USUTEADUS Juune Holvandus "Arabesk, vesipiip ja umma" Mida sain raamatust teada Araabia riikide kohta ( v.a. mida oleme loengus õppinud ) ? Kui ma otsisin raamatut, mida usuteaduses lugeda, sirvisin ma silmadega tükk-tükk aega pikka nimekirja autoritest ja pealkirjadest. Enim hakkas mulle silma just raamat "Arabesk, vesipiip ja umma". Ehk on see just sellepärast, et nimi oli huvitav ja kui ma ükskord raamatukogust raamatu haarasin ja sisututvustust lugesin, olin ma just kindel, et seda on kindlasti huvitav lugeda. Raamat tutvustab üsnagi turistisõbralikult erinevaid fakte Kesk-Aasia riikidest, Markosot, Tuneesiast,Türgist ning Egiptusest
poeg isa jälgedes ja hakkas õpetajaks. Ta käis Johannesburg Bantu keskkoolis, hiljem lõpetas Lõuna-Aafrika Ülikooli. Tutu oli kolm aastat keskkooli õpetaja, pärast seda hakkas ta õppima usuteadust St Peter'i Usuteaduse Kolledzis. 1960. aastal pühitseti ta anglikaani preestriks, oma sõbra ja nõuandja Trevor Huddlestoni jälgedes. 1962.-1966. aastal sõitis Tutu Londonisse, kus ta sai bakalauruse- ja magistriõppe kraadi usuteaduses. Sel ajal töötas ta osalise tööajaga vaimulikuna, esmalt Püha Albani Katedraalis, siis Püha Maarja kirikus. 1971.-1974. aastal oli Tutu Inglismaal Ülemaailmse Kirikute Nõukogu teenistuses. Hiljem ta pöördus tagasi Lõuna- Aafrikasse ja kirjutas kirja peaminister BJ Vorsterile, kus ta kirjeldas olukorda Lõuna-Aafrikas kui pulbri vaati, mis võib kohe plahvatada. Paraku sellele kirjale ei vastatud. 1970.-1972. aastal pidas Desmond Tutu loenguid Lesotho Rahvuslikus Ülikoolis. 1975
,,Rahva valgustajaid" võib liialdamata arvata iseseisva Eesti alusmüüride rajajate hulka. Ning suurimaid eesti rahva kasvatajaid on Peeter Põld. Kui Põllu üliõpilaspõlv harilikust pikemale venis (1898 1906), siis suuresti selle tõttu, et ta ka sel ajal tegutses kasvatajana. Esiteks endakasvatajana, kes ei õppinud vaid selleks, et professoritelt eksamitel vajalikud hinded saada, vaid töötas ja otsis, et võidelda kätte oma seisukoht, mis usuteaduses ei ole kerge ülesanne. Meie hariduselu organiseerijana oli Põld, küll lühemat aega, Eesti Maavalitsuse haridusosakonna juhataja, seega meie riigi esimene haridusminister. Siin omab ta suuri teeneid meie koolikorralduse ja hariduselu põhijoonte määramisel. 1918 1925 oli P. Põld Tartu Ülikooli kuraatoriks. Ta omab suurimaid teeneid meie rahvusliku ülikooli rajamisel ja ülesehitamisel. Aastast 1920 oli Põld ülikooli pedagoogikaprofessoriks
2.3 Charles Darwin Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria lõi inglise teadlane Charles Darwin. See on kirja pandud teoses, mis ilmus täpselt 50 aastat pärast Lamarcki teooriat 1859. aastal pealkirja all ,,Liikide tekkimisest.'' Charles Darwin sündis 1809. aastal ja suri 1882 aastal. Tema isa oli edukas ja jõukas arsti, kelle soovitusel asus ka poeg arstiteadust õppima. Charles veendus aga varsti, et see amet talle ei sobi. Ta jätkas õpinguid usuteaduses, kuid sellest sai ta ka kiiresti aru, et see ei sobi. Juba varajases koolieas oli poiss väga huvitatud loodusest, ta korjas erinevaid putukaid ja uuris geoloogiat. Ülikooliaastail tutvus ta mitme nimeka loodusteadlasega. Tema elutee määras aga osavõtt uurimisreisist ümber maailma purjekal ,,Beagle'' aastail 1832-1836. Selle kestel tegi ta uurimisekspeditsioone Lõuna-Ameerikas, Galapagose saartel, Austraalias ja Aafrikas.
18.saj aadli ja vaimulikkonna vahel ei olnud erilisi vastasseise Liivimaal ja Saaremaal. Eestimaal oli olukord mõnevõrra teistsugune, Eestimaal vaimulikkond ja rüütelkond olid pikaajalises konfliktis, mis oli seotud sellega, kellele kuuluvad kiriku valitsemise õigused, kas üksnes vaimulikkonnale nagu Rootsi ajal, või on ka rüütelkonnal õigus kiriku valitsemises osaleda. Linnades tegeles kiriku küsimustega raad. Pastori amet oli eluaegne, eeltingimuseks ülikooliharidus usuteaduses. 18.saj harituim seisus oli vaimulikkond, koosnes erandlitult ülikooliharidusega inimestest. Pooled vaimulikud pärinesid saksa aladelt. Kõigepealt kutsus keegi mõisnikest Saksamaalt koduõpetaja, kes andis mõisniku lastele koduõpet, pärast seda kui oli mõisnike jaoks piisavalt tõestanud, siis vakantsuse korral valiti ta pastoriks. Sissesõitnud pastorid ei osanud kohalikku keelt, jätkuvalt oli probleemiks, et pastor ei suutnud talupojaga suhelda. Pietism Vagadusliikumine
kultuurilisest tasemest. Kõigest sellest järeldubki see, et laiali hargnenud inimkonnale annab Jumal tegelikult ühtesid ja samasid õpetusi ühtsusest, armastusest ja vendlusest erinevatesse paikadesse ja erinevatel aegadel, kuid need on erinevate usundisüsteemide vahel ära teisenenud. Religiooni ( näiteks mõne usundi ) võib jaotada suurteks osadeks. Seda osa usundites, mis käsit- leb maailma loomist või üldse looduse päritolu, võib käsitleda usuteaduses loodusteaduslikku osa- na ( nagu loodusseadusi teaduses ). Kuid see osa religioonides, mis hõlmab moraali, eetikat, õigust, vaimseid väärtusi ja filosoofiat, võib vaadelda humanitaar sotsiaalteaduslikku osana ( nagu inim- ühiskonna seaduspärasusi teaduses ). Imelisi tervenemisi ja imearstide tegevusi võib liigitada reli- gioonis valdkonda, mida võib vaadelda ( nagu ravitsemise-teadused teaduses ) meditsiini valdkon- nana. Meditsiin liigitatakse teaduses rakendus(loodus)teaduste alla
kultuurilisest tasemest. Kõigest sellest järeldubki see, et laiali hargnenud inimkonnale annab Jumal tegelikult ühtesid ja samasid õpetusi ühtsusest, armastusest ja vendlusest erinevatesse paikadesse ja erinevatel aegadel, kuid need on erinevate usundisüsteemide vahel ära teisenenud. Religiooni ( näiteks mõne usundi ) võib jaotada suurteks osadeks. Seda osa usundites, mis käsit- leb maailma loomist või üldse looduse päritolu, võib käsitleda usuteaduses loodusteaduslikku osa- na ( nagu loodusseadusi teaduses ). Kuid see osa religioonides, mis hõlmab moraali, eetikat, õigust, vaimseid väärtusi ja filosoofiat, võib vaadelda humanitaar sotsiaalteaduslikku osana ( nagu inim- ühiskonna seaduspärasusi teaduses ). Imelisi tervenemisi ja imearstide tegevusi võib liigitada reli- gioonis valdkonda, mida võib vaadelda ( nagu ravitsemise-teadused teaduses ) meditsiini valdkon- nana. Meditsiin liigitatakse teaduses rakendus(loodus)teaduste alla
kultuurilisest tasemest. Kõigest sellest järeldubki see, et laiali hargnenud inimkonnale annab Jumal tegelikult ühtesid ja samasid õpetusi ühtsusest, armastusest ja vendlusest erinevatesse paikadesse ja erinevatel aegadel, kuid need on erinevate usundisüsteemide vahel ära teisenenud. Religiooni ( näiteks mõne usundi ) võib jaotada suurteks osadeks. Seda osa usundites, mis käsit- leb maailma loomist või üldse looduse päritolu, võib käsitleda usuteaduses loodusteaduslikku osa- na ( nagu loodusseadusi teaduses ). Kuid see osa religioonides, mis hõlmab moraali, eetikat, õigust, vaimseid väärtusi ja filosoofiat, võib vaadelda humanitaar – sotsiaalteaduslikku osana ( nagu inim- ühiskonna seaduspärasusi teaduses ). Imelisi tervenemisi ja imearstide tegevusi võib liigitada reli- gioonis valdkonda, mida võib vaadelda ( nagu ravitsemise-teadused teaduses ) meditsiini valdkon- nana
annaabi.ee 
