vastuseks avaldab Vronski Annale armastust. Karenin naaseb peolt koju üksi, tundes et midagi on korrast ära. Ta räägib Annaga sel õhtul oma kahtlustest seoses Vronski ja temaga, kuid varsti lõpetab muretsemise. Veidi aega hiljem osaleb Vronski sõjaväeohvitseride hobuvõidusõidus. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta sel sõidul vea ja murrab hobuse selgroo. Karenin märkab oma naise Anna pingsat huvi Vronski vastu terve võidusõidu kestel. Ta usutleb Annat pärastpoole, Anna tunnistab siiralt üles, et tal on teine armusuhe ning et ta armastab Vronskit. Karenin on rabatud. Kitty püüab samal ajal oma tervist taastada ühes Saksa sanatooriumis, kus ta kohtab vaga madame Stahli ja tema heategijast abistajat, vaimult puhast ja siirast Varenkat. Levini poolvend Sergei Koznõtsev, tuntud intelligendist kirjanik, ei suutnud talle oma tundeid väljendada, seda eelkõige oma külmalt kaalutleva loomuse tõttu
Claudius ja ema keelitavad Hamletit jätma õpingud Wittenbergis ja soovitavad jääda troonile lähima isikuna koju. Hamletile teeb tuska ema liig kiire ühte heitmine isa vennaga. Ometi oli ema isa suhtes suurt kiindumust üles näidanud. Hamlet tunneb, et selline käitumine ei või tuua head. Hamlet kohtab Horatiot. Ka Horatio imestab, et matustele nii kiiresti pulmad järgnesid. Räägivad Hamleti isa vaimu ilmumisest. Hamlet usutleb, milline isa tundus. Horatio arvates oli vaim pigem kurb kui vihane. Hamlet lubab öösel vahti tulla, lootes, et isa taas ilmub ja temaga kõneleb. Ka palub ta Horatiol ja ustavatel vahimeestel asjast vaikida. III stseen: Poloniuse poeg Laertes seab end reisivalmis ja hoiatab õde Opheliat, et see noore Hamleti armuavaldusi liig tõsiselt ei võtaks ja oma au ning väärikust hästi hoiaks. Hamlet on ju prints ja peab naise valima kõrgemast soost neidude hulgast.
Hamletit arutu ja lapsiku leina pärast. Claudius ja ema keelitavad Hamletit jätma õpingud Wittenbergis ja soovitavad jääda troonile lähima isikuna koju. Hamletile teeb tuska ema liig kiire ühte heitmine isa vennaga. Ometi oli ema isa suhtes suurt kiindumust üles näidanud. Hamlet tunneb, et selline käitumine ei või tuua head.(lk 14-15) Hamlet kohtab Horatiot. Ka Horatio imestab, et matustele nii kiiresti pulmad järgnesid. Räägivad Hamleti isa vaimu ilmumisest. Hamlet usutleb, milline isa tundus. Horatio arvates oli vaim pigem kurb kui vihane. Hamlet lubab öösel vahti tulla, lootes, et isa taas ilmub ja temaga kõneleb. Ka palub ta Horatiol ja ustavatel vahimeestel asjast vaikida. (lk 16-17) III stseen Mida said tead H ja O suhtest? Mida asjaosalised ise arvavad? Mida teised? Poloniuse poeg Laertes seab end reisivalmis ja hoiatab õde Opheliat, et see noore Hamleti armuavaldusi liig tõsiselt ei võtaks ja oma au ning väärikust hästi hoiaks
vastuseks avaldab Vronski Annale armastust. Karenin naaseb peolt koju üksi, tundes et midagi on korrast ära. Ta räägib Annaga sel õhtul oma kahtlustest seoses Vronski ja temaga, kuid varsti lõpetab muretsemise. Veidi aega hiljem osaleb Vronski sõjaväeohvitseride hobuvõidusõidus. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta sel sõidul vea ja murrab hobuse selgroo. Karenin märkab oma naise Anna pingsat huvi Vronski vastu terve võidusõidu kestel. Ta usutleb Annat pärastpoole, Anna tunnistab siiralt üles, et tal on teine armusuhe ning et ta armastab Vronskit. Karenin on rabatud. Kitty püüab samal ajal oma tervist taastada ühes Saksa sanatooriumis, kus ta kohtab vaga madame Stahli ja tema heategijast abistajat, vaimult puhast ja siirast Varenkat. Levini poolvend Sergei Koznõtšev, tuntud intelligendist kirjanik, ei suutnud talle oma tundeid väljendada, seda eelkõige oma külmalt kaalutleva loomuse tõttu
Oidipus saadab Kreoni minema. Iokaste tahab teada, mis juhtus. Koor vastab, et riius on mõlemal süüd. Koor tõendab oma truudust Oidipusele. Kolmas episood Iokaste saab Oidipuselt kuulda, mis oli tüli põhjuseks ja selgitab, et endeid pole põhjust uskuda. Ta räägib ennustusest, et nende poeg saab isa tapjaks ja sellest, kuidas Laios lasi poja vastsündinuna mägedesse hukkuma viia. Ka on ju teada, et Laiose tapsid võõrad röövlid kolme maantee risti peal. Oidipus usutleb Iokastet Laiose hukkumise koha ja aja asjus ja temas tärkab hirmus kahtlus, et kõik targa poolt lausutu ongi tõsi. Oidipus räägib Iokastele, et kord ta kuulnud end nimetatavat võõraspojaks, kuid vanemad ei kinnitanud seda. Delfi oraakel aga oli talle ennustanud, et ta tapab oma isa ja naitub emaga. Seepeale põgenes Oidipus Korintosest oma isa ja ema juurest. Teel tekkis tüli vastu tulnud teelistega ja Oidipus tappis teelised. Mõne aja pärast ta jõudiski Teebasse
Oidipus saadab Kreoni minema. Iokaste tahab teada, mis juhtus. Koor vastab, et riius on mõlemal süüd. Koor tõendab oma truudust Oidipusele. Kolmas episood Iokaste saab Oidipuselt kuulda, mis oli tüli põhjuseks ja selgitab, et endeid pole põhjust uskuda. Ta räägib ennustusest, et nende poeg saab isa tapjaks ja sellest, kuidas Laios lasi poja vastsündinuna mägedesse hukkuma viia. Ka on ju teada, et Laiose tapsid võõrad röövlid kolme maantee risti peal. Oidipus usutleb Iokastet Laiose hukkumise koha ja aja asjus ja temas tärkab hirmus kahtlus, et kõik targa poolt lausutu ongi tõsi. Oidipus räägib Iokastele, et kord ta kuulnud end nimetatavat võõraspojaks, kuid vanemad ei kinnitanud seda. Delfi oraakel aga oli talle ennustanud, et ta tapab oma isa ja naitub emaga. Seepeale põgenes Oidipus Korintosest oma isa ja ema juurest. Teel tekkis tüli vastu tulnud teelistega ja Oidipus tappis teelised. Mõne aja pärast ta jõudiski Teebasse
Järgnevas peatükis seletatakse lahti ka üks võimalikest põhjustest, miks inimesed Jumalat usuvad. Selle ideega nõustun ma täielikult mõneti just sellel põhjusel, et sellest teooriast on kerge aru saada. Aquino Thomas seletas, et põhjus, miks Jumala olemasolus ei kahelda on rutiin ning harjumused. See tähendab, et inimene, kes on harjunud lapsepõlvest saati Jumala nime kuulma ning seda oma palves nimetama, ei kahtle Tema olemasolus. Ta usutleb, et kui mingi põhimõttega lapsest peale tolle hinge toidetakse, hoiab hing sellest nii tugevalt kinni, nagu oleks see teada loomupäraselt ja iseenesest. Sellele põhjendusele võib kinnitust leida mõne aasta tagusest juhtumist poliitikas. Paljud minu ealised noored uskusid, et Edgar Savisaar on üdini paha ning Eestile pigem ebameeldivusi toov. Nad olid seda kuulnud sellest ajast saati, kui nad veel lasteaias käisid ning uskusid seda selle pärast
Neiu läks teda hoiatama. Jaanus tegeles peale Vilma lahkumist vilja kuivatamisega edasi. Peagi tuli Taaveti poeg Edgar viina ja lihavõileibadega. Nad vestlevad sõja teemadel. Järgmisel päeval ootas neid ees komisjoni ette minek, et välja uurida, kas nad peavad ka sõtta minema või mitte. See muutus neid mõtlikuks. Edgaril on eelaimdus, et ta enam koju tagasi ei tule. Sisse astub mustlane. Jaanus viib ta peitu. Mõne hetke pärast saabuvad "mustlase kütid" eesotsas Pauliga. Ta usutleb Edgarit, et ega ta mustlast pole näinud. Naljatades vastuseid andes ei anna ta mustlast välja, kuid teeb naabri lolliks. Mõned mehed, kes kuivatiümbruse läbi otsisid tulid saagiga võidukalt Pauli juurde. Mustlase asemel olid nad hoopis Jaanuse kinni nabinud. Neljas tants Katelt veetakse taas Aiastele. Kolhoosi keskuseks on Käo. Esimeheks pandi Arvo Saaremägi. Vilja peksmine oli sel aastal tavapärasest hiljem oktoobris. Kui katel ja masin
Neiu läks teda hoiatama. Jaanus tegeles peale Vilma lahkumist vilja kuivatamisega edasi. Peagi tuli Taaveti poeg Edgar viina ja lihavõileibadega. Nad vestlevad sõja teemadel. Järgmisel päeval ootas neid ees komisjoni ette minek, et välja uurida, kas nad peavad ka sõtta minema või mitte. See muutus neid mõtlikuks. Edgaril on eelaimdus, et ta enam koju tagasi ei tule. Sisse astub mustlane. Jaanus viib ta peitu. Mõne hetke pärast saabuvad "mustlase kütid" eesotsas Pauliga. Ta usutleb Edgarit, et ega ta mustlast pole näinud. Naljatades vastuseid andes ei anna ta mustlast välja, kuid teeb naabri lolliks. Mõned mehed, kes kuivatiümbruse läbi otsisid tulid saagiga võidukalt Pauli juurde. Mustlase asemel olid nad hoopis Jaanuse kinni nabinud. Neljas tants Katelt veetakse taas Aiastele. Kolhoosi keskuseks on Käo. Esimeheks pandi Arvo Saaremägi. Vilja peksmine oli sel aastal tavapärasest hiljem oktoobris. Kui katel ja masin oli paika seotud puhastas ta
too paluks Kittylt andestust, vastuseks avaldab Vronski Annale armastust. Karenin naaseb peolt koju üksi, tundes et midagi on korrast ära. Ta räägib Annaga sel õhtul oma kahtlustest seoses Vronski ja temaga, kuid varsti lõpetab muretsemise. Veidi aega hiljem osaleb Vronski sõjaväeohvitseride hobuvõidusõidus. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta sel sõidul vea ja murrab hobuse selgroo. Karenin märkab oma naise Anna pingsat huvi Vronski vastu terve võidusõidu kestel. Ta usutleb Annat pärastpoole, Anna tunnistab siiralt üles, et tal on teine armusuhe ning et ta armastab Vronskit. Karenin on rabatud. Kitty püüab samal ajal oma tervist taastada ühes Saksa sanatooriumis, kus ta kohtab vaga madame Stahli ja tema heategijast abistajat, vaimult puhast ja siirast Varenkat. Levini poolvend Sergei Koznõtsev, tuntud intelligendist kirjanik, ei suutnud talle oma tundeid väljendada, seda eelkõige oma külmalt kaalutleva loomuse tõttu. Kitty kohtab seal ka Levini
annaabi.ee 
