REFORMATSIOON 31. peatükk 1. Mis oli reformatsiooni sügavamad põhjused? Mis sai usupuhastusliikumise ajendiks? Sügavamad põhjused: Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Vaimulike privileegitud seisund vaimulike mittekristlikud eluviisid Ajend: indulgentside müük 2. Missugused olid Lutheri peamised etteheited tolleaegsele katoliiklusele? Milline oli paavstikiriku reaktsioon? indulgentside müük leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla Piibel jäiga kirikuhierarhia vastu
Põhjenda. Kadus kaubatee Indiaga Vahemere kaudu. Indiasse taheti otse mereteed. Portugalil olid head laevad. Karavell Ilmakaared. Kompass. Kirjelda Suurte maadeavastuste tagajärgi (mõju Euroopa arengule ja majandusele) (4). Milline Suurte maadeavastuste tagajärg oli sinu arvates kõige olulisem? Põhjenda. Kartuli, tubaka importimine. Avastati uusi mereteid. Pangandus. Kaubanduskeskused. Uued haigused. Uute mandrite avastamine. Mis olid reformatsiooni sügavamad põhjused (2) ? Mis sai usupuhastusliikumise ajendiks? Paavst elas rikkalt. Riigid otsisid võimalusi keskvõimu tugevneda. Paisatu turule Saksamaal indulkentside. Lk 224 Millist kasu lootsid reformatsioonist saada Saksamaa ilmalikud vürstid, millist talupojad? Vürstid tahtsid maad ja võimu. Talupojad samuti tahtsid maad saada. Taotlesid sotsiaalset võrdsust. Iseloomusta luterliku reformatsiooniga toimunud muutusi kirikus (4). Milline muudatus aitas enim kaasa hariduse levikule? Põhjenda. 2 sakramenti
Kuningate võimu tugevnemisega. Ennem toetati kirikule. 4. Keda nimetati ketseriteks? Neid, kes kritiseerisid kirikut. 5.Milliste vahenditega kogus katoliku kirik endale rikkusi? Inimeste pattude pealt(induligentsid), annetused. 6. Kes oli Martin Luther hariduselt? Usuteaduse doktor. 7. Millisesse seisusesse Luther kuulus? Vaimulikku. 8. Milline katoliku kiriku tegevus ajendas Lutherit protestima? Induligentside müük. 9. Millega algatas Luther usupuhastusliikumise? Avaldas oma seisukohad tessidena. 10. Miks levisid Lutheri seisukohad kiiresti üle Saksamaa? Tänu trükikunstile. 11. Kuidas reageeris paavst Lutheri tegevusele? Pani ta kirikuvande alla. 12. Kuidas reageeris keiser Lutheri tegevusele? Kuulutas ta väljaspool seadust olevaks. 13. Mis on Lutheri õpetuse 2 tähtsamat põhimõtet? 1)Inimene pidi õndsaks saama usu kaudu. 2)Usulise tõe allikaks pühakiri e piibel. 14.Miks leidsid Lutheri mõtted poolehoidu paljude rüütlite seas?
Ajalugu 1517.aastal Martin Lutheri poolt algatatud reformatsiooni ehk usupuhastusliikumise eesmärk oli puhastada katoliiklik kirik kirikuisade õpetustest ja piibli tõlgendustest. Kirik muudeti emakeelseks, puhastati sakramentidest ja mis peamine katoliiklusest tekkis kolm põhiharu ehk protestantlikku kirikut - kalvinism, luterlus ja anglikaani kirik. Umbes samal ajal, kui 16.saj. Saksamaal levis luterlik reformatsioon, sai Zürichis alguse Ulrich Zwingli poolt juhitud Sveitsi usupuhastusliikumine (1523). Sellest
kaubanduses, seejärel töönduses ning Võrrelge Rotterdami erasmuse ja edaspidi põllumajanduses. Keskaja Thomas More'i ühiskonnakriitikat ja olulisemad kaubateed minetasid oma suhtumist katoliku kirikusse. Mida tähtsuse ja asendusid uutega. sarnast märkate? Mis olid reformatsiooni sügavamad Suhtuti kriitilisemalt inimlike ja põhjused? Mis sai ühiskondlike pahede suhtes. Katoliku usupuhastusliikumise ajendiks? kirikusse suhtuti väga hästi, arvasid, et Katoliku kiriku väidetav kaugenemine see on tarvilik. algkristluse põhimõtetest tekitas Võrrelge varauusaegsete vastuseisu ning nõuti ristiusu algete astronoomide (Kopernik, Bruno, juurde tagasi pöördumist. Talupojad Galilei) seisukohti ja saavutusi. Mis nõudsid tagasi aadlike valdusesse viis õpetlased vastuollu katoliku läinud kunagiste kogukonnamaade
Jakob Westholmi Gümnaasium BAPTISM Usundiõpetuse referaat Maarion-Aniita Kivilo 10.a klass Tallinn 2015 Ajalugu 1517.aastal Martin Lutheri poolt algatatud reformatsiooni ehk usupuhastusliikumise eesmärk oli puhastada katoliiklik kirik kirikuisade õpetustest ja piibli tõlgendustest. Kirik muudeti emakeelseks, puhastati sakramentidest ja mis peamine – katoliiklusest tekkis kolm põhiharu ehk protestantlikku kirikut - kalvinism, luterlus ja anglikaani kirik. Umbes samal ajal, kui 16.saj. Saksamaal levis luterlik reformatsioon, sai Zürichis alguse Ulrich Zwingli poolt juhitud Šveitsi usupuhastusliikumine (1523). Sellest
Jakob Westholmi Gümnaasium BAPTISM Usundiõpetuse referaat Maarion-Aniita Kivilo 10.a klass Tallinn 2015 Ajalugu 1517.aastal Martin Lutheri poolt algatatud reformatsiooni ehk usupuhastusliikumise eesmärk oli puhastada katoliiklik kirik kirikuisade õpetustest ja piibli tõlgendustest. Kirik muudeti emakeelseks, puhastati sakramentidest ja mis peamine katoliiklusest tekkis kolm põhiharu ehk protestantlikku kirikut - kalvinism, luterlus ja anglikaani kirik. Umbes samal ajal, kui 16.saj. Saksamaal levis luterlik reformatsioon, sai Zürichis alguse Ulrich Zwingli poolt juhitud Sveitsi usupuhastusliikumine (1523). Sellest
Trento kirikukogu muudatused läbi teinud kirikukogu. Üritati lepitada reformitud ja katoliku kirikut. Pärtliöö korraldasid katoliiklased ööl vastu pärtlipäeva 24.augustil 1572. Nantes'i edikt selle dokumendi alusel tunnistati Prantsusmaal valitsevaks katolism. Göösid madalmaade vabadusvõitlejad Hispaania vastu XVI saj. teisel poolel Võitmatu armaada 1588. aastal Inglismaa poole purjetanud Hispaania laevastik. ISIKUD Martin Luther (1483-1546) algatas usupuhastusliikumise oma seisukohtade avaldamisega 95 teesina, protesteeris indulgentside müügi vastu, keiser kuulutas ta väljaspool seadust olevaks. LeoX paavst, kes heiti Martin Lutheri kirikust välja, sest ta ei loobunud oma ketserlikest väidetest. Ulrich Zwingli (1484-1531) tahtis, et pöördutaks tagasi algkristliku lihtsuse juurde. Sai surma lahingus katoliiklaste ja reformitud kiriku pooldajate vahel.
,,Kes töötab, ei tee pattu" mõte kaotas kloostrielu, vabatahtlik vaesuses elamine, pühapiltide ja reliikviate kummardamise jm. Jättis alles 2 sakramenti - ristimine ja armulaud. 6 Usupuhastuse ülekasvamine reformatsiooniks 1520 pani paavst Lutheri kirikuvande alla, usupuhastusliikumine asetati kirikust väljapoole 1521 Wormsi riigipäeval kuulutas keiser Karl V Lutheri lindpriiks see otsus muutis usupuhastusliikumise poliitiliseks Keisri võim polnud piiramatu, Lutherit asusid toetama mitmed Saksa vürstid ja linnad Eeskätt toetas Lutherit Saksi kuurvürst Friedrich Tark, kes pakkus talle varjupaika Wartburgi lossis Seal tõlkis Luther kreekakeelse algteksti järgi 1522 Uue Testamendi, millega lõi uuskõrgsaksa kirjakeele alus nüüdisssaksa kirjakeelele 1534 oli kogu Piibel tõlgitud Nii edendas usupuhastusliikumine ka kultuuri Lutheri põhiseisukohad
,,Kes töötab, ei tee pattu" mõte kaotas kloostrielu, vabatahtlik vaesuses elamine, pühapiltide ja reliikviate kummardamise jm. Jättis alles 2 sakramenti - ristimine ja armulaud. 6 Usupuhastuse ülekasvamine reformatsiooniks 1520 pani paavst Lutheri kirikuvande alla, usupuhastusliikumine asetati kirikust väljapoole 1521 Wormsi riigipäeval kuulutas keiser Karl V Lutheri lindpriiks see otsus muutis usupuhastusliikumise poliitiliseks Keisri võim polnud piiramatu, Lutherit asusid toetama mitmed Saksa vürstid ja linnad Eeskätt toetas Lutherit Saksi kuurvürst Friedrich Tark, kes pakkus talle varjupaika Wartburgi lossis Seal tõlkis Luther kreekakeelse algteksti järgi 1522 Uue Testamendi, millega lõi uuskõrgsaksa kirjakeele alus nüüdisssaksa kirjakeelele 1534 oli kogu Piibel tõlgitud Nii edendas usupuhastusliikumine ka kultuuri Lutheri põhiseisukohad
Usupuhastus andis tõuke rahvakoolituse arengule, pöörates tähelepanu peale piibli sõnumi levitamise ka sotsiaalsetele ja moraalsetele eesmärkidele. August Hermann Francke (1633-1727) saksa pietist, rajas Halle asutused, kuhu kuulus lastekodu, ,,vaestekool", ,,saksa kool", ladinakool, pedagoogikum ja õpetajate seminar. Rajas teed pedagoogiliste vahendite kasutamisele ja arengule võitluses materiaalse ja vaimse viletsuse vastu. Jan Amos Comenius (1592-1670) tsehh, kelle ideedes ühendusid usupuhastusliikumise ja humanismi traditsioonid. Nägi inimese kasvamist elukestva protsessina ja visandas sellele vastava koolitussüsteemi, mis kataks kogu inimese elukaare. Jean Jacques Rousseau (1712-1778) individualistlik pedagoogiline teooria, mis mõjutas sotsiaalsete aspektide esiletõusu pedagoogikas. Teerajaja lapsepsühholoogilistele uurimustele. Mõistis kasvatuse ja ühiskondliku elu, pedagoogika ja poliitika kokkukuuluvust. 19. saj jooksul toimunud tööstusrevolutsiooni käigus , laienes ja
sadamalinnad ja manufaktuurid. 6.Euroopas tekkisid ookeaniäärsed sadamalinna ja manufaktuurid ning hakati rohkem kasutama mööda ookeani viivat kaubateed. 39. indulgents- patukustutuskiri, millega arvati et on võimalik patukoormat raha eest kergendada reformatsioon- usupuhastusliikumine katoliku kiriku vastu ja algatatud Martin Lutheri poolt protestandid- reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldajad Martin Luther- algatas usupuhastusliikumise 16 saj- katoliku kirik kaotas tähtsuse 16 saj- sai patukustutuskirjademüük sai sisse uue hoo 1517 a 31.oktoober- esitas Martin Luther dokumendi, kus vaidlustas ta katoliku kiriku ilmaeksimatuse 1521.a- ütles Wormsi riigipäeval keisririigi vägevate ees kindla ja suure tähendusega lause. 1524-1526 a. toimus Saksa talupoegade sõda 1555.- sõlmiti kahe poole vahel Augsburgi usurahu 1.Ei pühendatud enam ennast nii palju jumalale ja kirikule, hakati müüma indulgentse ja tuli
Igal seisusel oli teistest erinev elulaad, haridus ja kasvatus. Mingisse seisusesse kuulumine oli rangelt seotud vastava tegevusalaga: näiteks kuninga õukonda võis kuuluda ainult aadlik, kösitöö või kaubandusega tegeleda ainult vastava gildi või tsunfti liige. Paljud eeskirjad eristasid inimesi ka väliselt: kes missugust riietust võib kanda, kes võib relva kanda jne. 7) Reformatsioon. Põhjused ja eeldused. Martin Luther ja tema õpetus. Reformatsioone ehk usupuhastusliikumise põhjuseks oli katoliku kiriku kaugenemine algkristluse põhimõtetest. Püüti vabaneda paavsti võimu alt Paavstid muutusid ilmalikuma, nad sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud kokkuleppeid Türgi sultaniga Indulgentside müük Paavstid/piiskopid elasid suures luksuses Kirikumakse suurenemine Kirikuametite müük Martin Luther ja tema õpetus
! Reformatsioonist tulenevalt: Algharidus kättesaadavaks KÕIGILE, olenemata seisusest ja soost Õppemetoodika kohandada lapsepärasemaks Õpetajatele rohkem tähelepanu Protestantlik liikumine: Inimesed on oma patus võrdsed Jumala ees Protestandid usuvad pigem end kui saatust Protestantlik eetika väärtustab tööd ja kohustusi J. A. Comenius (Tsehhi kasvatusteadlane): loodus on inimestele andnud eeldused teadmiste saamiseks inimene tuleb inimeseks kasvatada. Usupuhastusliikumise ja humanismi põhimõtted. Sotsiaalprobleemide leevendamine töö kaudu. III loeng 26.02.14 J.A. Comenius - Tsehhi asvatusteadlane Loodus on inimestele andnud eeldused teadmiste saamiseks inimene tuleb inimeseks kasvatada Usupuhastusliikumise ja humanismi põhimõtted Kõigi uurimistöid uuritakse nii nagu loodustki Ühendas oma töös sotsiaalse ja pedagoogilise poole. Tema puhul tuleb
Õppemetoodika muudeti kohati lapsepärasemaks. Pööras tähelepanu ka õpetajatele. Protestantlik liikumine: inimesed on oma patus võrdsed Jumala ees. Protestandid usuvad pigem end kui saatust. Nende eetika väärtustab tööd ja kohustusi. J.A.Comenius (1592-1670). Tsehhi kasvatusteadlane. Ütles, et kõiki muid valdkondi tuleb uurida nii nagu uuritakse loodusnähtusi. Loodus on andnud inimestele eeldused teadmiste saamiseks inimene tuleb inimeseks kasvatada. Usupuhastusliikumise ja humanismi põhimõtted. Sotsiaalprobleemide leevendamine töö kaudu. Nägi inimese kasvamist elukestva protsessina ning visandas sellele vastava koolisüsteemi. Koolitusprogrammid, mis katsid terve eluringi (lapsest täiskasvanuni). Comeniuse ,,kuus käsku". 4 16.09 loeng Sotsiaalpedagoogika arengulugu ja lähim minevik: sotsiaalpedagoogika arengut mõjutanud
Jumala looming ning selles valitsevad Jumala seadused. 1.3 Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises 14.-16.sajandil euroopa võimu- ja kultuurielus toimunud oluliste muudatuste tulemusena hakkas keskajal vaimukultuur ja seda kandev tala kristliku kiriku võim ühiskonna elus nõrgenema. Ajajärku nimetatakse renessansiks (pr.renaissanse, taassünd) ja selle aluseks ning taustaks on linnade ning linnakultuuri areng. Kristlik absolutism ja teokraatia asendus ilmaliku absolutismiga just usupuhastusliikumise ehk reformatsiooni käigus, mille tagajärjel tekkisid Euroopas tsentraliseeritud riigid. Vaadeldava ajastu sellised suured mõtlejad nagu Niccolo Machiavelli, Thomas Hobber, John Locke, Jean-Jacgues Rousseau, Charles Louis de Contesduieu ja teised rajasid aluse sellele, mida nimetatakse tänapäevaseks riigi-ja poliitikakäsitluseks. N. Machiavelli (1469-1527) kirjutas oma teosed poliitikast, riigist ja võimust. Just N
· Rõhutati töö austusväärsust ja vajalikkust. · Tõsteti esile kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Augsburgi usurahu 1530. aastal kutsuti Augsburgis kokku Saksa Riigipäev, kus reformatsiooni pooldajad üritasid veel kord saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati riigipäevale Augsburgi usutunnistus. Luther, kes oli pandud kirikuvande alla ja oli lindprii, ei saanud osaleda ning tema asemel oli Melanchton. Keiser Karl V tõrjus kõik usupuhastusliikumise uuenduspüüded. Augsburgi usutunnistus sai luterliku kiriku usutunnistuseks. 1531. aastal moodustasid protestantlikud saksa vürstid Schmalkaldeni liidu. Liit pidas keisriga kaks sõda ning 1555. aastal sõlmiti Augsburgi usurahu cujus regio, ejus religio kelle võim, selle usk. See lõpetas ususõjad Saksamaal ja Saksa riigid jagunesid kahte ossa: · Katoliiklikud peamiselt Habsburgide pärusmaad, Saksamaa lõuna- ja loodeosa.
annaabi.ee 
