·Klassifitseerimine on objektide hulga jaotamine mingite ühiste tunnuste, omaduste järgi alahulkadeks. ·Enamus klassifikaatoreid on hierarhilise ülesehitusega, kus iga alllüli konkretiseerib kõrgemalseisva lüli tunnuseid. ·Täiuslik klassifikaator peab võimaldama kõiki objekte vaadeldavas hulgas paigutada ühte ja ainult ühte kohta hierarhilises süsteemis. 13. Tarbimisomaduste rühmad. ·Funktsionaalsed. Nad näitavad kauba võimet rahuldada konkreetseid, utilitaarseid vajadusi ja neid väljendatakse erisuguste parameetritega. Näiteks pesumasina funktsionaalseid omadusi iseloomustavad pesevusaste, loputavus, pesu kuivus, pesu kulutamine. ·Töökindluslikud. Näitavad kauba omadusi säilitada ajas oma kasutamisotstarvet ja funktsionaalseid parameetreid. Nende omaduste iseloomustamiseks kasutatakse selliseid näitajaid nagu töövältus, tööaja ressurss, tõrgete tõenäosus, garanteeritud töövältus, remonditavus, säilivus jne. ·Ergonoomilised
Historitsismiperioodil muutus kõrvalhoonete roll mõisaansamblites tunduvalt. Kui klassitsismi- ja barokkperioodil olid need kujunduslikult seotud peahoonetega, siis nüüd muutusid abihooned eraldiseisvateks üksusteks ja jagunesid funktsioonide järgi gruppidesse. Peahoone jäi enamasti üksinda keset parki. Kõrvalhooned just kui iseseisvusid arhitektuuriliselt ja nad ei pidanud enam järgima kõigi uusi moevõtteid, mida peahoone tegi. Eelkõige järgiti kõrvalhoonete püstitasmisel utilitaarseid faktoreid, nagu materjal, konstruktsioon. Püsima jäi sajandeid kestnud jaotus: Lõuna-Eestis kasutati materjalina telliseid ja maakivi, Põhja-Eestis, saartel paekivi. Ornament tuletati ehitusmaterjali kasutamisest, faktuurist. Kõige suuremaid komplekse moodustasid viinavabrikud, järgmisena karjahooned (piimakarjakasvatus oli muutunud oluliseks majandusharuks). Viinapõletamine tõusis siinsete mõisate oluliseks majanduslüliks XVIII sajandi kolmandal veerandil (1766. a. avanes Eesti- ja
mida me valitseme, kuid mille üle meil pole lõplikku kontrolli. Elu on väärtus, mida tuleb võtta moraalse absoluudina. Igal inimesel on õigus elule - see on inimese staatuse ja inimeksistentsi lahutamatu osa. Religioosse ilmavaatega inimesed kaitsevad elu pühaduse kontseptsiooni selle alusel, et elu on oma olemuselt jumalik. Kuid ka looja olemasolu eitajad võivad eutanaasiasse sama rangelt suhtuda. Pole sugugi raske konstrueerida utilitaarseid argumente toetamaks arvamust, et kui lubatakse elu võtmist, siis mõjuks see suuremale osale ühiskonnast destruktiivselt (1., lk 139). Eelpool kirjeldatud eetilisele ja teoloogilisele vastuolule tuleb Sootaki arvates lahendust leida teoloogilise ja eetilise aspekti kompromissis - kui me tunnistamegi, et inimese elu on Jumala käsutada, siis toimub see a) osaliselt looduslike, bioloogiliste protsesside kaudu ja b) teisalt inimese mõistusliku vabaduse vahendusel
rakendamist toodete valmistamisel, toodete kasutamise mugavust ja hooldamise lihtsust. Detaili tööjoonisel peavad olema antud mõõtmed, piirhälbed, pinnakaredus ja teised andmed, millele detail peab vastama enne monteerimist. Mõõtmed, piirhälbed ja pinnakaredus, mis saavutatakse koostamise käigus või pärast seda, tähistatakse koostejoonisel. Puitesemete konstrueerimisel tuleb arvestada talle esitatud utilitaarseid (puhtpraktilisi), esteetilisi ja tehnilis-ökonoomilisi nõudeid, aga ka kasutatavate materjalide tehnoloogilisi ja füüsikalis-mehhaanilisi omadusi. Põhilisteks materjalideks on tisleri-, puitlaast- ja puitkiudplaadid, liimitud vineer ning okas- ja lehtpuit. Isotroopse struktuuriga materjalide (puitlaast- ja kiudplaadid) või üleliimitud konstruktsioonide (tislerikilp, liimitud vineer) kasutamine lihtsustab tunduvalt konstruktiivseid lahendusi, kuna nimetatud materjalid,
“ (Hedooniline hoiak) VÕI „Kas see tundub kasulik või kasutu?“ (Utilitaarne hoiak). Sõltuvalt reklaamisituatsiooni ning kauba asukohastosalusmäära mõõtmes, saame nende hoiakute põhjal ennustada, kas ostukavatsus võiks tekkida või mitte. Reklaamitavasse hoiaku kujunemise peamiseks teguriks loetakse reklaamitava margi tuntust. See on üks nendest teguritest, mis mõjutab nii afektiivseid/hedoonilisi kui ka kognitiivseid/utilitaarseid hoiakukomponente, seda eriti madala osalusmääraga reklaamitingimustes. Soodustergurid reklaami suhtes soodsa hoiaku kujunemisel: • Huvi toote liigi vastu. • Eelnev reklaamitava margi eelistamine. • Reklaami ilmumine trükireklaamina. • Isikuga/sihtrühmaga sobiva apellatsiooni kasutamine. • Isikule/sihtrühmale meeldivate persoonide ja keskkonna kasutamine. • Reklaam tuleb “läbi kaaluda” erinevaist hoiakutasandeist lähtudes.
omaduste kohta käivate väidete, vihjete ja demonstratsioonide analüüsimisega; o-m sõltub in. Motivatsioonist, võimetest, teadmistest, võimalustest, tähelepanu suunatusest, olukorra eripärast. (T. Bachmann, 1994) Reklaamitavasse hoiaku kujunemise peamiseks teguriks loetakse reklaamitava margi tuntust. (Batra, Ray. 1985) See on üks nendest teguritest, mis mõjutab nii afektiivseid/hedoonilisi kui ka kognitiivseid/utilitaarseid hoiakukomponente, seda eriti madala osalusmääraga reklaamitingimustes. Peegelneuronid - avastus kümmekond aastat tagasi. Vittorio Gallese (Parma ülikool) uuringud ahvidega:Kui loomad haarasid toitu, siis nende neuronid aktiveerusid. Ükskord haaras uurija toitu ja ahvi neoronid aktiveerusid vaatamata sellele, et ahv jälgis liikumatult: kui loom jälgib teise liikumist, peegeldavad need neuronid vastaspoole käitumist. (Spordisaadete menu, nakkav naer ja haigutamine)
annaabi.ee 
