alanevate juhteteede kaudu liigutustegevust, vegetatiivsete elundite talitlust; ülenevate juhteteede kaudu aga kontrollib talamusest suurajusse suunatavat informatsiooni, seda valikuliselt sinna lastes või mitte. Seega: suuraju poolkerade informeeritus ja aktiivsus sõltub olulisel määral retikulaarformatsioonist. Väikeaju paikneb piklikust ajust ja sillast tagapool (dorsaalselt), suuraju kuklasagarast allpool. Ta jaguneb kaheks poolkeraks ja nende vahele jäävaksussiks. Ussis eristatakse sõlmekest (nodulus) ja tätrakesi (flocculus), mis jäävad kõik väikeaju kõhtmise (ventraalse) külje alaosasse. Uss ja tätrakesed on fülogeneetiliselt väga vanad väikeaju osad. Neisse juhitakse närviimpulsse seljaajust ja tasakaaluelundist. Väikeaju pind jaguneb ristipidiste sügavate vaokeste tõttu kitsasteks sagarikeks väikeaju lehtedeks. Muude KNS osadega on väikeaju sidestatud kolme paarilise närvitrakti kaudu: alumise, keskse ja ülemise väikeajuvarrega
*oksendamis, köha ja aevastamisreflekside integreerimine Ajusild sisaldab tuumasid. Tuumad mis paiknevad silla eesmisesosas on seotud eelkõige info vahendamisega suurajust väikeajusse. Kraniaalnärvide tuumad paiknevad silla tagumises osas: kolmiknärv, näonärvid, jne. Sillas piknevad unekeskus, hingamiskeskus. *VÄIKEAJU – paikneb piklikust ajust ja sillast tagapool, suuraju kuklasagarast allpool. Jaguneb kaheks poolkeraks ja nende vahele jäävaks ussiks. ussis eritatakse sõlmekesi ja tätrakesi ning neisse juhitakse närviimpulsse seljaajust ja tasakaaluelundist. FUNKTSIOONID on *tasakaalu ja lihaste toonuse regulatsioon, *liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine; VÄIKEAJU KAHJUSTUS: *lihastoonuse langus *tasakaaluhäired *liigse ulatusega liigutused, kui on vaja küündida objektini *lihaste treemor, kui on vaja sooritada täpne liigutus *KESKAJU– peaaju väikseim osa. seal paiknevad järgmised kraniaalnärvide tuumad:
156)Helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni: 1.kõrvalest 2.välimine kuulmekäik 3.trummikile 4.3 kuulmeluukest 5.esikuastriku perilümf 6.helikotreema 7.trummiastriku perilümf 8.basilaarmembraani keelikud 9.retseptoorsed rakud 157) Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte? Retseptoorne osa Retseptoorsed rakud Juhtiv osa-tasakaalunärv Tasakaalukuulmisnärvi kuulmis osa Oimusagara koores Tsentraalne osa-väikeaju ussis ja koores. Kus vastu võetakse,kus juhitakse ? -põhimõte 158) Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte? Tsakaalu retseptorid paiknevad sisekõrvas, esikus poolringkanalite laienenud osades. Nemad võtavad vastu erutusi pea asendi liikumisest. Registreerib ringliikumist. 82 Ampullide ja ümar- ning ovaalkotikeste sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu retseptoorsed rakud
156)Helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni: 1.kõrvalest 2.välimine kuulmekäik 3.trummikile 4.3 kuulmeluukest 5.esikuastriku perilümf 6.helikotreema 7.trummiastriku perilümf 8.basilaarmembraani keelikud 9.retseptoorsed rakud 157) Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte? Retseptoorne osa Retseptoorsed rakud Juhtiv osa-tasakaalunärv Tasakaalukuulmisnärvi kuulmis osa Oimusagara koores Tsentraalne osa-väikeaju ussis ja koores. Kus vastu võetakse,kus juhitakse ? -põhimõte 158) Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte? Tsakaalu retseptorid paiknevad sisekõrvas, esikus poolringkanalite laienenud osades. Nemad võtavad vastu erutusi pea asendi liikumisest. Registreerib ringliikumist. Ampullide ja ümar- ning ovaalkotikeste sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu retseptoorsed rakud. Harjad ja tähnid sisaldavad retseptoorseid karvarakke ja tugirakke
V n. trigeminus kolmiknärv VI n. abducensis eemaldajanärv VII n. facialis näonärv VII n. vestibulocochlearis esikuteonärv IX n. glossopharyngeus keele-neelunärv. Sillas paiknevad: unekeskus, hingamiskeskused. Viimased funktsioneerivad kooskõlastatult piklikaju hingamiskeskusega. Väikeaju paikneb piklikust ajust ja sillast tagapool (dorsaalselt), suuraju kuklasagarast allpool. Ta jaguneb kaheks poolkeraks ja nende vahele jäävaks ussiks. Ussis eristatakse sõlmekest (nodulus) ja tätrakesi (flocculus), mis jäävad kõik väikeaju kõhtmise (ventraalse) külje alaosasse. Uss ja tätrakesed on fülogeneetiliselt väga vanad väikeaju osad. Neisse juhitakse närviimpulsse seljaajust ja tasakaaluelundist. Väikeaju pind jaguneb ristipidiste sügavate vaokeste tõttu kitsasteks sagarikeks väikeaju lehtedeks. Muude KNS osadega on väikeaju sidestatud kolme paarilise närvitrakti kaudu: alumise, keskse ja ülemise väikeajuvarrega
reflektoorne regul. *oksendamis, köha ja aevastamisreflekside integreerimine *SILD paikneb IV ajuvatsake; sisaldab erinevaid tuumasid ja teda läbivad nii ülenevad ja alanevad juhteteed. kraniaalnärvide tuumad kolmiknärv, eemaldajanärv, näonärv, esikuteonärv, keele-neelunärv. sillas paiknevad unekeskus ja hingamiskeskus; *VÄIKEAJU paikneb piklikust ajust ja sillast tagapool, suuraju kuklasagarast allpool. Jaguneb kaheks poolkeraks ja nende vahele jäävaks ussiks. ussis eritatakse sõlmekesi ja tätrakesi ning neisse juhitakse närviimpulsse seljaajust ja tasakaaluelundist. funktsioonid on *tasakaalu ja lihaste toonuse regulatsioon, *liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine; Väikeaju kahjustus: *lihastoonuse langus *tasakaaluhäired *liigse ulatusega liigutused, kui on vaja küündida objektini *lihaste treemor, kui on vaja sooritada täpne liigutus *KESKAJU peaaju väikseim osa
oksendamise-, köha- ja aevastamise keskused; *sild paikneb IV ajuvatsake; sisaldab erinevaid tuumasid ja teda läbivad nii ülenevad ja alanevad juhteteed. kraniaalnärvide tuumad kolmiknärv, eemaldajanärv, näonärv, esikuteonärv, keele-neelunärv. sillas paiknevad unekeskus ja hingamiskeskus.; *väikeaju paikneb piklikust ajust ja sillast tagapool, suuraju kuklasagarast allpool. Jaguneb kaheks poolkeraks ja nende vahele jäävaks ussiks. ussis eritatakse sõlmekesi ja tätrakesi ning neisse juhitakse närviimpulssre seljaajust ja tasakaaluelundist. funktsioonid on *tasakaalu ja lihaste toonuse regulatsioon, *liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine; *keskaju peaaju väikseim osa.seal paiknevad järgmised kraniaalnärvide tuumad: silmaliigutajanärv, plokinärv, kolmiknärv. keskaju eesmise osa moodustavad suurajuvarred ja tagumise osa moodustab katteplaat, millel on 2 üla ja 2 alaküngast
annaabi.ee 
