intarsia — puumosaiik, erivärvilistest puutükkidest moodustatud ornament või pilt, käsutatakse peamiselt mööbli kujunduses. islami e. muhamedi usk — 7. saj. Muhamedi poolt rajatud usund, levinud peamiselt Araabiamaades, Lähis- Idas, Põhja-Aafrikas, Pakistanis, Bangladeshis ja Indoneesias. joonia stiil — Väike-Aasia Joonia maakonnas 600. a. paiku e.m.a. tekkinud vanakreeka ehitusstiil. kabel — palvetamiseks ja muudeks usutalitusteks määratud väiksem ehitis, esines kas iseseisvalt või kirikuhoone külge liidetuna. kabelitepärg — poolringis ümber kooriruumi paiknevad kabelid, mis avanesid kooriruumi poole; esinesid peamiselt prantsuse keskaegsetes katedraalides. kapiteel — samba, piilari või pilastri kunstiliselt kujundatud ülemine osa, millele toetub talastik, käär või võlv kardinal — katoliku kiriku kõrgem ametikandja.
(Ilus 2007, lk 28) Uuema tavaõiguse ajal hakati vahet tegema jumalikul õigusel (fas) ja ilmalikul õigusel (ius). Seega eristati Rooma õiguses religiooni ja ilmalikku õigust suhteliselt varakult võrreldes teiste kultuuridega. See peegeldub ka kaheteistkümne tahvli seaduses, kus ei ole peaaegu üldse religioossete talitustega seotud norme. Ainuke seadus, mis on religiooniga seotud, on kaheteistkümnenda tahvli esimene õigusnorm, mis sätestab, et ,,tõotus peatatakse kui usutalitusteks ostetud loom ei maksa looma eest raha "4 ,,Kuningriigi ajal" kehtisid Roomas Rex'ide väljaantud seadused ning tihti avaldus seadusandja tahe ka mitmetel juriidilistel dokumentidel, kuid ühtset kirjutatud põhiseadust ei eksisteerinud (Ilus 2007, lk 31) Rex'ide perioodil oli kuninga üks ülesanne ka ,,lihtrahva (plebs) kaitse". Vabariigi perioodil aga said rikkad tihti tõlgendada seadusi enda kasuks. Lihtrahvas korraldas 493 eKr ,,ülestõusu." Selle
jumalaid nagu on inimesi, kes neid välja mõtlevad. /.../ Neli religiooni loomupärast seemet. Ja neis neljas asjas – usus vaimudesse, teadmatuses teistsugustest põhjustest, pühendumises sellele, mida kardetakse ning juhuslike asjade pidamises ennustatavateks – seisneb religiooni loomupärane seeme, mis on mõningate inimeste erinevate ettekujutuste, arvamuste ja tunnete tagajärjel kasvanud niivõrd erisugusteks usutalitusteks, et see, kuidas üks inimene toimetab, on teise jaoks enamasti naeruväärne. Religioone teeb erinevaks kultuur. Neid seemneid on saanud harima kahte liiki inimesed. Ühed on need, kes vastavalt omaenda tarkusele on neid seemneid toitnud ja korraldanud, teised on teinud seda vastavalt Jumala käsule ja juhtnööridele. Kuid mõlemat liiki inimesed on teinud seda eesmärgiga muuta inimesed, kes nende peale loodavad, veelgi altimaks kuulekusele, seadustele,
Mure tulevaste aegade pärast on religiooni loomupärane põhjus. Sellest, mis paneb inimesi kartma nähtamatute asjade võimu. Neli religiooni loomupärast seemet. Ja neis neljas asjas usus vaimudesse, teadmatuses teistsugustest põhjustest, pühendumises sellele, mida kardetakse ning juhuslike asjade pidamises ennustatavateks seisneb religiooni loomupärane seeme, mis on mõningate inimeste erinevate ettekujutuste, arvamuste ja tunnete tagajärjel kasvanud niivõrd erisugusteks usutalitusteks, et see, kuidas üks inimene toimetab, on teise jaoks enamasti naeruväärne. 1 Religioone teeb erinevaks kultuur. Inimesed on loomupäraselt võrdsed, sest peavad enda üsna targaks ja on oma osaga rahul. Kuid see tõestab, et inimesed on selles küsimuses pigem võrdsed kui ebavõrdsed. Sest tavaliselt on kõige olulisem tunnus mingi asja võrdsest jaotusest see, kui iga inimene on omaenda osaga rahul
valmistamisvõimalusest. Peamisteks pillideks olid flöödid, slamei, lüürad ja lautod ja erinevad löökpillid. Löökpillide tähtsus on väga kõrge samanistliku usundiga tsivilisatsioonides nt muistne Hiina, kus löökpillide helide mõjul sai ette võtta samanistlike hingerändeid. Egiptuses oli usundi roll ühiskonnas ülitugev ja mõjutas kõiki eluvaldkondi, armastati suursugust ja rütmiga meloodiaid, kuid see jäi enamasti usutalitusteks kõrgkihtide seas. Babüloonias võis kohata suuri muusikakoosseise, babüloonias oli tähtis roll muusikalisel seaduspärasusl. Vanaaegse muusika kuldaeg oli 5.-4. saj eKr, sellest ajast pärinevad ka üksikud noodinäited. Pilet nr. 4- Egiptuse kultuur Egiptus (3000-30 a. e.m.a.) 3000 a. e.m.a. ühendati u 40 väikeriiki e noomi. Egiptuse ajalugu jaotatakse valitsejate dünastiate järgi 3-ks perioodiks: I Vana Riik (3. a. tuh. -2050 e.m.a.) II Keskmine Riik (2050-1570 a. e.m.a.)
põhjusi ning annab sellega võimaluse mõelda välja nii palju jumalaid nagu on inimesi, kes neid välja mõtlevad. 4 religiooni loomupärast seemet. Ja neis 4 asjas usus vaimudesse, teadmatuses teistsugustest põhjustest, pühendumises sellele, mida kardetakse ning juhuslike asjade pidamises ennustatavateks seisneb religiooni loomupärane seeme, mis on mõningate inimeste erinevate ettekujutuste, arvamuste ja tunnete tagajärjel kasvanud niivõrd erisugusteks usutalitusteks, et see, kuidas üks inimene toimetab, on teise jaoks enamasti naeruväärne. Religioone teeb erinevaks kultuur. Neid seemneid on saanud harima 2 liiki inimesed. Ühed on need, kes vastavalt enda tarkusele on neid seemneid toitnud ja korraldanud, teised on teinud seda vastavalt Jumala käsule ja juhtnööridele. Kuid mõlemat liiki inimesed on teinud seda eesmärgiga muuta inimesed, kes nende peale loodavad, veelgi altimaks kuulekusele,
annaabi.ee 
