Eestlaste usulised arusaamad: 1) 26% - ei usu üleloomulikku jõudu, vaime ega jumalat 2) 54% - usub teatud vaimu või jõudu 3) 16% - usub jumalasse Agnostik inimene, kes arvab, et ei ole olemas piisavalt tõendeid, et kõrgema jõu olemasolu kinnitada/ümber lükata Usund/religioon tavade, uskumuste ja religioossete praktikate kogum, mida mingi grupp inimesi jagab Sekt äärmuslik usugrupp (vähemuses võrreldes üldise seisuga) Konfessioon ühte usutunnistust jagav grupp (nt. luterlus) Teoloogia usuteadus Teoloog usuteadlane, kes uurib religiooni õpetust, tekste ning eetikat. 2. Mis on religioon? religio "sidumine" religare "sidumine" relegere uuesti lugemine, uurimine või taastõlgendamine 1) Raamatureligioon raamatu-keskne religioon 2) Pärimus-religioonid Religiooniteadlased uurivad religiooni sisu, sotsioloogid religiooni mõju.
halastustööd. kultuuris parajasti kehtivaid printsiipe Tihtipeale kuulub inimene üheaegselt kritiseerida. erinevatesse inimgruppidesse (perekond, Ei ole võimalik rääkida moraalsest rahvusgrupp, usugrupp, riik, ühing jne), mis progressist, sest see eeldaks, et uusi võivad omada vastakaid moraale. moraaliprintsiipe on võimalik pidada Siis peab otsustama inimene isiklikult, mis on paremateks, relativism aga ei lase erinevaid subjektivism sisuliselt moraali puudumine
denominatsoon. Rfinke R. Stark teooria: kui kogevad liikmete langust hakkavad liikuma sekti suunas.kui relig. organisagtsioon on väga vastanduv siis ta ei võida liikmeid.kõige lootustandvam on mõõdukas pinge ühiskonnaga siis on ta kõige atraktiivsem.leidub konkurentsi,seega võib liikemeid jällegi vähemaks jääda.liikumine sekti suunas :kõigepealt ilmuvad rahulolematud organisatsiooni äärealad. Kultus-jumala austamine,relg.sots. ka väike usugrupp mis on sarnane sektiga.kultust iseloomustavad esoteerilised ja kuldsed ideed või ideed mis ei hõlma kõiki eluaspekte.kogu inimese elu on allutatud sekti kontrollile.kultustel võib karismaatiline liider ka puududa.H. Becker võttis kasutusele selle mõiste.auditoorne kultus kes astroloogiat usuvad,kuid ei käi koos et oma usku kinnitada. Kultuslik miljöö-tähendab uue vaimsuse keskkond,subkultuur.erinevad kultused tekivad ja
organisatsioonide hulk kõige suurem liikmeid ei pruugi ikka jaguda. Kui suured organisatsioonid kogevad liikmete langust, võivad nad uuesti sektile omaseid jooni omandama hakata. Kultus. · Kohalikust populaarreligioonist võrsunud praktika, nt katoliiklikus kultuuris ja ka õigeusu kirikus kohalike pühakute kummardamine, Maarja kultus. · Antiikajal erinevate jumalate kultused. · Kultus on väike usugrupp, millel pole bürokraatlikku struktuuri, on karismaatiline liider; pole kristlik. Erinevalt sektist ei kontrolli inimese elu kõigi aspekte. Mõiste kultus (kui väike usugrupp) võttis 1932. aastal kasutusele H. Becker. Sõna ,,kultus" on meedia kaudu hakatud kasutama ka sekti kohta ja see on omandanud negatiivse tähenduse. Inglise keeles on sõnal cult väga negatiivne tähendus (aga religioonisotsioloogilistes töödes võib seda kasutada).
sümboolne akt, millega ristitu kinnitas, et ta on valmis Messia ja tema kohtupäeva tulekuks. Poliitiliselt tähendab see roomavastaste meeleolude intesivistamist. Kuulutas Messia tulekut, kohe-kohe on tulemas muutus. Religioonilise mässu algus. Ta osutus väga populaarseks. Ristija Johannes hukati, sest kritiseeris Heroodes Antipase abielu. Poliitiline akt. Liikumine jätkus ka pärast tema surma. Esimese sajandi oludes ei saa me rääkida ühtsest juutlusest, vaid judaismidest. Iga usugrupp määratles erinevalt nii ,,meie" ,,nemad" piirid kui ka arusaama sellest, mida õieti tähendab ainujumala väljavalitud rahva liikmeks olev. Rahvusliku identiteedi küsimus. Kristluse teke on seega esialgu ainult üks vorm nendest tolleaegsetest judaismidest. Kes või mis on ajalooline Jeesus? See, kes I saj m.a.j elas. Siin tulevad sisse erinevused kristliku arusaamaga, sest kristluse järgi ajaarvamine saabki alguse Jeesuse sünniga.
ajutised/spontaansed grupid, töörühmad/tiimid Sotsiaalpsühholoogiline: lähedusgrupid (perekond), eesmärgigrupid (spordivõistkond), sotsiaalsed rühmad (vähemused), juhuslikud kooslused (pealtvaatajad) Grupikuuluvuse ajalugu Homo sapiens sapiens grupiloom. Ajaloos grupikuuluvus muutunud. Esmane - sugulusgrupp: hõim, sugukond, perekond Indiviidi piirid = grupi piirid. Kriitilised otsused. Veritasu. Ohverdamine. Usugrupp. Hõimu laiendamine. Uus meie. Sotsiaalne reform. Uskmatutega võitlemine. Territoriaalne grupp/võimugrupp. Isanda alluvad. Riik ja ühiskond. Täna kuulumine paljudesse gruppidesse. Jäänud grupiteadvus: omad ja võõrad + eelarvamuslikkus teistsuguste suhtes. Grupikuuluvus määrab (sotsiaalse) maailmapildi 37 Grupi mõju
kokkuleppelisel alusel. Kas sellised kokkuleppelised arusaamad on alati head ja eetilised? Näit. Tütarlaste ümberlõikamine (väliste suguelundite äralõikamine) Põhja-Aafrika piirkondades. Konventsionalismi probleemid Kui üldine moraalne mõõdupuu puudub, siis pole võimalik kritiseerida näiteks Hitleri genotsiidi-tegevust rohkem kui ema Teresa halastustööd. Tihtipeale kuulub inimene üheaegselt erinevatesse inimgruppidesse (perekond, rahvusgrupp, usugrupp, riik, ühing jne), mis võivad omada vastakaid moraale. Siis peab otsustama inimene isiklikult, mis on subjektivism sisuliselt moraali puudumine. Raskused relativismiga I · Järjekindel relativist ei saa teiste kultuuride seisukohti ja tavasid hinnata/kritiseerida. · Järjekindel relativist ei saa ka omaenda kultuuris parajasti kehtivaid printsiipe kritiseerida. · Ei ole võimalik rääkida moraalsest progressist, sest see eeldaks, et uusi
töörühmad/tiimid • Sotsiaalpsühholoogiline: lähedusgrupid (perekond), eesmärgigrupid (spordivõistkond), sotsiaalsed rühmad (vähemused), juhuslikud kooslused (pealtvaatajad) Grupikuuluvuse ajalugu • Homo sapiens sapiens – grupiloom. Ajaloos grupikuuluvus muutunud. • Esmane - sugulusgrupp: hõim, sugukond, perekond • Indiviidi piirid = grupi piirid. Kriitilised otsused. Veritasu. Ohverdamine. • Usugrupp. Hõimu laiendamine. Uus meie. Sotsiaalne reform. Uskmatutega võitlemine. • Territoriaalne grupp/võimugrupp. Isanda alluvad. Riik ja ühiskond. • Täna – kuulumine paljudesse gruppidesse. Jäänud grupiteadvus: omad ja võõrad + eelarvamuslikkus teistsuguste suhtes. • Grupikuuluvus määrab (sotsiaalse) maailmapildi Grupi mõju • Sotsiaalse mõju kanalid (konformism, järeleandlikkus, allumine) kuuluvusgrupi puhul mõjusamad kui
annaabi.ee 
