elukuul. Laps oskab lusikast süüa ja tassist juua. Aastaselt vaktsineeritakse last leetrite, punetiste ja mumpsi vastu. ("Väikelaps vajab kasvamisel palju vanemate hoolitsust," 29.03.2006, Katrin Martinson, perearst; http://www.postimees.ee/290306/lisad/tervis/196387_1.php) Kokkuvõte Leian, et imikueas lapsega toimuv mõjutab suuresti tema järgnevat elu, arengut ning hakkamasaamist täiskasvanueas. Selle jaoks, et laps areneks normaalselt ja et tal tekiks usaldustunne oma ligimeste suhtes, peavad teda ümbritsevad lähemad inimesed (ema, isa, õed- vennad, vanaemad- vanaisad) olema sõbralikud ning abivalmid. Laps peab tundma, et on turvalises keskkonnas. Selles eas peab lapsega eriti palju tegelema, see tagab ka tema edasise terve arengu. Kui lapsega ei tegelda imikueas piisavalt, või kui ta ei tunne end omas keskkonnas piisavalt turvaliselt, võivad tekkida tema arengus lüngad, inimeste pelgamine ja mitmesugused sotsiaalsed probleemid
tohib üksnes ema teda magama viia. · Suhted isaga on lapse arenguks algusest peale hädavajalikud, ent need on teistsugused kui suhted emaga. · kui laps kiindub isasse varakult, kergendab see lapse iseseisvumist ja emast eraldumist · eneseväärikustunde arengu järgus tuleb see lapsele kasuks, et ta pole üleliia sõltuv ühest inimesest. · Lapsel tekkib inimestesse mitte usaldustunne siis , kui vanemad ei ole piisavalt aega lapsega koos. Laps mõtleb , et kui vanem on niivähe temaga koos, pole mõtet temasse pettumuse vältimiseks kiinduma hakata. Emast lahkumine · Kui lahkumine tuleb nii äkki, et lapsel pole aega seda käsitada nende vahendite abil, mida tema psüühika sel arenguastmel võimaldab, siis on väidetavasti tagajärjeks nn. eneseväärikustunde krahh. Selle all mõeldakse
ning lisaks leida viise, kuidas julgeolekut nii riiklikul, kogukondlikul kui ka personaalsel tasandil suurendada. Minu põhisõnumiks on, et inimeste julgeoleku suurendamisel on suur mõju sellel, kui inimestel on palju kokkupuuteid endast erinevate inimestega näiteks eri rassist, eri kultuuri jne inimestega. Eriti suureneb sellisel viisil kogukonna julgeolek, sest inimesed suudavad elada eelarvamusteta, on üksteise suhtes sallivamad ja ühiskonnas valitseb usaldustunne. Inimesed tunnevad end kindlamalt, mugavamalt ja turvatunne on suurem. Ehk lühidalt öeldes turvatunne põhineb usaldusel ja eelarvamusteta eksisteerimisel. Kindlasti on ülimalt oluline ka kodanikuorganisatsioonide olemasolu, sest just erinevad organisatsioonid on need, mis ühendavad sarnaste huvidega inimesi. Oma töös toon välja Skytte kõnedest pärinevad mõtted, millega ma nõustun täielikult . Inimeste julgeoleku või ka turvatunde (human security) küsimused ei
muutusi. Põhiidee küpsus tähendab väljakujunenud eneseteadvust. Inimese arengut ei määra ainult organismi kujunemise staadiumid, vaid ka sotsiaalsed staadiumid. Elu jooksul toimunud arengumuutusi võib vaadelda kui psühhosotsiaalse arengu astmelisi järgnevusi. Psühhodünaamiline kontseptsioon - seletab käitumist emotsioonide, tungidega. Erik Erikson määratleb 8 arengufaasi inimese arengus. 1. Usaldus vs. mitteusaldus (lootus) 0-1,5 a. +Usaldustunne kujuneb keskkonna toetusest -Usaldamatus, turvatunde puudumine 2. Iseseisvus vs. häbi ja kahtlus (tahe) 1,5-3 a. +Kujuneb eneseusaldus kui avastamist julgustatakse -Kahtlemine iseendas, iseseisvuse puudumine Initsiatiiv vs. süütunne (eesmärk) 3-6 a. +Kujuneb algatusvõime, eesmärgikindlus -Passiivsus, süütunne 4. Tegutsemine vs. alaväärsus (kompetentsus) 6-12 a. +Kujuneb kompetentsuse tunne kui saadakse positiivset tagasisidet
Vaatles murdeealisi kui marginaalsete isikute gruppi. 3. Psühhogeneetiline. Ei eita biogeneetilist ja sotsiogeneetilist lähenemist ja nihutab esiplaanile psüühiliste protsesside arengu. Olemas 3 voolu: 1. Psühhodünaamiline kontseptsioon- seletavad käitumist emotsioonide, tungidega. Erik Erikson. 8 arengufaasi inimese arengus. Tähelepanu isiksuse kujunemise ajaloolistele aspektidele. Seletab isiksuse arengut sisemiselt omaste tungide kaudu. 1. Usaldus või mitteusaldus 0-1,5 a. +Usaldustunne keskonnapoolsest toetusest -Usaldamatus, turvatunde puudumine 2. Iseseisvus või häbi ja kahtlus 1,5-3 a. +Eneseusaldus kui "avastamist" julgustatakse -Kahtlemine iseendas, iseseisvuse puudumine 3. Initsiatiiv või süütunne 3-6 a. +Algatusvõime, eesmärgikindlus -Süütunne toiminguist ja mõtteist 4. Usinus või alaväärsus 6-12 a. +Kompetentsusetunne, töörõõm -Alaväärsus, ebatäiuslikkuse tunne 5. Identiteet või rollisegadus. Noorukiiga 12-20 a.
vahel piirangute ja rahulduse tasakaal tagab astme läbimise Erik Homburger Erikson (1902-1994): Peab olulisimaks komponendiks ego selleks et maailma tajuda, peab reaalsust tajuma siis superego ja vähem tähtsaimaks peab id'i Psühhosotsiaalne arenguteooria (vaid k) 1. Usaldus või usaldamatus - sünnist kuni 1,5 aastani kui füüsilised vajadused on rahuldatud, tekib usaldustunne; oluline on suhe emaga 2. Autonoomsus või häbi ja kahtlus - 1,5 kuni 3 aastat toimingud, mis last ei kahjusta ja toetavad autonoomsust (lasta lapsel ise riideid valida, lasta teha valikuid teda suunamata); oluline on suhe perega 3. Initsiatiiv või süü - 3 kuni 6 aastat lapsed hindavad oma võimeid üle, vajadusel seada piire (kui ohustab heaolu) või lasta pettuda; õpib
annaabi.ee 
