tol ajal vähe. Kuna sel ajal(14saj) oli kirikuelu kõige põhilisem, siis tema novellideski ja munkadest ja teistest usumeestestest palju juttu. Arenes ka äri- oli kaupmehed, rüütlid olid kuulsad. Neid kõigis tõi ta välja vooruslikkuse ja ka valelikkuse, mis oli väga läbinähtav. Bocaccio naeris selle üle, et vaatamata usuhullusele, kirikumehed vääratasid nagu igateine inimene ikka. Aga selline enesepetmine oli ikka pinnuks silmas, kui need usuhullud patustades tegid nägu, et polekski midagi juhtunud ja siis kahetsedi pattu, järgmisel olid siis nagu süütud inglid. Ühes novellis oligi selline situatsioon. Kaks usumeest olid suured sõbrad. Üks neist oli niivõrd sees oma religioonis ja kombetalitamistes, et normaalsed, inimlikud vajadused jäid rahuldamata. Ja muidugi oli tema naine kurb ja väsinud. Kuid mehe sõber munk märkas seda olukorda ja tema kui
(valdavaks kujunes kristlik usutunnistus). Usk on tänapäeval väga individuaalne. Tänapäeval on hakanud kaduma jumalikkus ning see on asendunud rohkemate teadmistega. Inimene on alati millessegi uskunud: paljud inimesed usuvad mingit religiooni ning teised jällegi usuvad, et nad ei usu. Inimkond pöörab rohkem tähelepanu juttudele ja uskumustele, mida ta tõeks peab ja hakkab rohkem tähtsustama traditsioone ning looma enda jaoks uusi kombeid ja väljamõtlema kombestikke. Oleme usuhullud, ilma et me tunnistaks seda hullust endale. Nietzsche tappis meie jaoks Jumala, et me suudaks luua uue religiooni, kus saame kõik pürgida jumalaks. Meie arvutid on täis teavet, mida ei vajatagi ja Internet pungil infot, mida usume pimesi. Maailm on muutunud nii väikseks, et teave liigub ühelt mandrilt teisele vaid sekunditega, mis tähendab, et kaob ooteaeg, mis omakorda loob väga hea kasvupinnase, et informatsiooni hulk kasvaks. Mis jällegi muudab ,,jumalaks" saamise raskeks
sisu. Tihti kohtab neis ka prohvetlikke jooni: nad on äravalitud. Kirjanduses taaselustusid keskaegsete rüütliromaanide teosed, maagia, seiklused, üleloomulikkus ja fantastika. Neile oli tähtsusetu väline tõepära. Samuti kohtas ka muinasjutulaadseid teoseid. Kangelased olid tavaliselt saladuslikud. Igat rahvust hakati väärtustama, tekkisid maailmakultuuri ja kirjanduse mõisted; samuti ka rahvuskultuuri ja kirjanduse mõisted. Valgustajad olid olnud n.ö usuhullud, kuid romantismis levis religioosne elukäsitlus. Elu pühaduse kaitse, armastuse ja vabaduse humaanne ideaal läbisid juhtmotiividena kogu romantismi kultuuri. Alusati rahvaluule talletamist: tuntud eeposed ("Rolandi laul", "Laul minu Cidist", "Niebelungide laul") taasavastati. Sellest ajast pärinevad ka vendade Grimmide muinasjutud. Saksa luule arengus oli murranulise tähtusega kolmosaline rahvalaulude kogu
SALLIE McFAGUE 1.) ,,Isikuline vägi" (personal power)- ,, Isikulist väga defineeriks mina enda teooria kohaselt suunatud väeks või jõuks. Mateeriat ja energia koos doseerimisel saavutad see suunatud vägi kõiksuse kõik materiaalsed vormid ja objektid. See tähendab, et kui mingi objekti algaineteni jõuda leiaks me lihtsalt mateeria, mis on energia poolt laetud võnkumas ja tekitades ruumi vastava objekti. Kogu see keerukas protsess on kontrollitud ja käima pandud selle suunatud väe poolt, mis kõiksuse kõiki protsesse ja voole juhib ning kontrollib. Sellist eksistentsi nagu meil leidub Maal ei leidu meie andmetel mitte kuskil mujal universumis saab teha järelduse, et suunatud vägi eksisteerib antud hetkel ainult Maal. Maale loodud väga keerukad harmoonilised protsessid on suunatud väe poolt loodud. Ma usun, et osad nendes protsessidest ja süsteemidest on hakanud iseennast nö. taastootma ja vabanenud suunatud...
rikkama elu poole. Vaadeledes olukorda ermiitide slime läbi, kes on tänapäeva mõistes väga ekstreemsed isikud, ei ole kellegil vaja maiselt rikast elu. Nemad tõmbuvad enamasti, koos paari omasugusega, kuskile kaugele ja kuigi nende inimlikud vajadused pole täidetud ning raha neil samuti puudub, tunnevad nemad tõelist uhkust enda üle. Nad kipuvad uskuma, et ainult niiviisi saavad nad jumalale lähemale, et olla kaitstud, kui saabub Viimne Kohtupäev. Samuti peavad sellised usuhullud maist elu täiesti mõttetuks ning leiavad, et ülim õnn on teenida jumalat kõrbes, tsivilisatsioonist väljas pool. Lihtsurelikke, kes eneseohverdust maavälisele jõule vajalikuks ei pea, peavad nende elu tihti masendavaks ateisti jaoks pole eriti normaalne mote minna jumala eest kõrbe surema. Usklikud peavad end tihti maailma kõige paremateks, õnnelikemateks ja rikkamateks inimesteks maailmas ning võiks öelda et mõneti on neil õigus. Need, kes kummardavad
mis väidab, et ühtegi usundit ei eelistata teisele. Meie sõdurpoisid peavad igal nädalalõpul ja paraadidel paljastama pea ja lugema kaasa kristliku kaplani palvetele. Usuvabadus ja usuõpetus Astronoom Martin Vällik on välja tulnud kiiduväärt algatusega, mille eesmärgiks on tagada usuvabadus Eesti Vabariigis ja lõpetada ühe usuhullude kamba riiklik doteerimine. Martin kogub toetajate allkirju avaliku pöördumisega. Aidake usuhullud koolidest eemale hoida. Usk 11 on mõistuse alistumine ja teadmiste kapitulatsioon ning sellel ei ole kohta koolis (muudes õppeasutuses, avalikussektoris jne)(Priit Kallas 2005). See avalik pöördumine näeb välja järgmine: Avalik pöördumine Eesti Vabariigi kodanike, lapsevanemate, seadusloojate, õpetajate, teadlaste, omavalitsuste, inimõiguste ja vabaduste eest seisjate ning kõigi teiste asjast huvitatute poole.
töötades jäi see osa olulisse vähemusse ning rahvani jõudis vaid vulgaarateistlik suhtumine. Siinkohal ka lühike ülevaade vulgaarateistlikust argumentatsioonist: usklikud on inimesed, kelle reaalsusetaju on hälbinud. Olenevalt kirjeldatud situatsioonist muutus usklikkuse probleem sotsioloogilisest kas meditsiiniliseks: usuühinguga liitunud inimene muutus apaatseks (enamlevinud)/ohtlikuks endale ja teistele; või kriminaalseks: usuhullud vanemad ohverdasid Jumalale oma lapse/varem kriminaalkorras karistatud persoonist on saanud kohaliku usurakukese juht, kes inimesi vaimselt vägistab. Neil põhjusil vajavad inimesed abi või vahelesegamist. Iga mõistlik inimene taipab, et mingit “teispoolsust” ei eksiteeri. Juba usklike “püha raamat” piibel (ilmtingimata jutumärkides ja väikese algustähega) koosneb ainult legendidest ja vasturääkivustest (ära on toodud
Teise võimalusega saab kultust kasutada ka teise küljena ehk religiooni üks külg. Roomlaste arvates sõltub inimeste käekäi jumalata käekäigust. Pilt Rooma kultuurist on muutunud, ene arvati, et see oli külm, aga nüüd on arvamus hoopis teine. Ristiusk on ainus tõeline religioon, kuid see on vale arusaam. Idilolatria – kummardamine Superstitsio – ebausk Secta – (tuleneb ka sekt) sekt on rühm, milles on väike pooldajaskond. Sektandid on usuhullud. Varasel uusajal hakkab reliigo mõiste muutuma, sest eurooplaste kontaktid kipuvad laienema. Tasmaania religioon suri välja, kuid seda on misjonäride poolt kirjeldatud. Mission aitas kaasa religiooni teaduslike uuringute tekkimiseks. 17. Sajandi teiseks pooleks toimub selline muutus, et religiooni mõistete kasutatakse kõikide usundite kohta, ka ristiusu kohta. Religiooniteadus sai tekkida sest religiooni mõiste muutus. Religiooni teaudste üks ülesanne
annaabi.ee 
