1. Nõustamissuhe Igasuguse nõustamise lähtepositsiooniks on usaldus abistaja vastu. Usalduse põhikriteeriumiks on suhtlemine võrdväärsel tasandil ja partnerite veendumus, et teine pool teda ei kahjusta. Võrdväärne suhtlemine, mis väljendub nii verbaalsel kui mitteverbaalsel tasandil, on olukord, kus nõustatav (edaspidi klient) tunneb ennast nõustajaga psühholoogiliselt võrdsena ja see soodustab usaldustunde loomist. Olukord, kus nõustaja asetab kliendi madalamale positsioonile (nt käitub ülihoolitsevalt või võtab ülemusliku eksperdirolli), viib kliendi madala eneseväärikuse tunnetamiseni ning suurendab sõltuvust ja see võib takistada usalduse loomist. Kui nõustaja saavutab kliendiga hea psühholoogilise kontakti, on loodud psühholoogiliselt turvaline nõustamisruum, kus klient saab jagada oma elust sügavalt isiklikke aspekte.
Tänapäeval sõltub iga ettevõtte edukus heast suhtlusest klientidega, sest kui pole kliente, pole ka ettevõtet. Oluline on olla kliendikeskne arvestada kliendi vajadusi ning pidada igat klienti tähtsaks. Klientidega suhtlemiseks on kindlasti hea tunda erinevaid temperamenditüüpe ning neist tulenevaid klienditüüpe ning tuleks olla kannatlik erinevate klientidega suheldes. 1.Teatraalsed-histrioonilised: Võrgutavad oma teenindaja/õpetaja suhtes. Kindlustunde ja usaldustunde vajadus. Hirm, et neid ei võeta tõsiselt. Sageli üliemotsionaalsed 2. Nõudvad ja sõltuvad: Tohutu suur usaldusvajadus, kuid tõrksad seda vastu võtma. Nõuavad erilist tähelepanu. Hirm, kui nende ettevõtmisi ei võeta tõsiselt. 3. Nõudvad ja tujukad (impulsiivsed): Satuvad kergesti frustratsiooni. Võivad muutuda pahuraks, vihaseks isegi agressiivseks, kui nad ei saa seda, mida tahavad nii ruttu, nagu tahavad. Võivad käitud impulsiivselt, on osavad manipuleerijad
siht või mõte võib seostuda ebamäärase tundega, teiseks võib olla, et klient teab mida ta tahab ja soovib, kuid kardavad või häbenevad seda tunnistada, kolmandaks on asjaolu, et mõnel inimesel polegi võimalust oma soovide üle olnud järele mõelda(McLeod, 2007;90). Selleks, et kliendi eesmärke hakkata lahti arutama, see nõuab usaldust, et inimene julgeks nõustajale rääkida sellest, millest ta muidu kardab rääkida, nõustaja peab tekitama kliendis usaldustunde. Nõustamise ülesannet võib defineerida tegevuste jadana, mida inimene koostöös nõustajaga sooritab selleks, et oma eluga toime tulla(McLeod, 2007;92). Nõustamise jaoks on ka erinevad meetodi mida kasutatakse, täpsemalt võib need jagada viite 7 kategooriasse(McLeod, 2007;95): • Vestlus – nõustaja ning abiotsja räägivad probleemidest võiülesabbetest ja lubavad dialoogi käigus tekkida lahendustel ning uutek arusaamadel
omanikud. Neil on selles ettevõttes kõrgeim võim ja nemad seavad mängureeglitele piirid. Nendes piirides otsuste langetamine võidakse volitada tegevjuhile. Ettevõtte juhi vahetumisega ei tohiks muutuda missioon isegi siis, kui muutuvad eesmärgid. Küll aga võib missioon muutuda omaniku vahetumise tagajärjel. Visioon - Edukad on need ettevõtted, mille omanikel on visiooni oma ettevõtte arengust. Visiooni olemasolu tekitab usaldustunde, et äri on pikaajaline. Visioon erineb eesmärgist selle poolest, et visioonil ei ole konkreetset tähtaega ega täpselt defineeritud sisu. Visioon on pigem unistus, mille saavutamiseks püstitatakse kindlateks tähtaegadeks eesmärgid. 7. Organisatsiooni skeemid, tööjaotus Organisatsiooni skeem on organisatsioonilise struktuuri e. Ülesehituse visuaalne esitlus. Skeem näitab peamiselt kahte asja: töö jaotamist komponentideks ja alluvussuhteid kas a.
Missiooni sõnastavad ettevõtte omanikud. Neil on selles ettevõttes kõrgeim võim ja nemad seavad mängureeglitele piirid. Nendes piirides otsuste langetamine võidakse volitada tegevjuhile. Ettevõtte juhi vahetumisega ei tohiks muutuda missioon isegi siis, kui muutuvad eesmärgid. Küll aga võib missioon muutuda omaniku vahetumise tagajärjel. Visioon Edukad on need ettevõtted, mille omanikel on visiooni oma ettevõtte arengust. Visiooni olemasolu tekitab usaldustunde, et äri on pikaajaline. Visioon erineb eesmärgist selle poolest, et visioonil ei ole konkreetset tähtaega ega täpselt defineeritud sisu. Visioon on pigem unistus, mille saavutamiseks püstitatakse kindlateks tähtaegadeks eesmärgid. Eesmärgid Ettevõtte omanikud on võtnud riski ja investeerinud oma raha firmasse, andes sellega võimaluse ka teistele (töötajad, riik, kliendid, hankijad) kasu saamiseks. Seetõttu on firma omanike
Missiooni sõnastavad ettevõtte omanikud. Neil on selles ettevõttes kõrgeim võim ja nemad seavad mängureeglitele piirid. Nendes piirides otsuste langetamine võidakse volitada tegevjuhile. Ettevõtte juhi vahetumisega ei tohiks muutuda missioon isegi siis, kui muutuvad eesmärgid. Küll aga võib missioon muutuda omaniku vahetumise tagajärjel. Visioon - Edukad on need ettevõtted, mille omanikel on visiooni oma ettevõtte arengust. Visiooni olemasolu tekitab usaldustunde, et äri on pikaajaline. Visioon erineb eesmärgist selle poolest, et visioonil ei ole konkreetset tähtaega ega täpselt defineeritud sisu. Visioon on pigem unistus, mille saavutamiseks püstitatakse kindlateks tähtaegadeks eesmärgid. 7. Organisatsiooni skeemid, tööjaotus Organisatsiooni skeem on organisatsioonilise struktuuri e. Ülesehituse visuaalne esitlus. Skeem näitab peamiselt kahte asja: töö jaotamist komponentideks ja alluvussuhteid kas a.
annaabi.ee 
