Idausundid sarnased ja erinevad jooned Idamaade tuntumad usundid on hinduism, budism, konfutsianism, sintoism, taoism. islam ja dzaninism ning ka erinevaid loodususundid. Kõigis usundited on omapärasid, jumalad on erinevad, aga samas osadel uskudel puudub jumal ning austatakse mingit looma või taime.Vahel ülistatakse ka valitsejat. Islamile pani aluse prohvet Muhamed (570-632). Pühakiri on Koraan, mis koosneb aastaist 610-632 pärit jutustustest, palvetest ja õpetuskõnedest, mis kuulutavad ainujumal Allahi usku ja võitlevad umb- ja väärusulistega. Islamiusulised peavad ramadaani(paastukuud) ning peavad käima vähemalt kord elus palverännakul pühalinnas Mekas. Budism tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias
EUTONAASIA-KAS MÕRV VÕI HALASTUS? Miks jäävad inimesed surmavatesse haigustesse või hoopis koomasse? Miks ei võike elu olla ilma surmata? Surm iseenesest ei ole hirmus asi , kõigil uskudel on oma vaatenurk mis saab hauataguses elus. Mõningad religioonid usuvad, näiteks Hindud, usuvad et pärast surma hing väljub vanast kehast ning siseneb uude. Kuid kas need inimesed kellele tehakse eutonaasiat taaskehastuvad, kuna maailmas ei olda kindel millega on tegemist. Kas mõrvaga või halastatakse inimesele kes ei suuda enam kannatada. Elu ja surm käivad käsikäes, muidu oleks Maa arvatavasti hukule määratud, sest populatsioon
Tänapäeval kehtib igal maal erinvaid uske. Näiteks Idamaades kehtib peamiselt islam, Eestis kehtib peamiselt kristlus jne. Peamiste uskude kõrval levib meil ka õigeusk jms. Kõik usud erinevad üksteisest mingil moel. Need erinevused on tingitud eri maade kultuuri ja traditsioonide erinevusest ning ka ajaloo sündmuste tõttu. Religioon ehk usk on tihedas seoses ka hariduse, teaduse, filosoofia, kunsti ja muu sellisega. Siiski on uskudel ka sarnaseid jooni. Samuti on usu mõju riigile ja rahvale erinev riigiti ja on muutunud ajaloo vältel. Usu levimine ja selle vastuvõtmine rahva poolt ning selle sallimine on samuti erinev. Ilma religioonita rahvaid ei ole maailmas olemas olnud ning ei tulegi, sest see on kuidagi alati seotud inimestega. Religiooni mõistetakse igal pool erinevalt. Selle mõiste on muutuv ning sõltub religioonist ning inimese arvamustest ja kinnisideedest. Üheks religiooni mõisteks võiks olla
$2.429 trillion (2013) $2.296 trillion (2012) Riikide võrdluses maailmas: 10 Riigi arengutase Indoneesia oli kaua aega väga mahajäänud ja majanduslikult tühine riik, kuid nüüdseks on Indoneesiast saanud kiiresti arenev, kuigi veel väga vaene uusindustriaalmaa. ÜRO inimarengu indeksis paikneb Inoneesia kõigest 112. kohal tulemusega 0.682. Imikusuremus on Indoneesias väga suur(33%) ja oodatav keskmine eluiga on kõigest 66 aastat. Kuna Indoneesias on suur osakaal paljudel erinevatel uskudel, siis on väga sagedased ka usulised konfliktid, mida riik ei suuda tihti mahasuruda. Indoneesia on ilma ajalooliste eelkäijateta ning seetõttu pärinud koloniaalaegsed piirid. Seega on seal piirivaidlusi, riikide tükeldumisi ja uute tekkimist. Hiljuti eraldus Indoneesiast Ida-Timor. 4. Indoneesia kuulub järgmistesse majanduorganisatsioonidesse: ASEAN (üks asutajariik)(Kagu-Aasia maade Assotsiatsioon) United Nations (ÜRO)
km², on Toba järv. Mount Semeru ja Mount Bromo ida-Javas Riigi arengutase Indoneesia oli kaua aega väga mahajäänud ja majanduslikult tühine riik, kuid nüüdseks on Indoneesiast saanud kiiresti arenev, kuigi veel väga vaene uusindustriaalmaa. ÜRO inimarengu indeksis paikneb Inoneesia kõigest 112. kohal tulemusega 0.682. Imikusuremus on Indoneesias väga suur(33%) ja oodatav keskmine eluiga on kõigest 66 aastat. Kuna Indoneesias on suur osakaal paljudel erinevatel uskudel, siis on väga sagedased ka usulised konfliktid, mida riik ei suuda tihti mahasuruda. Indoneesia on ilma ajalooliste eelkäijateta ning seetõttu pärinud koloniaalaegsed piirid. Seega on seal piirivaidlusi, riikide tükeldumisi ja uute tekkimist. Hiljuti eraldus Indoneesiast Ida-Timor. Indoneesia kuulub järgmistesse majanduorganisatsioonidesse: · ASEAN (üks asutajariik)(Kagu-Aasia maade Assotsiatsioon) · United Nations (ÜRO)
koostöös Eesti Kirikute Nõukoguga. Kui nüüd teised usundid Eestis saaks avalikus televisioonis ja raadios sama palju sõna sekka öelda, siis ei jääks ülejäänud saadetele eriti üldse ruumi. Otseülekanded ja avalikkuse usuline mõjutamine peaks toimuma ikkagi iga usundi oma häälekandjates. Ajakirjanduses valitseb üldiselt luterliku usundi kajastamine. Näiteks Saare maakonnalehel Meie Maa on iganädalane "Kiriku ja Kodu" lehekülg, kus teistel uskudel ei ole palju sõnaõigust. Avalik õigusliku ringhäälingu programmi esimene põhimõte on aga erapooletuse järgimise kohustuslikkus. Sel viisil tagatakse kõigile ühiskonna liikmetele võimalus kujundada oma isiklikku arvamust, mis tugineb mitmekesisel informatsioonil sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise elukeskkonna kohta. Eestis on kümme riigipüha ja puhkepäeva, millest kuus on luterliku kiriku tähtpäeva:
Samas võiks mõistet suured narratiivid positiivses tähenduses püüda kasutada just puhtkirjanduslike, üksikule keskenduvate ja üksnes esteetiliste taotlustega tekstide kohta. Teoreetilised tekstid. 20. sajandi juudi kirjanikke Kristlasi, juute ja muhameedlasi nimetavad religioonidevahelise dialoogi otsijad sageli üheskoos raamaturahvaiks. Muidugi on pühad raamatud olemas ka hinduistidel, zoroastrianistidel, budistidel, taoistidel, konfutsianistidel ja teiselgi iidsetel uskudel. Eelnimetatud kolme ühendab aga see, et pühakirja alusmaterjal on neil sama – kristlaste Piibel kätkeb juudiusu alustekstid tervikuna, aga ka Koraan on tegelikult otsene väitlus Vana Testamendiga. 20. sajandi kirjanike hulgas on erakordselt palju juudi päritolu isikuid. Näiteks Marcel Proust ja Franz Kafka. Neid kahte nähakse aga vist liiga suure ja liiga erilisena, et nende rahvuslikku tagapõhja nende puhul eriti oluliseks saaks pidada
kes tõid kaasa oma kultuuri). Paljud usulised traditsioonid on pärit USAst (hare krisna, mormoonid), põhjus on Ameerika ühiskonna ajaloolises traditsioonis. Usuline sallivus on olnud suurem kui Euroopas. Kimmo Ketola räägib uute usundite taustast. Uute usuliste liikumiste taustad on erinevatel liikumistel erinevad: · traditsionaalsed maailmausundid kristlikest jehoova tunnistajad, budistlikust vennaskonna sõbrad; uutel uskudel on juured vanades. 29 · Läänemaised usulis-maailmavaatelised alternatiivid läänemaine esoteeriline traditsioon; teosoofia, siia on loetud ka vabamüürlust, spiritism; · Lääne psühholoogiakoolkondade ja teraapiate põhised saientism; · Eelkristlike ja põlisrahvaste usundite taaselustamised või nendel põhinevad: taarausulised; · Muu: ufo-usundid, satanism;
annaabi.ee 
