kiriku jutlustaja) 1523-1524. aastal jõudis Lutheri õpetus Tallinnasse Riia linnakirjutaja Johann Lohmüller 1524. aastal Tartus Maarja kirikus esimene Lutheri õpilane Liivimaal Hermann Marsow Reformatsiooni alguspäevil ei olnud sugugi mitte kõik liivimaal tegutsenud reformaatorid Lutheri jüngrid (esines mõningaid lahkuminekuid Lutheri õpetusest) Reformatsiooni edenedes sai Lutherist Liivimaa usupuhastajate jaoks tähtsaim autoriteet Reformatsiooni tagajärjel röövimis- ja lõhkumisakt lihtrahva [ja ka kaupmehed ja kaubasellid] poolt (1524. a kevadel Riias; 1524. sügisel Tallinna kirikud v.a Niguliste; 1525. aasta algul Tartus; 1525. a kõikide pühakute päeval Viljandist) Reformatsiooniga läksid kaasa kõige kiiremini linnad, nendes hakati ehitama evangeeliumi usu kirikut Reformitud kirikust kaotati pühapildid ning pühade säilmete austamine,
sellega algas ka reformatsioon. Reformatsioon tähendab usupuhastusliikumist (katoliku kiriku vastane). Lutheri suurim teene on Piibli tõlkimine saksa keelde, mis pani aluse ühtsele saksa kirjakeelele ja soodustas rahva haridustaseme üldist tõusu. Kuulsaim humanist oli Erasmus Rotterdamist. Tema kuulsaim satiir on ,,Narruse kiitus", milleks on ainet andnud hiliskeskaja narrikirjandus. Eramus ei läinud Lutheri ideedega kaasa, kuna talle oli vastuvõetamatu usupuhastajate fanatism ja nn jumaliku ettemääratuse tees, mida protestandid ühena oma peatõdedest rõhutasid. T. More oli humanist, parlamendiliige, jurist. Tema peateose nimi on ,,Utoopia". Euroopa Liitu on võrreldud otsekui heaolulise Utoopia saarega, mille kallasteni kõik merehädalised (ja need, kelle häda nõnda suur ei ole) iga hinna eest ujuda püüavad. 9. M. de Montaigne. - M. de Montaigne oli filosoof ja literaat. Loomingu tähtsaim osa on ,,Esseed"
kristlik kirik Briti saartel ning kelti kristlased pidasid seitsmenda päeva hingamispäeva ja ootasid Jeesuse peatset tagasitulekut -- just nii nagu tänapäeva adventistid. Seitsmenda päeva adventistid on eelkõige "raamatu rahvas", ja selleks raamatuks on Piibel. Kuigi Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudus rajati Ameerikas, on ekslik pidada seda "ameerikalikuks" liikumiseks, nagu vahel on nimetatud. Adventkiriku tõekspidamised on sügavalt rajatud Euroopa usupuhastajate poolt tunnustatud veendumustele. Enamikku neist õpetustest kandsid edasi usklikud Euroopas enne, kui 1863. aastal organiseeriti Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudus. Vähem kui 10% liikmeskonnast elab Põhja- Ameerikas ning koguduse kasvades üle maailma see protsent aina väheneb. Adventkirik hakkas oma olemasolule Euroopas alust rajama 19. sajandi viimasel kümnendil ja 20. sajandi alguskümnendeil. Ehkki ta pole arenenud valdavaks uskkonnaks
1517.a. alustas Martin Luther Saksamaal reformatsiooni ehk usupuhastust. (Lutheri naelutatud 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele). Luther oli seisukohal, et inimene saab õndsaks mitte vagalt ja usinalt kirikukombeid täites, vaid ainult usu enda läbi. Peamine põhjus miks ka paljud maaisandad ja vürstid usupuhastusega kaasa läksid oli paavsti ülemvõim ja kirikumaksud (kümnis) Eesti alale jõuab see nn. pildirüüste näol, kuna uues usus on muuhulgas pühapiltide kummardamine keelatud. Usupuhastajate nõudmised: 1. indulgentside (patulunastuskiri) müügi lõpetamist 2. kiriku olemuse muutumist – kirik pidi olema nö. vaene 3. Tagasipöördumist ristiusu algsete väärtuste juurde (vaesus, kasinus, vooruslikkus) 4. Piibli tõlkimist teistesse keeltesse sh. eesti keelde 5. Emakeelset jumalateenistust kirikutes Põhjusel, et Eesti ala läheb suhteliselt kiiresti ja valutult (ilma ususõdadeta) Lutheri kiriku alla, trükitakse ka esimesed eestikeelsed raamatud:
piisav seletusena, 3) kaks Kristuse enese poolt seatud sakramenti ristimine ja armulaud, ning 4) ajalooline piiskopiamet. Sama konverents soovitas püüelda lähemate suhete sisseseadmise poolde Skandinaavia luterlike kirikutega. Üks peamisi punkte, mis anglikaanide ja luterlaste lähenemisel on raskusi valmistanud, on seotud nn ajaloolise piiskopiameti (historic episcopate) mõistega. Erinevalt saksa reformatsioonist, kus katoliku piiskopid ei tulnud üle usupuhastajate poolele, säilis Inglismaal piiskopiamet ajaloolises järjepidevuses. Reaktsioonina Cromwelli-aegsele puritanismile hakati 17. saj keskpaigas Inglise kirikus piiskopiametit kiriku ühtsuse ja katoolsuse tagajana kõrgelt hindama. 1662. aasta ordinatsioonikord sätestab, et edaspidi kuulub diakoni, preestri või piiskopi ordineerimise õigus üksnes piiskoppidele. Kõrgkiriklik suund sai uut hoogu eriti 19. sajandil seoses nn Oxfordi- liikumisega, mille üheks eestvedajaks oli John Henry Newman
Valminud nn. brigitiinide Pirita klooster. Eesti monarhia hulgas kujunes rahvausk, mis kujundasid peamised maarahvakalendri tähtpäevad ja isikunimed Usupuhastus 1517. 1517a. alustas Martin Luther Saksamaal reformatsiooni ehk usupuhastust. (Lutheri naelutatud 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele). Peamine probleem oli paavsti ülemvõim ja kirikumaksud (kümnis). Eesti alale jõuab see nn. PILDIRÜÜSTE näol, kuna uues usus on muuhulgas PÜHAPILTIDE kummardamine keelatud. Usupuhastajate nõudmised Paavsti (katoliku) kirikule *indulgentside (patulunastuskiri) müügi lõpetamist. *kiriku olemuse muutumist kirik pidi olema nö. Vaene. *Tagasipöördumist ristiusu algsete väärtuste juurde (vaesus, kasinus, vooruslikkus) *Piibli tõlkimist sh. eesti keelde. *Emakeelset jumalateenistust kirikutest. Eestikeelne raamat Põhjusel, et eesti alal läheb suhteliselt kiiresti ja valutult (ilma ususõdadeta) lutheri kiriku alla trükitakse ka esimesed eestikeelsed raamatud
aluse sellega pühakirja filoloogilisele tekstikriitikale. · Ristiusk tähendas talle eelkõige inimeetkat, inimese kõlbluse aluseid. Rõhutas algkristlike tõdede kokkulangemist Kristuse-eelsete moraaliõpetustega. Seega pmst on ta kristlik humanist. · Kirjavahetus paavstidega, keiser Karl V nõuandja. Ei läinud ajastu süvenevad usulõhes Lutheriga kaasa; talle oli vastuvõetamatu usupuhastajate fanatism ja jumaliku ettemääratuse tees (protestantide püha tõde). Erasmus kaitses pigem inimese vabadust (jäädes renessansi ideaalidele truuks). · "Narruse kiitus": tõuked hiliskeskaja narrikirjandusest. Enne seda nats oli saksamaal Sebastian Branti "Narrilaev" satiiriline värssjutustus. Sai väga kuulsaks. · Narrus (Moria) esitleb end naisena, kiidab end tema ülemaailmselt kuulsaks saanud raamatukeses
Avaldas Uue Testamendi ladinakeelse uustõlke koos kreekakeelse lähtetekstiga pani aluse sellega pühakirja filoloogilisele tekstikriitikale. Ristiusk tähendas talle eelkõige inimeetikat, kõlbluse aluseid. Rõhutas algkristlike tõdede kokkulangemist Kristuse- eelsete moraaliõpetustega. Seega on ta kristlik humanist. Kirjavahetus paavstiga, keiser Karl V nõuandja. Ei läinud ajastu süvenevad usulõhes Lutheriga kaasa. Talle oli vastuvõetamatu usupuhastajate fanatism ja jumaliku ettemääratuse tees (protestantide püha tõde). Erasmus kaitses pigem inimese vabadust, jäädes renessansi ideaalidele truuks. Erasmusele on omased vaba isiksuse kaitse, eetiliste ideede rõhutamine. Tema meelest kristlus ühendab tarkuse ja headuse ideaali. Kritiseerib militaristlikku fanatismi ja türanniat. Usub, et tark kristlik kuningas peaks toetama rahu ja tegutsema rahva heaks
annaabi.ee 
