Samas ei tagastatud varem konfiskeeritud kirikute ja kloostrite maid. · Inglismaa Elizabeth I ajal: Kui Mary I 1558 suri, ei olnud tal ühtegi järeltulijat. Inglismaa troonile pääses Henry VIII ja Anne Boleyn`i tütar Elizabeth I (valitses 1558-1603). Nn Elizabethi ajastul 16.saj II poolel kindlustus Inglismaal kodanluse ja aadli toetusel uuesti anglikaani kirik. Kuna anglikaani kiriku jumalateenistuse korralduses ja peamistes usudogmades säilis palju katoliiklusest, andis see omakorda tõuke uue protestantliku usuvoolu- puritanismi levikuks. Puritaanideks (lad k pritas puhas) nimetati Inglise kalviniste, kes nõudsid anglikaani kiriku puhastamist katoliiklusele omastest joontest. Kuigi anglikaani kirik tegi puritaanidele ka järeleandmiseid (nt tunnistas õpetust ettemääratusest), sattusid paljud neist vastuollu kuningavõimuga ning olid sunnitud emigreeruma tagakiusamise eest
põletati tuleriitadel ketsereid. Samas ei tagastatud varem konfiskeeritud kirikute ja kloostrite maid. 3.3. Inglismaa Elizabeth I ajal: Kui Mary I 1558 suri, ei olnud tal ühtegi järeltulijat. Inglismaa troonile pääses Henry VIII ja Anne Boleyn`i tütar Elizabeth I (valitses 1558-1603). Nn Elizabethi ajastul 16.saj II poolel kindlustus Inglismaal kodanluse ja aadli toetusel uuesti anglikaani kirik. Kuna anglikaani kiriku jumalateenistuse korralduses ja peamistes usudogmades säilis palju katoliiklusest, andis see omakorda tõuke uue protestantliku usuvoolu- puritanismi levikuks. Puritaanideks (lad k pritas puhas) nimetati Inglise kalviniste, kes nõudsid anglikaani kiriku puhastamist katoliiklusele omastest joontest. Kuigi anglikaani kirik tegi puritaanidele ka järeleandmiseid (nt tunnistas õpetust ettemääratusest), sattusid paljud neist vastuollu
pihisaladustest kinni pidama. Kui kirikul oli kasu, siis võis ka pattu teha. Pöörasid suurt tähelepanu haridusele. Jesuiidid rajasid Eestisse 1. gümnaasiumi. Trento kirikukogu – Kirikukogu on kõrgemate vaimulike kokkusaamine. Ja Trento seetõttu, et nad said kokku Trento linnas. See kirikukogu toimus vaheaegadega 1546-1563. aastani. Eesmärgiks oli kirikute lepitamine. Jesuiitide tõttu see ebaõnnestus, sest protestantidele ei tehtud usudogmades järeleandmisi. Et katoliku kiriku autoriteeti tõsta, lõpetati indulgentside müük. Koostati keelatud raamatutenimekiri (1559). Sisuliselt katolikus kirikus uuendusi ei toimunud. 28. USUSÕJAD (MADALMAADE VÕI PRANTSUSMAA NÄITEL) Vastureformatsioon avaldus ka ususõdades. Ususõdade puhul on tegemist kahe piirkonnaga, kus neid peeti: Ususõjad Prantusmaal – Kestsid 1562. aastast 1598. aastani. Madalmaade vabadusvõitlus – Kestsid 1566. aastast 1581
Jesuiidid hakkasid reformima haridussüsteemi. 3. Trento kirikukogu Kirikukogu on kõrgemate vaimulike kokkusaamine. Ja Trento seetõttu, et nad said kokku Trento linnas. See kirikukogu toimus vaheaegadega 1546-1563. aastani. Oli mõeldud katoliku kiriku reformimiseks. Koostas 1559. aastal keelatud raamatute nimekirja. 28. USUSÕJAD Protestantidele ei tehtud usudogmades mitte mingeid järeleandmisi. Selleks, et katoliku kiriku autoriteeti tõsta, lõpetati indulgentside müümine. Ka kõik kirjutised, kus räägiti indulgentsidest, pandi keelatud raamatute nimekirja. Sisuliselt midagi suuresti katolikust kirikust ei muutunud. Vastureformatsioon avaldus ka ususõdades. Ususõdade puhul on tegemist kahe piirkonnaga, kus neid peeti: 1. Ususõjad Prantusmaal Kestsid 1562. aastast 1598. aastani. 2. Madalmaade vabadusvõitlus Kestsid 1566
, millel oli oma traditsioon. Algselt tegid seda preestrid. Ilmaliku õiguse ristiusustamist tuli alustada kirikliku kohtupidamise ülesehitamisest. Paljud kohtupidamised ei tohtinud enam ilmalikult piiskopi pädevusse kuuluda. Piiskopil oli ül hoolitseda vangide, orbude, leskede ja alaealiste eest. See õigusmõistmine pidi erinema ilmalikust. Esindajad võisid olla ainult teleoloogilise hariusega isikud. Maksuvabadus oli kiriku privileeg. Talle kuulus ka ainuõigus usudogmades. Ilmalikud riigiteenistujad ei tohtinud saada peaametites vaimulikeks – ei tohtinud saada preestriks, piiskopiks. Vaimulikukarjäär pidi jääma eraldi ilmalikust riigiteenistusest. Halastusteenustest sai kiriku vaheleastumise õiguse tõttu valitsemisasi. Vaheleastumine leidis aset ka kirikliku asüülina.(Kui keegi ajas taga võis kirikus peita,territooriumil). Riigiasutusena oli kirik keisri kontrolli all.
, millel oli oma traditsioon. Algselt tegid seda preestrid. Ilmaliku õiguse ristiusustamist tuli alustada kirikliku kohtupidamise ülesehitamisest. Paljud kohtupidamised ei tohtinud enam ilmalikult piiskopi pädevusse kuuluda. Piiskopil oli ül hoolitseda vangide, orbude, leskede ja alaealiste eest. See õigusmõistmine pidi erinema ilmalikust. Esindajad võisid olla ainult teleoloogilise hariusega isikud. Maksuvabadus oli kiriku privileeg. Talle kuulus ka ainuõigus usudogmades. Ilmalikud riigiteenistujad ei tohtinud saada peaametites vaimulikeks – ei tohtinud saada preestriks, piiskopiks. Vaimulikukarjäär pidi jääma eraldi ilmalikust riigiteenistusest. Halastusteenustest sai kiriku vaheleastumise õiguse tõttu valitsemisasi. Vaheleastumine leidis aset ka kirikliku asüülina.(Kui keegi ajas taga võis kirikus peita,territooriumil). Riigiasutusena oli kirik keisri kontrolli all. Vaimulikele oli keelatud hobuste võiduajamised,näitemängu ja