kasutama määratlust "utoopia". Utoopia tähistab ladinakeelse väljendina paika, mida pole olemas. Miks on siis inimestel nii suur soov luua kasvõi kujuteldav maailm, mis täieliku vastandina eristuks reaalsest ühiskonnast? Usutavasti on selle põhjuseks igapäevase ilmaelu püsiv seisund vaen ja viha. Sest miks muidu öeldakse, et inimkonna ajalugu on tegelikult sõdade ajalugu! Seetõttu unistavadki paljud inimesed utoopilisest maailmast, mis oleks ideaalne paik, kus puuduksid konfliktid ning mille tunnusjoonteks oleksid inimlikkus ja mõistvad tunded. Inglise kirjanik George Bernard Shaw on öelnud: `'Pessimist vihkab teisi inimesi, sest arvab, et nad on sama halvad kui tema ise''. Tsiteeritud sententsist kumab tugevat negatiivsust, kahtlust ja hirmu, mis omakorda õigustab käitumist, mille motiiviks võib pidada "löö esimesena, muidu lüüakse sind". Tänapäevagi ühiskonnas
sa ise veel terve olid, polnud aega pead kaotada. Isegi siis, kui sisimas sa teadsid, et katku eest pole keegi kaitstud ega peidus. Seepärast andiski oma tavalise eluga jätkamine mingit teatud kinnitust, et kõik võib veel korda saada. Katku haripunktil aga väsisid inimesed ära. Nad väsisid ära sellest ootamisest ja lootmisest, et äkki saab veel kõik korda. Nad väsisid sireenide undamisest, mida igal öösel kuulda võis ja surnute üha tõusvast, sel hetkel juba, utoopilisest arvust . Nad väsisid võitlemast ja paljud neist andsidki alla. Nad muutusid tuimaks ja istusid kodus, justkui ootasid katku, sest sel kõigel polnudki ju vahet. Kokkuvõttes olid kõik inimesed katku nakatunud: ühed neist lihtsalt olid katku sümptomitega ja tõenäoliselt ka surid. Teised aga kandsid katku endas ja oma mõtetes, sest mis elu saab olla linnas, mis on välismaailmast ära ühendatud ja kus kõik sinu perekonnaliikmed järjest surevad
linnaparkide rajamisel normiks. Näiteid, kus linnaparkide rajajaid inspireeris maastikupark, võib leida tervest Euroopast. Nii kujundas Ludwig von Sckell Müncheni linnapargi, mida tänaseni tuntakse Englische Garten nimetuse all ning John Nash Londonis St. Jamesi pargi. Kadrioru kolm erinevat maastikukujundust väljendavad erinevaid suhtumisi. Ansambli keskmes paiknevad barokset absolutismi ülistavad regulaarsed aiad, millele põhjas sekundeerib looduse jäljendamisest ja utoopilisest vabadusihalusest inspireeritud maastik, lõunas aga täiendab Kadriorgu baroksest korraarmastusest innustust saanud rahvusliku autoritaarsuse tippnäide. Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse prantsuse stiilis pargiks, tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega niinimetatud Inglise park - tegelikult oli sellise pargi idee pärit Hiinast. Niimoodi
Pean nentima, et tema ideed tunduvad praegusel hetkel väga ingellikud, kuid kindlasti on nendes ka palju, millest meie riigijuhid peaksid õppima. Viimase saavutusena sellest vallast tuleb kohe meelde meie uuenenud maksupoliitika, ei ma ei räägi alkoholiaktsiisist, vaid neljaastmeline tulumaks ning tulumaksuvaba määra suurenemine. Antud poliitika eesmärk on samuti varade võrdne jagamine, mis on otseselt ka Rawlsi õiglus kui ausameelsus üheks osaks. Seega on ühiskond veel Rawlsi ideaal utoopilisest ühiskonnast päris kaugel, kuid võib väita, et mõned riigid on täna liberaalsetele vaadetele kindlasti sinna poole liikumas. Isiklikult ma kindlasti Rawlsi ideedega õiglusest mõnes osas ei ühti. Kindlasti ei ole ma nõus sellega, et väärimusel ei ole kohta õigluse juures ning, et õiglase ühiskonna tekkimise/loomise juurde ei kuulu rassid ja sugu. See mida inimene väärib või ei vääri peaks olema kantud õigluse ideest selles osas, mis osas inimene ise seda mõjutada saab
õppejõud. Aastatel 19551961 oli ta Eesti Raadios nii kuuldemängude toimetaja kui ka produtsent. 19631968 oli Lennart Tallinnfilmi stsenarist ja aastatel 19681971 ning 1986 1988 Tallinnfilmi produtsent. 1985. aastal oli ta Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär ning selle ametiga lõpetas 1987. aastal. Esimese artikli kirjutas Lennart Meri 1951. aastal J. Ellemi ja E. Nõmme varjunime all ajalehes Edasi. Esimeseks tõsisemaks artikliks osutus kirjutis inglise utoopilisest filosoofist Robert Owenist. Lennart Mere esimene teos oli ,,Kobraste ja karakuride jälgedes". See raamat jutustas tema seiklustest Kesk-Aasias ja see reis toimus 1958. aastal. Teos võeti väga soojalt vastu. Juba ülikooli ajal oli Meri sunnitud teenima raha kirjatööga, et peret ülal pidada, kuna isa oli arreteeritud. Kuid selle esimese teosega leidis Meri, et kirjutamine ongi tema tõeline kutsumus. Umbes kakskümmend viis aastat käis ta mööda Nõukogude Liidu kõige raskemini
tekkinud nõudlus selle muusika järele. Juba mõnda aega edetabelites võimutsenud lihvitud ja taltsas diskomuusika vajas vastukaaluks midagi karmimat ja agressiivsemat. Ka diskolaulude tekstid, mis keerlesid peamiselt armastuse ümber, ei pakkunud midagi neile noortele, kelle probleemideks olid vaesus, töötus, kuritegevus tänavatel ja kõige sellega kaasnev tüdimus. Pungi eetiline tuum oli Mark Sinkeri sõnul järgmine: "soov sokeerida kasvas välja hoopis utoopilisest püüdlusest, soovist, et need zestid ei tohiks sokeerida, et selle asemel nad ühtäkki lihtsalt on kohased. Et nad toimivad moraalse katalüsaatorina või siis viitena aegadele, mil ärritumine reserveeritakse päris vägivallale, tõelisele obstsöönsusele, millele iganes meie pilk peatuma jääb (viletsus, sõda, ebaõiglus, kõik ülejäänu); aga mitte soengutele, ropendamisele, valjule muusikale või inetutele piltidele sobimatus paigutuses
Nad tegelesid ka erinevate majapidamistöödega. Nii mõnigi kaastöötaja oli väga andekas ja neist oli Wrightile palju kasu. Ometigi ei sirgunud Taliesin Fellowshipist ühtegi olulist arhitekti. Õpipoisse julugustati omaenda arhitektuurset keelt leidma, kuid kui nad selles liiga osavaks muutusid, nägi Wright neis ohtu ja kritiseeris neid. 5.4. Visioon ideaallinnast: Broadacre City Raamatuga "Kaduv linn" näitas Wright ennast utopistina. Seal kirjutas ta utoopilisest linnast nimega Usonia ja ideaallinnast Broadacre City. Wrighti jaoks oli olulisim indiviid, mitte kollektiiv. Ta projekteeris antilinna: iga inimene saab 1 aakri maad, kuhu elama asuda ja mida harida. Wright oli kirjutanud: "Orgaaniline arhitektuur on demokraatia arhitektuur". Realiseeritavaks muutus see kontseptsioon tänu uutele tehnoloogiatele ning isiklikele transpordivahenditele. Brodacre ülikoolides pidid õpetama omaala spetsialistid. Poliitikute ülesandeks pidi olema valitsemine ja
Täiesit erinevav esimesest kahest. Pmst inimene saab masinaga üheks. Reaaluses simulaator ja masinad kuuluvad tervikusse. o Me ei saa enam rääkida utoopiast, inimesed kuuluvad masinavõrgustikuga kokku. o See, mida inimsed varem tegid, oli see, et inimesed kujutasid ja unistasid milleskti, mis asusu nende reaalsusest väljaspool, millestki utoopilisest o Nüüd elame kujutluste maailmas ja ainus mis miele jääb on unistada reaalsusest, sest reaalsust me enam kusagilt ei leia Reaalsust inimesed loovad, mõtlevad välja, sest seda enam pole Reaalsuse asemele on tulnud hüperreaalsus · Protees o Auto on jalgade pikendus, telefon on kuulmise pikendus jne · Me ei saa enam kujutada ette, et tehnoloogia on midagi, mis meist väljub.
annaabi.ee 
