Muinsuskaitse valdaja on kohustatud: etnograafiline, alla saadavaid alasid, - mälestist hooldama; linnaehituslik, saavad nad lugeda kui - mälestist remontima, arhitektuuriline, teatud ala on otsustatud kui see on vajalik kunstiline, teaduslik, Vabariigi Valitsuse mälestise säilimise usundilooline või muu vastutava ministri tagamiseks; kultuuriväärtus, mille ettepanekul. tõttu see on käesolevas Muinsuskaitsealaks seaduses sätestatud määratakse põhimääruse korras tunnistatud alusel. mälestiseks. Arhiiviseadus Dokument - mis tahes Avalikku ülesannet täitev Arhivaale tuleb hoida
mõnedele kaasaegsetele lääne kultustele. Üks põhilisi on tantsimine, tantsivad graatsiliselt ja rütmiliselt. Tantsu saadab mõnikord laul, mõnikord ka vaikimine. Vaikimine on sellepärast, et selle ajal hing suhtleb kõrgema tasandiga. Lisan rituaalse tantsu kohta ühe video: https://www.youtube.com/watch?v=cGfDcsrFOE8 KASUTATUD KIRJANDUS ,,Idamaade usundid ja salaõpetused", Joogi Ramtsaraka ,,Sufism, lühike usundilooline sissejuhatus", Haljand Udam http://et.wikipedia.org/wiki/Sufism http://old.artun.ee/Oppekorraldus/Oppeainetekat/Mag/yldained/Kunstiteooria/3loeng.html http://www.patheos.com/Library/Sufism.html
ja kogu loodust täitvasse ebaisikulisse väesse. Animatismis puudub veel ettekujutus ükikhingedest ning seda ei saa käsitleda usundina. Totemism traditsionaalkultuurides uskumus inimeste ja sugukondade sugulussuhetest mõnede loomade, harvem taimede või esemetega (tootemitega); algupärateooria, mille järgi on ürgusundi varajasimas faasis olnud kõikehõlmavaks tootemikummardamine. Ürgmonoteism usundilooline algupärateooria, mille järgi inimkonna vanimaks usundiks oli usk monoteistlikku ainujumalasse. Ürgusund usundiloos varaseim usundikihistus, mis oli ilmselt olemas juba neandertali inimestel. Esoteerika algselt salajased müstitsistlikud, sageli maagilise eesmärgiga õpetused ja toimingud, mis on määratud ainult pühendatutele, nt vabamüürlus, spiritism, numeroloogia jm. Tänapäeval liigitakse esoteerika alla suuremal või väiksemal määral teadusevälist
Juhuleiud Koorküla ohvriallikas: kaks 8-9. Sajandi odaotsa, viikingiaegsed Noorema rauaaja ehteid hiiemägede lõhkumiselt, ohvriallikatest Teated mündileidudest: hiiekohad, ohvriallikad Etnograafilised teated Lääne-Eesti ohvrileidudest: klaasikillud, naelad, hobuserauad. Pühapaikade „vanus“, st tagasiulatuvus ajas Arheoloogilised kaevamised/leiud: noorem rauaaeg (9-13 saj) Seos asulakohtadega, mis tekivad viikingiajast (9 sajandist); osa varasemaid hiis- kalmeid jäävad edasi Usundilooline analüüs: esivanematekultuse taandumine riitustes esimese aastatuhande keskpaiku pKr – riitused kalmetelt teistesse paikadesse. On toimunud suur murrang muinasuusundis, kuni selle ajani on olnud kalmed väga tähtsad riitusepaigad. Potensiaalsed pühapaigad: Looduses on sobivaid kohti küllaga. Külade ümber on mõistlik hulk potensiaalseid hiiepaiku, mõnes külas neid ei olegi. Piirkondlikud erinevused ja nende taust: Meresidusad alad – kuni Pärnumaa, Järvamaa ja Virumaani
Aafrikas umbes 150 000 aastat tagasi ühes kindlas ürginimeste salgas. Kõik tänapäeva inimesed on selle salga otsesed järeltulijad. William Jones-(1746-1794)tegeles indo-euroopa keeltega. Sajnovics(1733-1785)- oli võrdlev-ajaloolise meetodi eelkäija. Postuleeris ungari ja saami k suguluse. Ablaut-vokaali kvaliteedi muutus sama sõna eri vormides või tüve tuletistes, nt, ingl sing, sang, sung. Grimm. Biologism-oli kultuuri- ja usundilooline suund 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi esimesel poolel, mis tugineb väitele inimrasside bioloogilisest ebavõrdsusest ja sellest lähtuvalt rasside erinevast võimelisusest luua tsivilisatsiooni ja kultuuri. Keelepuu- Keeled moodustavad rühmi, millel on algkeel ja algkeeltel omakorda algkeel. Keelepuuteooria mõtles välja Schelicher. Dialektoloogia-murdeteadus e keeleteaduse haru, mis uurib murdeid. Isogloss-, Grammatikalisatsioon-grammatiseerumine. pankrooniline protsess-grammatisatsioon
põhjendamiskohustusega võib minna vaidlema, ei selgu mis oli kaalumise aluseks, milles seisnes avalik huvi, miks erahuve silmas ei peetud? Muinsuskaitseseadus (MuKS) § 2. Mälestise mõiste Mälestis on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu see on käesolevas seaduses sätestatud korras tunnistatud mälestiseks. § 11. Ajutine kaitse (1) Muinsuskaitseamet võtab kultuuriväärtusega asja ajutise kaitse alla, et kindlaks teha selle mälestiseks tunnistamise vajadus. [...] § 12. Mälestiseks tunnistamine ja mälestiseks olemise lõpetamine ning mälestise andmete muutmine
annaabi.ee 
