Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ning ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. *Martin Luther - luterlus (Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle, tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele, kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid, rahvakeelne jumalateenistus) *Ulrich Zwingl - usupuhastaja šveitsis, armulaud oli vaid sümboolseks mälestustoiminguks *Johann Calvin - Zwingli õpetuse edasiarendaja, kalvinism - töö oli oluline, traditsioonid, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Kalvinistid propageerisid lihtsat elu. *anglikaani kirik - jumalateenistus sarnanes väliselt katoliku kirikuga, õpetus oli protestantlik – missad olid inglise keelsed. Usuuuendusliikumine - katoliku kirik lõheneb, üks pool liitub luteri mõtetega, teine jääb samaks
Sellega sai luterlus katoliikliku kiriku kõrval eluõiguse. Luterliku kiriku õpetus toetub Piiblile ja vanakiriklikele Nikaia- Konstatinoopoli, Athanasiuse ja apostellikule usutunnistustele. Samuti on õpetuse aluseks 16.sajandil formuleeritud luterlikud usutunnistuskirjad, millest tähtsaimad on Augsburgi usutunnistus (1530) ning Martin Lutheri Suur katekismus ja Väike katekismus (1529). REFORMAATORID Martin Luther (1483-1546), usupuhastaja Sündis 10.novembril 1483 Eislebenis. Lapsepõlv ja kooliaastad Mansfeldis, Magdeburgis ja Eisenachis. Ülikooliõpingud Erfurdis vabade kunstide ja õigusteaduse alal. Sõbra surm pikselöögist 2.juulil 1505 ajendas Lutherit laskma end pühitseda augustiinlaste mungaordu mungaks. Usuteaduse õpingud Erfurdi ja Wittenbergi ülikoolides. 1512.aastast oli ta Wittenbergi kloostri jutlustaja ja munkade õpingute korraldaja. 1512
taunis katoliku kiriku praktika mitut askpekti, eriti teravalt patukustutuskirjade ehk indulgentside avalikku müümist. Seda sündmust loetakse usupuhastuse ehk reformatsiooni alguseks. Luther proesteeris katoliku kiriku vastu ¤ küüniline äritsemine patukustustuskirjadega seoses (¤kirikuvürstide rikkus häiris samuti paljusid). Luther avaldas usule palju mõju. Pühakute kultuse eitajast sai peaaegu pühak. Ta oli usupuhastaja, kes muutis opma arusaamadega üpriski palju kogu maailmas. 8)Inglise rahvusteater. Renessansikultuuri kujunemislähteks rahvaluule(Robin Hood, Richard Lõvisüda). Rahva tulevikuunustused seotud nendega. Teater algeline, vähenõudlik. Thames'i kaldal 6tahuline ehitis, laudadest üles löödud. Kujutas endast kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Katuseta, vaid näitelava kohal pisut rõduräästast. Publik põrandal ja rõdudel(jõukamad). Kirju seltskond,
Vikaar Preestri asendaja/ kiriku6petaja. Tsisterlased Vanim Eestis asunud mungaordu Dominiiklased, Frantsisklased Kerjusmungaordu Reformatsioon Usupuhastus Johannes IV Kievel - Saare-L22ne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis t6id esile kiriku korratuse, pyhameeste ahnuse jpm. Johannes Blankelfeld Riia peapiiskop (varem Tartu ja Tallinna), taitles katoliku usuelu korrastamist Martin Luther Usupuhastaja algataja, 95 teesi Melchior Hoffmann Saksamaalt p2rit jutlustaja ja kasuksepp, kelle juhtimisel l2ksid inimesed Toomem2ge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Usupuhastus Eestis (83-85) : Reformatsioon usupuhastus. Poliitiline opositsioon - ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma v6imule allutada. Vaimne opositsioon - taotles kultuurialaseid muudatusi. Selle eesotsas olid uuendusmeelsed
36)Õpetus, mille järgi Jumal lõi maailma, kuid ei sekku selle toimimisse deism 37)Võimude lahususe idee autor Montesquieu 38)Inimeste kasvatus ja eluviis peaksid olema loomulikud Rousseau 39)Kuninga võimu piirab seadusandlik võimuorgan; kuningas teostab täidesaatvat võimu parlamentaalne monarhia 40)USA osariikide esinduskogu 1776.a kontinentaalkongress 18.Ühenda paarid 5p 1) M. Luther - Saksa teoloog 15-16 saj. reformatsiooni algataja ja usupuhastaja, on mõjutanud suuresti luterlust. 2) J. Calvin - 3) Henry VIII 4) Leo X 5) I. Loyola 6)Ricelieu 7)Voltaire 8)Montesquieu 9)Rousseau 10) Louis XV 11) C. Kolumbus 12) V. da Gama 13) F. Magalhaes 14) B. Diaz 15) A. Tasman 16) B.Franklin 17) G.Washington 18) T.Jefferson 19) A.Lincoln 20) Victoria 19. Kirjuta daatum. 1) Napoleoni sõjakäik Venemaale - 1812 2) I ümbermaailma reis - 1519-1521 3) Aurumasina leiutamine - 1789 4)Prantsuse revolutsiooni algus - 1789
ergutama koguduse liikmeid õppima nii kirikus kui kodus. Tähelepanu hakati pöörama kodusele kasvatusele ja vanemate osale laste õpetamisel. Vanematel tuli kohe kirikust tulles lastelt ja perelt küsida, mida nad jutlusest kuulsid ja juurde õppisid. (Andressen 1997, lk. 100) 1584. a. augustis saabus Tallinna kaks aastat varem Turu kooli rektori kohalt Eestimaa piiskopiks määratud magister Christian Michael(is) Agricola, Soome usupuhastaja Mikael Agricola poeg, kes oli õppinud Leipzigi ja Wittenbergi ülikoolis. Piiskop Agricola rakendas siin Rootsi 1575. a. kirikukorra, mille kohaselt hakati vaimulikkonnalt nõudma korralikumat kirikukirjade pidamist. Need nõudmised ei jäänud ainult paberile, vaid nende täitmist hakati kontrollima visitatsioonidel. 1586. a. algul koostas piiskop instruktsiooni “kirikureformatsiooniks ja hilisemaks üldvisitatsiooniks”, milles nähti ette
Mohammad päevas; palvetaja ja palvekoht peab tavad, lood, ibn Abd-al olema puhas kõned, mis puudutavad Wahhabi Reede keskpäeval käiakse moees Muhamedi (usupuhastaja palvetamas mehed eespool, naised (juhised tagapool inimestele) ) haarem paast ramadaanikuus öösel mehel võib pidutsetakse ja päeval paastutakse olla kuni 4
Ulrich Zwingli lähtus luterlikust põhimõtetest, asa oli põhimõttelisi vaidlsi lutheriga( leiva osas..) 1520ndate alguses Zü raad viis läbi reformatsiooni. Katoliku kirikud muudeti: kaunistusteta pavemajad, pühakute säilmed maeti maha askeetilik odav. Kirikumaksud vabatahtlikud. Sveitsi linnad. maa ja linna vahl tekkinud konfliktide käigus sai zw surma. Jätkajaks J. Calvin, 2. põlvkonna usupuhastaja. Ülesehitaja. Tähtsaim tema õpetuses oli pretestinatsioon ehk ettemääratus. Jumal on ühed määranud õndsaks saama, teised hukatusse. Seda ei saa muuta. Eluajal võis aru saada, kes õndsaks saab. Edukad. Lõbutsemine oli keelatud, tants jumalavallatu kargamine,. Luksuslikud rõivad on mõttetud. Alkoholi tarbimist piirati. Toetajaid ka väljaspool Sveitsi. Vaata ka tabelit vihikust. Inglismaal henry VIII oma naistega
pingelised. 732. Karl Martelli väed kohtusid Araabia väesalgaga. Seal pandi piir islami levikule Euroopasse. Islami maailma jaguneb kaheks: · Islami maailm islam on vastu võetud · Sõja maailm islam pole vastu võetud Islami kogukond on umma, kõik teised on dhimmid judaistid, kristlased ja zoroastristid. Nemad võisid oma usku praktiseerida, aga kuulutada ei tohtinud. Islamism poliitiline islam, mille juured asuvad usupuhastaja Mohammad ibn Abd-al- Wahhabi (1703-1791) juures. Tema arusaam oli asjast, et tuleb elada oma elu nii, nagu Muhamedi ajal elati. Kõik muud viisid on usust taganemine. Tema ideoloogia levitamisel on oluliseks olnud Saudi-Araabia. Fundamentalism ususeadus peab olema kõige aluseks. Al-Imam Hassan al-Banna rajas muslimi vennaskonna, tänapäeval on see fundamentalistlik ja sõjakas organisatsioon. Umma jaguneb · Sunniidideks ahl as-sunna (suurem osa)
Kirkiklik haldusjaotus: 1. Saaremaa · Taani lut kirikukorraldus(1562-1645): juhiks superintendent · Rootsi alluvuses oma kirikuprovints(1650-): superintendent ja segakonsistoorium 2. Eestimaa piiskopkond · Takistuseks rahapuudus, mida aadel ei soovinud eraldada ja võimuvõitlus: - Aadli vaidlused keskvõimuga · Luhtunud reforme üritasid Tallinna piiskop C. Agricola(Soome usupuhastaja poeg) 1580ndatel ja Rootsi piiskop J. Rudbeckius 1627: - Soov vabastada luteri kirik Eestimaa rüütelkonna võimu alt ja maarahvakeelsemaks tegemine - Tulemuseks vaid aadli patronaadiõiguse piiramine ja Eestimma piiskopi ja konsistooriumi nimetamine aadlit ignoreerides 3. LM superintendentuurkond