosoofina avaldas traktaadi ,,Meeltega tõestatud filosoofia" suunatud skolastika vastu. Võttis osa Hispaania võimu vastasest võitlusest. · Humanistid olid teadlased ja haritlased, kes lõid uue ilmaliku maailmavaate. THOMAS MORE · Henry VIII õukona kirjanik. · ,,UTOOPIA" utopist. Täiuslik riik, pere, ühiskond Utooplased ja mitteutooplased, rahumeelsus. Jõukuse aluseks on töö, töö, töö. Eraomandiõigus puudub. 29. RENESASSKUNST · Lähtusid antiikkunstist · Inimene moodustab loodusega harmoonilise terviku ARHITEKTUUR · Ei pürgitud kõrgustesse. Vertikaal- ja horisontaaljoones olid tasakaalus. Sümeetriataotlus- uksed paigutati täpselt fassaadi keskele. · Eelistati kuplit
Kodus söömist ei peeta viisakaks. Söömine on kultuuri osa. Muusikat kuulatakse selle ajal, millega on NL ajal ja praegu sageli liiale mindud. Üksinda reisimine keelatud. Kui keegi üksi rändab, siis karistatakse orjusega. Kogu aeg on aga kõne all see ,,teise" küsimus inimene peab teistega suhtlema. Kõike head jagada teistega, olla kellegagi koos. Kuld on põlu all. Ahnuse pattu tõukab see tagant. Orjadele tehakse kullast ahelaid, aga muidu põlastatakse. Utooplased tegelevad ka kirjandusega. Haridus peab olema omakeelne. Vooruse poole püüdlemine. Selle aluseks on loodus. Jahi pidamise kriitika. Humanism ei ole ainult inimese kaitse, vaid ka looduse kaitse, sest in on looduse osa. Elu nautimine on loodusega kooskõlas elamine. Nii vaimu arendamine kui ka keha arendamine. Keha naudingute alla läheb ka roojamine ja sigitamine. (Siit võtab üle Rabelais). Looduse meeldivaid nähtusi ei ole vaja tagasi tõrjuda. Askeesi vastu
annaabi.ee 
