valgustuskkirjanduseks (u 1660-1770). Sellele ajajärgule oli iseloomulik sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ja kultuuri nõutamine rahvahulkadele. Valgustusajastu kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud. Euroopas hoogustus demokraatlikke ideede levik. Teoloogia (usuteaduse) kohale astus filosoofia, religiooni väliste vormide asemele loomulik ja vahetu usutunne. Kunstile seati praktilisi ülesandeid kasvatada ja mõjutada inimesi, kirjandus pidi levitama vaimuvalgust. Inglismaa kodanlik pööre toimus kõige varem nii sai muule Euroopale esmaseks eeskujuks tollane Inglise ühiskonnakorraldus. Prantsuse valgustus oli seevastu kõige võitluslikum, sest sealne absolutism pidas vastu peaaegu sajandi lõpuni, lõppedes Suure Prantsuse Revolutsiooniga 1789. aastal. Just prantsuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kujundasid tollase ja järgneva
Keskel infanta Margareta, peeglist paistavad kuningas ja kuninganna, kunstnik maalib ilmselt neid, veel mitmed kääbused ja ümmardajad. Infant Balthasar Carlos Hispaania kuninganna Mariana Innocentius X ,,liiga sarnane" ,,Breda alistamine" hispaanlaste võit Madamaade linna üle, nii võitjad kui kaotajad väärikalt kujutatud Zurbaran usuline temaatika, põhiliselt ordude tellimused, askeetlik ja vaga laad, ka värvide poolest Murillo sügav ja siiras usutunne, ka ilutsemist ja idealiseerimist, nt. ,,Madonna ja laps". Realistlikumad on tänavapoisid, nt. ,,Noor kerjus" Flandria äärmuslikult barokne maalikunst Rubens lai haare, maastikud, portreed, mütoloogia, allegooria, dekoratiivsed teosed jne. Ühendas eluläheduse ja idealiseerimise. Lopsakad figuurid, hoogne diagonaalne kompositsioon, ülevoolav fantaasia, mütoloogilistes töödes ohjeldamatu meeleline nautlemine Lüürilised maastikud ning portreed tagasihoidlikumad
Süngeilmeline paavst Innecentius X portree. ,,Õuedaamid". , sõjateemaline ,,Breda alistamine". Tema lähtekohaks oli Caravaggio looming, kuid see oli varjunditerikkam, värvikam, heledam, õhulisem. · Francisco de Zurbaran, realistlik looming. Enamasti pühakupildid, mõned pildid on peaaegu ühevärvilised ja kujund on loodud ainult heletumeduse abil. · Bartolome Esteban Murillo. Sügav ja siiras usutunne ta loomingus., elulisemad pildid on tänavapoistest. · Flandria maalikunst. Suurim esindaja Peter Paul Rubens. Temaatiline haare on lai- piiblist, antiikmütoloogiast, dekoratiivsed teosed, portreed, maastikupildid., Kristuse kannatused (altaripildid). Ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. Kompositsioon- massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Lopsakad inimkehad. · Anthonis van Dyck. Nn paraadportree rajaja
topeltportreed maalimas; valitsejate figuurid peegelduvad tumeda ruumi tagaseinas olevas peeglis, Esiplaanil on väike infant Margarete, ümbritsetuna õuedaamidest ja kääbustest. Maalil puuduvad peaaegu täiesti lokaaltoonid, teose mõju on rajatud peamiselt õhu ja valguse kõige peenemate nüansside tabamisele; ,,Breda alistamine" võitjad kui võidetud kujutatud väärikate ja sümpaatsetena. - Bartolome Esteban Murillo (1618-1682), kelle loomingus oli sügav ja siiras usutunne, rohke idealiseerimine ja magusavõitu ilutsemine. Murillo maalis barokkstiilis. Kuigi ta on peamiselt tuntud oma religioosse sisuga teoste kaudu, on ta paljudel maalidel kujutanud kaasaja naisi ja lapsi. Need realistlikud portreed kujutavad hästi tolle aja igapäevaelu. Tema tuntumateks töödeks on ,,Noor kerjus" ja ,,Madonna ja laps" 13. Mis on ja too näiteid nende kohta: *autoportree- Autoportree on portreezanri alaliik, kunstniku kujutis iseendast.
Margarete, ümbritsetuna õuedaamidest ja kääbustest. Maalil puuduvad peaaegu täiesti lokaaltoonid, teose mõju on rajatud peamiselt õhu ja valguse kõige peenemate nüansside tabamisele; Leht 17 / 24 „Breda alistamine“ – võitjad kui võidetud kujutatud väärikate ja sümpaatsetena. Bartolome Esteban Murillo (1618-1682), kelle loomingus oli sügav ja siiras usutunne, rohke idealiseerimine ja magusavõitu ilutsemine. Murillo maalis barokkstiilis. Kuigi ta on peamiselt tuntud oma religioosse sisuga teoste kaudu, on ta paljudel maalidel kujutanud kaasaja naisi ja lapsi. Need realistlikud portreed kujutavad hästi tolle aja igapäevaelu. Tema tuntumateks töödeks on „Noor kerjus“ ja „Madonna ja laps“ Leht 18 / 24 13. Mis on ja too näiteid nende kohta barokiajastust.
vaidlusele. Algas Reformatsioon ehk usupuhastus. VALGUSTUS Valgustuskirjandus on valgustusajasu ideedest kantud kirjandus, mis pärineb 18. sajandist. Valgustuskirjandust iseloomustas sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, rahvas nõudis haridust ja kultuuri. Valgustusajastu kirjanikud olid filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid, poliitikud. Teoloogia kohale asus filosoofia, religiooniväliste vormide asemele tuli vahetu ja loomulik usutunne. Kirjandus pidi levitama vaimuvalgust, arendama ja sisendama humanistlikke ideid. Vormilt nõuti selgust, reeglipära, proportsionaalsust ja harmooniat. Kodanlik revolutsioon. Suurt populaarsust kogus Daneil Dilfor'i tolleaegne romaan Robinson Crusoe'st. Enamik valgustuse ideedest pärines inglastelt, kuid just prantslased Voltaire ja Rousseau olid need, kes kujundasid Euroopa valgustuse palge. SENTIMENTALISM Tekkis 19. sajandi Inglismaal
Valgustuskirjandus on valgustusajastu ideedest kantud kirjandus ( 18. sajand), millele oli iseloomulik sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nõutamine rahvahulkadele. Valgustusajastu kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud, nende mitmekülgne tegevus haaras ka võitlust feodalismi ja religiooni absoluutse ülemvõimu vastu. Teoloogia kohale astus filosoofia, religiooni väliste vormide asemele loomulik ja vahetu usutunne. Kunstile seati praktilisi ülesandeid - kasvatada ja mõjutada inimesi, suunata nad võitlema õiglasema, mõistuse põhimõtteil rajaneva ühiskonnakorra eest. 8 Kirjandus pidi levitama vaimuvalgust, arendama ja sisendama humanistlikke ideid; vormilt nõuti selgust, reeglipära, proportsionaalsust ja harmooniat.
Valgustuskirjandus on valgustusajastu ideedest kantud kirjandus ( 18. sajand), millele oli iseloomulik sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nõutamine rahvahulkadele. Valgustusajastu kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud, nende mitmekülgne tegevus haaras ka võitlust feodalismi ja religiooni absoluutse ülemvõimu vastu. Teoloogia kohale astus filosoofia, religiooni väliste vormide asemele loomulik ja vahetu usutunne. Kunstile seati praktilisi ülesandeid - kasvatada ja mõjutada inimesi, suunata nad võitlema õiglasema, mõistuse põhimõtteil rajaneva ühiskonnakorra eest. 5 Kirjandus pidi levitama vaimuvalgust, arendama ja sisendama humanistlikke ideid; vormilt nõuti selgust, reeglipära, proportsionaalsust ja harmooniat.
annaabi.ee 
