16. Superficies solo cedit – Ehitis kuulub maapinnale. 13 Lk 27 tekst XVI 1. Lex est quod populus iubet atque constituit. -Seadus on see, mida rahvas käsib ja määrab. 2. Mater semper certa est, pater vero is est quem nuptiae demonstrant. - Ema on alati teada, aga vallaslapsel puudus juriidiliselt isa. (kes on isa, selgitavad pulmad. ) 3. Ius publicum est, quod ad statum rei Romanae spectat, ius privatum, quod ad singulorum utilitatem pertinet. - Avalik on õigus, mis peab silmas Rooma riigi seisundit, eraõigus see, mis üksikisikute kasu peab silmas. 4. Capitis deminutionis tria genera sunt: maxima, media, minima, nam tria sunt, quae habemus: libertatem, civitatem, familiam - Teie õigusvõime kaotuse kolm liiki on: kõige suurem ( muudutb orjaks ) , keskmine ( saadetakse riigist välja ), kõige väiksem ( perekonna sees toimub miskit ), sest on kolm, mida meie omame: vabadust, kodanikuõigust, peret. 5
Varrak 2001. pealkirjastatud peatükkideks (titulus). Peatükid jagunevad fragmentideks (terve fragmendi tekst on pärit ühe kindla juristi ühest raamatust, millele fragmendi alguses viidatakse. Tänapäevases mõttes on sisuliselt tegemist tsitaadiga) ja fragmendid on hiljem jaotatud paragrahvideks. Nt : D. 1.1.1.2.Ulpianus libro I Institutionum: Huius studii duae sunt positiones, publicum et privatum. Publicum ius est quod ad statum rei Romanae spectat, privatum quod ad singulorum utilitatem pertinet. (Ulpianus Institutsioonide esimeses raamatus: Õiguse õppimisel on kaks lähtekohta, avalik ja eraõigus. Avalik õigus on see, mis reguleerib Rooma riigis kehtivat korda, eraõigus see, mis arvestab üksikisiku kasu [s.t huve].) 3) Codex Iustinianus (Koodeksi esimene versioon koostati aastal 529, uus redaktsioon anti välja 534, viitamisel kasutatakse lühendeid C. või Cod. või CI. või CJ.) on jaotatud 12 raamatuks, raamatud pealkirjastatud peatükkideks. Peatükkidesse on
Avaliku õiguse valdkondadeks loetakse ehk õigusharudeks on näiteks riigiõigus, haldusõigus, maksuõigus, karistusõigus, menetlusõigused, konkurentsiõigus. Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamise alusena saab kasutada mitmeid kriteeriume. Üheks eristamise aluseks on nn huvi teooria. Huvi teooriat väljendab ilmekalt Rooma juristi Ulpianuse (170-228 pKr) väljend avaliku ja eraõiguse eristamise kohta: publicum is est quod ad statum rei Romanea spectat, privatum quoa ad singulorum utilitatem - avalik õigus on see, mis peab silmas Rooma riigi seisundit, eraõigus on see, mis peab silmas üksikisikute huve. Avalik õigus on suunatud üldistele huvidele, eraõigus aga üksikisikute huvidele. Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamise aluseks on ka subordinatsiooniteooria, mille puhul lähtutakse õigussuhte poolte erinevast õiguslikust positsioonist. Avaliku õiguse puhul ei ole õigussuhtes osalejad võrdsed, avalikule õigusele on iseloomulikud alluvussuhted
Millised on era- ja avaliku õiguse piiritlemise õiguslikud alused? Üldtuntud on kolm eristamise teooriat: huviteooria, subordinatsiooniteooria ja subjektiteooria. Huviteooria Õigusnormi huvisuundumisest lähtuva huviteooria kohaselt on avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus see, mis puudutab üksikisiku kasu. Ulpianuse (170228 eKr) sõnade kohaselt: publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod ad singulorum utilitatem. Teooria puuduseks on see, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. Võib ka väita, et kogu õigus teenib ennekõike avalikke huvisid, mis samas omakorda koosnevat üksikute isikute erahuvidest. Subordinatsiooniteooria Subordinatsiooniteooria eristab avalikku ja eraõigust selle järgi, et avalik õigus reguleerib alluvussuhteid, aga eraõigus võrdsusel põhinevaid suhteid. Avaliku õiguse tüüpiline reguleerimisvorm
õigustatud, küll aga pretseptiivselt õigustatud või kohustatud. Järelikult peavad kõik tsiviilkoodeksi normid olema avalik-õiguslikud. Kaasajal levinud teooriatest võib nimetada kolme olulisemat: 1) huviteooria, mis lähtub õigusnormi huvisuundumisest. Selle alusel teenib avalik õigus avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid. Üldtuntud on Rooma juristi Ulpianuse (170- 228 e.m.a.) tsitaat: publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod ad singulorum utilitatem - avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus, mis puudutab üksikisiku kasu. Nimetatud teooria aktsenteerib tähelepanu küll era- ja avaliku õiguse piiritlemise ühele olulisele aspektile, kuid ta ei võimalda siiski nende selgepiirilist eraldamist. Ja seda põhjusel, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. Üldistatult võib öelda, et kogu õigus, s.h. ka eraõigus, teenib
õigustatud, küll aga pretseptiivselt õigustatud või kohustatud. Järelikult peavad kõik tsiviilkoodeksi normid olema avalik-õiguslikud. Kaasajal levinud teooriatest võib nimetada kolme olulisemat: 1) huviteooria, mis lähtub õigusnormi huvisuundumisest. Selle alusel teenib avalik õigus avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid. Üldtuntud on Rooma juristi Ulpianuse (170- 228 e.m.a.) tsitaat: publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod ad singulorum utilitatem - avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus, mis puudutab üksikisiku kasu. Nimetatud teooria aktsenteerib tähelepanu küll era- ja avaliku õiguse piiritlemise ühele olulisele aspektile, kuid ta ei võimalda siiski nende selgepiirilist eraldamist. Ja seda põhjusel, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. Üldistatult võib öelda, et kogu õigus, s.h. ka eraõigus, teenib
subjektiteooria. Huviteooria Õigusnormi huvisuundumisest lähtuva huviteooria kohaselt on avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus see, mis puudutab üksikisiku kasu. Ulpianuse (170228 eKr) 130 sõnade kohaselt: publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod ad singulorum utilitatem. Teooria puuduseks on see, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. Võib ka väita, et kogu õigus teenib ennekõike avalikke huvisid, mis samas omakorda koosnevat üksikute isikute erahuvidest. Subordinatsiooniteooria Subordinatsiooniteooria eristab avalikku ja eraõigust selle järgi, et avalik õigus reguleerib alluvussuhteid, aga eraõigus võrdsusel põhinevaid suhteid. Avaliku
annaabi.ee 
