Neist moodustub kokku dao ehk nn taevane tee, mia tähendab, et maailmas on harmoonia kui need jõud on tasakaalus. 4. Mille poolest erinevad üksteisest taoism ja konfutsianism, kuidas nad täiendavad üksteist? Taoist on skeptiline poliitika suhtes. Talle sobiks kõige paremini pisike ja rahulik riik. Konfutsianism seevastu korraldab riigi-ja ühiskonnaelu. Ühiskond on suur ja korrastatud süsteem. Aluseks on inimese kohustused ühiskonna ja perekonna ees. 5. Kirjelda Jaapani tänapäevast usundilist olukorda ja miks see just selline on? Tänapäeval on šintoism ja budism väga segunenud ja inimesed käivad mõlema usundi põhimõtteid järgimas. See on sellepärast selline, et kirjaoskud tuli koos budismiga ja nad moodustasid terviku-Hiinast tulnud tarkused võeti omaks. Lisaks budism täiendas šintoistlikke põhimõtteid ja andis paremaid seletusi inimesest. 6. Mille poolest on erilised zoroastrismi järgijad? Nende jaoks on tuli püha. Tulle ei
seeläbi väärtustati ka mõistvat ja hoolivat suhtumist loodusesse. Kahte esimest etappi looduskaitse arengus võib käsitleda klassikalise looduskaitse eelse ajajärguna. Kolmas arenguetapp algas klassikalise looduskaitse ideede jõudmisega Eestisse. Akadeemiliste ringkondade eestvõttel teadvustati nii erakordsete loodusobjektide ja -mälestiste kui ka looduslike alade esteetilist, eetilist, hariduslikku ja usundilist tähtsust kohalikus kultuuris. 1853. aastal asutatud Eesti Loodusuurijate Seltsi õhutusel hakati üha valjemalt rääkima haruldaste taime- ja loomaliikide ning tähelepanuväärsete eluta looduse objektide kaitse vajadusest. Nimetagem siin K. E. von Baeri uuringuid Peipsi kalavarudest nende säästliku kasutamise huvides või Gregor Helmerseni ettekannet rändrahnudest kui unikaalsetest jääaja "ürikutest" ja nende kaitsmise tähtsusest. Võib julgelt väita, et 20
Mille poolest need folkloorizanrid erinevad? 32. Mis on muistend? Muistend on ühe- või mitmeepisoodiline lugu, ka küllaltki interaktiivne. Sisuks on üleloomuliku avaldumine inimelus, kahe maailma vastandamine. Muistend kinnistab norme, uskumusi, väärtusi. Kujundavad rühmaidentiteeti. Muistendis kasutatakse sageli tõeretoorikat, kuulajat püütakse veenda, milleski, viidates tõelistele asjadele, näiteks seostatakse mingi kohaga. Bascomi järgi usutakse muistendit kui usundilist tõde. Muistendi tegevus toimub lähiminevikus, tänapäeva maailmas. Suhtumine võib olla nii ilmalik kui ka sakraalne. Tegelased on inimesed. 33. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Too näide kohasidusa folkloori ja kohapärimus väljaande kohta. Kohapärimus on koha(nime)keskne, enamasti proosatekstina esitatud folkloor, mille hulka kuuluvad (koha)muistendid ja kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldus, ajalooline pärimus, mälestused jm. Väljaandeid:
Ornamentide levikul tuleb arvesse võtta ka moehoovusi, mis seostuvad alateadvuse ja emotsioonidega. See tähendab, et vahel kiputi märke ja ornamente kasutama ka nii, et nende tähendusele või sisule ei pööratud tähelepanu. Ülekaalus on geomeetriline ornament, mille põhielemendid on ruut, rist, siksak, ring, silmusnelinurk ja kolmnurk. Kristluse tulekuga omistati neile ristiusuga seotud tähendused, kuid eesti talupojad ei mõistnud usundilist tähendust täiel määral. Rahvas võttis ornamendid oma kaunistustesse enamasti lihtsustatult, ühed kui õnnetoovad, teised kui kaitsemaagilised, aga ka pilkupüüdvad motiivid. Märke kasutades oli oluline saavutada kokkulepe looduse kujuteldavate heade või vaenulike jõududega. Kõige püsivamad on olnud inimesele, tema kodule ja lähedastele kaitset lubavad märgid. Veel 19. saj oli üsna tavaline, et märke joonistati
Tylori väitel esineb teatud koguses animismi kõikides usundites. metsahaldjad kõigil puudel, põõsastel ja kividel oma hing või kaitsevaim (kellele tuleb ka ohvreid tuua). 20. Arutle läänemeresoome haldja-terminoloogiale olemuslike joonte ja eri nimekujude leviku üle. Näiteks on meil ammust ajast tavaks esitada usundialase germaani laenuna sõna haldjas1, kuid pole sugugi kindel, kas selle omaaegsel germaani vastel, mis arvatavasti tähendas `(karja) hoidja, valvaja'2, usundilist sisu üldse oli. Sellekohaseid tähendusvarjundeid annab vastavas germaani sõnaperes igatahes otsida. On seega olemas tõsine võimalus, et kaitsevaimu tähenduse omandas haldjas alles läänemeresoomlasil. Haldja nimetuse esinemiskujusid: · jumal, jumala, ...lutsi maajumala (vrd maarahvas), leivude t'errid'ummal; kodujumal, puujumal, liivi tuul-jumal, moo-jumald, üks kaitsehaldjanimetusi lms rahvastel (jumo-tüvi, ka sõnad jumi-jume.
ja tugeva tõuke XVIII sajandil alanud mõisaparkide rajamine, sellest sai alguse ka taluhaljastuse ja koduümbruste korrastamine. Kokku rajati sel perioodil ca 1300 mõisaparki, millistest suur osa on maastikku ilmestamas ka tänapäeval, ehkki enamuses käestlastuna ja liigiliselt oluliselt vaesematena. Klassikaline looduskaitse sündis XIX sajandil, mil hakati teadvustama loodusobjektide erakordset esteetilist, eetilist, hariduslikku ja usundilist väärtust. 1853. a. asutati Eesti Loodusuurijate Selts (ELUS). 1910. a. asutati Vaika Linnukaitseala - esimene looduskaitseala Eestis. Asutamise initsiaatoriks oli Vilsandi saare majakavaht Artur Toom, toetajaks Riia Loodusuurijate Selts. 1920. a. asutati ELUS-i juurde eraldi looduskaitsesektsioon, milline seadis endale eesmärgiks loodusmälestusmärkide arvelevõtmise, hoidmise ja kaitse üle kogu Eesti
annaabi.ee 
