Usk ja usuvabadus PS § 40 On südametunnistuse- ja usuvabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Meie siin Eestis kulume u 800 aastat kristlikku Lääne-Euroopa kultuuriruumi. 13.- 16./17. saj valitses katoliiklus, sealt alates luterlus. Nõukogude ajal valitses ateism jumala ja usu eitamine. Praegu on Eesti üsna usuleige maa. (Euroopa kõige paganlikum maa? Usutakse nõidadesse ja sensitiividesse) Eestis olevad kirikud: · Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) Juhib peapiiskop (Andres Põder) ja konsistoorium (=kirikuvalitsus) Eestis on üle 150 koguduse, liikmeid u 180 000 · Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) Eestikeelsed kogudused. Kirikupea Konstantinoopoli patriarh (Bartholomeus). Eestis kirikupea metropoliit (Stefanos) 6 kogudust, u 20 000 liiget
Põhiõigused, vabadused ja kohustused · Põhiseaduse II peatükk Printsiip põhimõte, põhialus Diskrimineerimine kellegi õigusi kitsendama v kärpima. Vanus ja kodakondsus Usk ja usuvabadus · Kuidas mõista, et Eesti kuulub kristliku Lääne-Euroopa kultuuripiirkonda? · Millised on enim levinud usutunnistused Eestis? Luterlus, õigeusk, ateist, katoliiklus. · Usu ja usuvabaduse roll demokraatlikus Eestis. Eesti on demokraatlik ja suhteliselt usuleige maa. Eestis on igaühel õigus kuuluda mis tahes usku või olla ateist. Kristlane ristiusku tunnustav inimene Ateist Jumala olemasolu eitaja, usuvastane. Avalik teave ja ajakirjandus · Mis on avalik teave?Avalik teave on üldiseks kasutamiseks mõeldud teave, millele peab olema tagatud avalikkuse juurdepääs lähtudes demokraatliku ja avatud ühiskonna põhimõtetest. Reguleerib Avaliku Teabe seadus
Väärtused ja kultuur PROOVIKIRJAND 61 palli Euroopa on äärmiselt kosmopoliitne ja kultuurne maailmajagu. Oleme näinud palju vaeva, et luua pluralistlik ühiskond, mis praeguse seisuga on läbi kukkumas. Meie oleme kaotanud oma sihi, kuid samal ajal üritavad moslemid juurutada siin enda maaimavaadet. Eestlane on väga usuleige rahvas. Enamasti pole meie väärtushinnangud seotud jumalasõnaga. Arvan, et tähtsaim maailmavaate kujundaja on usk, sest see annab meile kindla sihi. Põhimõtted ei pea tingimata seotud olema religiooniga, meid võib edasi juhtida ka ideoloogia, perekond või armastus. Eestis lahutatakse 60% abieludest, neist 40 % esimese kahe ametliku kooselu aasta jooksul. Haruldane nähtus pole ka üksikemad ning monogaamseid suhteid harrastavad vähesed. Tuhandest rasestunud naisest teeb Eestis aborti
Ortodoksi kirik kr. k. õigeusklik. Siia kuulub ka vene õigeusk. Isa, Poeg, Püha Vaim. Isa jänes, Poeg kala, Püha Vaim tuvi. Probleem kust Püha Vaim lähtub? Ladina katoliku Püha Vaim pärineb nii isast kui pojast. Kreeka katoliku Püha Vaim lähtub Isast. Kirikud leppisid ära 1965. a. Seda küsimust enam ei torgi. 1517 Martin Luther usupuhastusreform. Tekib reformeeritud kirik, protestantism: 1. luterlus usuleige, mittefanaatiline suundumus, 2. kalvinism. Anglikaani kirik inglise ususuundumus (katolitsism + protestantism). indulgentsi(a)d patulunastuskirjad. Sisu: mõned olid väga pühad. Tekkis pühade tegude ülejöök. Roomas ehitatakse Püha Peetri kirikut. Ehituseks on vaja raha. Müüsid indulgentse. Henry VIII on katoliiklane. Kui Martin Luther hakkab tegutsema, siis kirjutab ta "7 sakramendi kaitseks" usuline traktaat. 1527. a. tahab lahutada. Katoliiklus ei luba
ilmalikkus; indvidualism; vähene võimudistants; rahvuslik maailmanägemus; maskuliinsus; riigitraditsiooni nõrkus ja antietatism; nõrk kodanikukultuur; nõrgad kommunitaarsed väärtused; orienteeritud muutustele; mittevägivaldne protestikultuur ja antimilitaarsus. Eesti inimestele on tähtsad materiaalsed vajadused, mis ilmselt tingitud kommunistlikust minevikust, kui oli pidev puudujääk. Eestlastele on iseloomulik ilmalikkus, sest ajalugu uurides selgub, et tegemist on suhteliselt usuleige rahvaga. Vähene võimudistants avaldub selles, et Eestis ei sallita seisusevahede rõjutamist. Eestis peetakse tipp-poliitikuid pigem „kellekski meie seast“ ning ei vaadata nendele alt üles (Jakobson, Kalev ja Saarts, 2008). Eesti on väike riik ning on tavaline, et kõik tunnevad kõiki. Mõnes mõttes on see positiivne, et ei ole märgatavaid seisusevahesid, kuid tutvused soosivad „onupojapoliitikat“ ehk eelistatakse pigem tuttavaid
teise, liikumine võib olla vertikaalne või horisontaalne. RAHVUSVÄHEMUSED, VÄHEMUSRAHVUSED rahvus e natsioon ajalooline ühtekuuluvusvorm natsionalism e rahvuslus rahvusriik põlisrahvus, riigipiir kattub rahvuse asualaga paljurahvuseline riik riigi piires elab palju erinevaid rahvusi EESTI rahvaarv: 1 315 635 inimest vähemusrahvused: venelased, ukrainlased, valgevenelased Religioosne mitmekesisius usuleige kindel usk ¼ Eesti elanikkonnast 90 erinevat usuvoolu religiooniõpetus koolis usuvabadus Eestit võib pidada kristlikuks/protestantlikuks NÜÜDISÜHISKONNA TUNNUSED: ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seos (avalik sektor, erasektor ja mittetulundussektor) tööstuslik kaubatootmine rahva osalemine elukorralduses vabameelsus INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE majandus teadmusriik sotsiaalne heaoluriik
pidada ka saksakeelne jutlus. Kaks korda aastast tulu noortele jagada leeriõpetust: talupoegade lastele talvel, sakslastele suvel. Lisandus veel pruudiõpetus noorpaaridele enne laulatust. Kohustuste hulka kuulusid veel koduvisitatsioonid ja haigete külastamine, kirikuraamatu ja hingerevisjonide pidamine. Sageli tuli olla vahekohtunikuku rollis talupoegade tüliasjades. Hupel pidas ka oluliseks pühendumine vaimsele enesetäiendamisele ja teadusekirjanduse lugemisele. Eesti oli küll usuleige, kuid armulaual käimine oli kohustuslik. Kes jumalateenistusest kõrvale hoidsid, maeti pühitsemata mulda. Pastor kirikupolitsei rollis Liivimaa vaimulike kohustuste hulka kuulus ka järelevalve koguduseliikmete eluviiside ja kommete üle. Valgustusasjastu pastorina ei ole Hupel moraalivalvurina erilist agarust ilmutanud. Nii näiteks kostis ta ülemkonsistooriumis noorte armunute eest, kes soovisid varem abielluda, kui kirikuseadus seda neile võimaldanuks. Järelevalve koolide üle
Viilma, et eestlastest peab ennast ateistiks vaid alla 10 protsendi elanikest. Kuigi neid, kes seovad end kindla usuga, on vähe, on üle poolte eestlastest Viilma sõnul arvamusel, et mingi suurem jõud siiski eksisteerib. Pigem võib eestlasi pidada kirikuleigeks rahvaks, sest enamikes peredes seda traditsiooni tõesti ei ole. Mõiste ,,nähtamatu religioon" - religioon, millele on iseloomulik sotsiaalsete ilmingute puudumine. Eestlased oleksid justkui uhked lausa selle üle, usuleige rahvana peetakse end ehk ratsionaalsemaks nagu eestlasele kohane, kahe jalaga maa peal. Ringo Ringvee sõnul pole Eestis religioon poliitilises või ideoloogilises mõttes kunagi väga tähtsat rolli mänginud ning tugevamate sidemete tekkimise tendentsi riigi ja Luteri kiriku vahel 1930. aastate lõpus lõpetas Nõukogude okupatsioon 1940. aastal. Ta lisab, et Nõukogude perioodil side religiooniga katkestati enamikes perekondades. Kas ka koolis peaks olema usundiõpetus kohustuslik?
annaabi.ee 
