SUMERI KIILKIRI · Kiilkiri kui üks vanim kirjasüsteem kuulub sumerite kultuuripärandisse, alles peale 3. aastatuhande keskel levis ta üle kogu Mesopotaamia. · Oma nime on ta saanud tehnika järgi, mille puhul rootükiga vajutati savisse kiilukujuliste märkide kombinatsioone. · Vanimad kiilkirja tahvlid on leitud Urukist Inanna templist ning neid kasutati templi varade ülesmärkimiseks. Kirjamärkide areng ja struktuur · Varaseimas etapis kasutasid sumerid piktograafilist kirja. Esimeseks suuremaks leiuks loetakse Urukist leitud paarituhandet piktograafilise kirjaga tahvlikest. Kokku sisaldasid need umbes 1000 piltkirja märki. · Kuna piltkirja sümbolid põhinesid välisel äratuntavusel tähistatavaga, oli nende arv mõistagi piiratud. · Kirjatehnika vajalikku kasvu tõttu jäi
Haldus ja poliitika Elasid linnriikides Pühendasid kaitsejumalatele templeid Linnriiki valitses kuningas Sumeri õigussüsteem oli esimene teadaolev Sumeri kultuuri algajaks võiks arvata u. 4000 e.Kr Majandus Orjatöö Kiri Sumerid kasutasid Sumeri kirja orje. Orjatarid esimesed mälestised kudusid, sõtkusid, savitahvlitel jahvatasid ning pärinevad Urukist. kandsid koormaid. Kiilkiri Kasutati kõigest viit viilu horisontaalselt, vertikaalselt, viltust ülalt alla, viltust alt üles ja nn nurkkiilu, neist moodustati loendamatul arvul erinevaid kombinatsioone. Põllumajandus ja küttimine Kasvatasid otra, Pidasid veiseid, kikerhernest, läätse, lambaid, kitsi ja sigu hirssi, nisu, naerist, datlipalmi, sibulat,
poole pöörduma. Jumalad lasevad voolida jumalanna Arurul Gilgamesile väärilise vastase Enkidu. Enkidu oli metsik ja tugev, ta elas koos loomadega, toitus metsloomade piimast ja rohust. Gilgames saab temast teada ühe küti kaudu, kes avaldas pahameelt, et tema püüniseid lõhub keegi metslane, kuningas saadab seepeale kohale 'rõõmupiiga' ehk Shamati, kellelt Enkidu õpib inimese moodi elama ning armub temasse. Enkidu asus elama karjaste külas, kuniks tuli, mees Urukist, kes kutsub Enkidu appi Gilgamesile vastu hakkamiseks. Enkidu astub võitlusesse Gilgamesiga, müürid vabisesid ja piidad purunseid, ei saanud kumbki teineteisest jagu. Enkidu tegi Gilgamesile kibedaid ettepanekuid, kuningas, kes teda kuulas, ei olnudki vihane, vaid vastupidi, ta oli rõõmus, et sõber, kes talle unenägudes ilmnes, seisis ta ees. Nad suudlesid teineteist sõpruse kinnituseks. Gilgamesile ei meeldinud Uruki olukord, ta otsustab nõuks minna Humbaba vastu, kes oli
(Crawford, 2013: 447-452) Nagu eelnevalt mainitud, siis sumerlaste riik ja religioon olid tänu templitele omavahel seotud. Templid ja jumalatesse uskumine ning nende teenimine polnud ainuke religioosne tegevus, mida sumerlased järgisid. Sumerlaste seas olid väga levinud mütoloogilised tekstid, mis võisid sageli olla mõne tegelikult juhtunud poliitilise olukorra ja situatsiooni kirjeldus või allegooria. Kõige pikem teadaolev sumerlaste müüt räägib jumalanna Innanast, kus ta läheb Urukist Eridusse. Innanast on olemas veel mitmeid teisigi müüte. (Crawford, 2013: 437) Kokkuvõteks võib öelda, et sumerite kultuur oli võis olla eeskujuks ka teistele kultuuridele. Näiteks oli sumerite kiilkirja loomine aluseks ka eelamlaste oma keele loomisele. Sumeri tsivilisatsioon on esimene teadaolev kõrgkultuur ning kõrgkultuuriks võibki seda nimetada just tänu keele arengule, niisutussüsteemidele, linnade tekkele ning samuti hakkas sumerite
Tõenäoliselt jagati kausside standardmõõtude kohaselt ka palgana makstavat toitu kõikvõimalikele töölistele ja ametnikele. Neid kausse kutsutakse viltuse servaga kaussideks. 4. aastatuhande keskpaigaks eKr oli Uruki kultuuri mõju levinud kõikjale Lähis-Itta ja ka Süüriasse, Elamisse ning Egiptusesse. Võib oletada, et Egiptus sai mõjutusi Lähis-Idast ning tellised, võib-olla ka kiri ja silinderpitsatid kujunesid seal osalt Lähis-Ida mõjul. Urukist pärit kaupmehed ja rändurid asutasid oma kolooniaid või kaubavahetusjaamu nagu näiteks Habuba Kabira Eufrati keskjooksul Süüria aladel. Uruki ajastul tulid kasutusele silinderpitsatid. Uruki linna Eanna rajooni templikompleksi kaunistused savikoonustest mosaiikidega on Uruki ajastu arhitektuuri üks peamisi näidiseid. Kiilkiri tekkis Sumeris u 33003200 eKr, pisut hiljem tekkis kiri iseseisvalt tänapäevase Iraani aladel muistses Elamis.
ehk astmiktempel, tuntud ka kui Paabeli torn. Kõige paremini on säilinud Uri tsikuraat (sumerid). Hoone on ehitatud savitellistest (kivi polnud) ja kõik kihid on seotud betuumeniga. Seintes olid nn. nutuavad, et võimalid nutuaur välja juhtida. Olid ka rennid vihma jaoks. KUJUTAV KUNST: vanemad reljeefkunsti teosed on veel primitiivsed ja kehavormid nendel kohmakad. Ümarplastikas leidub isegi 4. aastatuhandest eKr meisterlikult modelleeritud töid: Urukist leitud naisepea, mis jäädvustab arvatavasti mõne jumalanna uhke ja sensuaalse näo. Rõhutatult ilmekad on väikesed palvetajate kujukesed. Kasutati diagonaali motiivi, see annab edasi dünaamikat. Uri kuningahaudadest on leitud suurepärase dekoratiivse maitsega teostatud ehteid. Edusammud skulptuuris 3. aastatuhandest eKr säilinud akadi reljeefid ja ümarplastika teosed: kuningas Naram-Sini võidusteelildramaatiliselt jutustav stseen, elav kujutamine. Huvitavad on ka
luubiga lugema pidi, seda siis põhiliselt mitte-dekoratiivsete tahvlite puhul. Vanimad kirjalikud leiud olid arvepidamise jäädvustused. Oli nii „lihtsaid“, geomeetrilise kujuga ja kaunistamata kirjatahvleid, kui ka „keerulisemaid“. Lihtsamad tahvlid olid kasutusel Mesopotaamias enamasti viljasaagi ülesmärkimiseks ning vanimad eksemplarid pärinevad juba 8. aastatuhendest eKr. Keerulisemad kuuluvad linnakultuuri juurde, vanimad on leitud Urukist Inanna templist ning neid kasutati templi varade ülesmärkimiseks. http://kommunikatsioonivahendid.wikispaces.com/Kiilkiri kiviaeg- Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi.
Aega ei tea kuna nad siin elasid.Ühelt poolt sumerid ja nende mütoloogia ei räägi sisserändamisest , koguaeg ühe koha peal olnud. 6 at suurem elanikkond.Suuremat kultuurikatkestust pole. Sumerid on siin algusest peale olnud. Teistpidi sumeri keeles on sõnu mis ei ole tuletavad ajaloolisel ajal kõneldud keelest, nt mõned koha nimed. Võis ollal mingi varasem keel,siis peaksid olema nad nagu sisserännanud. 4 at kui Uruk esile tõusis olid nad juba olemas siin, urukist leitud protokiilkiri.Elasid Mesopotaamia kõige lõunapoolsemas osas.Nende kõrval elas ka varasel ajal juba teisi rahvaid nagu eelandlased, elasid ida pool (Suusa), ei olnud nendega suguluses vaid omaette keel mida me ei tunne.Keele kuuluvust ei ole määratud. Siis elasid siin ka semiidid. Kõrbetega piirnevatel aladel, ja mesopotaamia põhjapoolne osa. Kõik need rahvad võtsid aastatuhande I poolel endale kiilkirja, mille põhjal kujundasid veel enda oma
annaabi.ee 
