RIIGIS · Brasiilias toodetakse elektrit tuumaelektrijaamades ja hüdroelektrijaamades · Brasiilias on elektrienergia toodang inimese kohta 2,9 MWh aastas · Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia TRANSPORT - SIDE · Teedevõrgu tihedus suhteliselt hõre · Sõiduteede pikkus 1 751 868 km · Raudteetransport on väike, teid kokku 29 295 km · Brasiilial on raudteeühendus Argentiinaga, Boliiviaga, Uruguayga · Jõetranspordi tähtsus väga suur, teede pikkus 50 000 km · Suurimad laevatavad jõed -Amazonas (7025 km), Paranà (4700 km), Sao Francisco (2900 km) · Õhtutranspordi tähtsus väga suur · Lennujaamu kokku 4176 TURISMI ARENG RIIGIS · Turism moodustab sisemajanduse kogutoodangust 54% · Külastatavamad paigad: Amazonase dzungel, Sao-Paulo, Rio de Jainero ja pealinn Brasilia Rio de Jainero
midagi ette heita, sest kõik sujub väga hästi. Lisaks elektrile on Uruguays tähtsal kohal metsandus. Metsade arv vähenb pidevalt, ent metsandus on siiski tähtsal kohal. Seal valmistatakse väga palju ehitusmaterjale ning väga kvaliteetseid aknaid, uksi ning põrandaid. Metsadest toodetud kaubad on peamised ekspordiallikad Uruguayl. Tööstuslikult on olulisel kohal lisaks metsale veel tekstiil ning kalandus. Eesti on sõlminud samuti Uruguayga tekstiilialaseid kokkuleppeid. Kalandus on muidugi iseenesest mõistetav, sest riigil on olemas väga suur merepiir ning veel siseveekogud. Uruguay on samuti hea turismipiirkond. Põhilisteks harrastusteks on sealsetel inimestel veespordialad ning jalgpall. Väga huvitav oleks ka minna Uruguay loodusparkidesse, sest sealne loodus on täis eksootikat ning põnevust. Kõige rohkem rahvast eeelistab muidugi külastada pealinna.. Ainuke minus Uruguay puhul on vargused
Brasiilia *Asukoht Brasiilia hõlmab peaaegu poole Lõuna-Ameeriaka mandrist. Brasiilia kulgeb pikalt pikki Lõuna-Ameerika idarannikut ning Brasiiliale kuulub suur maismaa osa. Brasiilia jagab maismaapiiri Uruguayga lõunas; Argentina ja Paraguayga edelas, Boliivia ja Peruuga läänes, Colombiaga loodes, Venezuela, Suriname, Guyanaga põhjas. Brasiilial on piir iga riigiga Lõuna- Ameerikas välja arvatud Ecuador ja Tšiili. Maavarasid on Brasiilias palju ja see teeb sellest väga jõuka maa. Brasiilia on suuruselt viies riik maailmas peale Venemaad, Kanadat, Hiinat ja Ameerika Ühendriike. Brasiilia kogupind on 8 511 965 ruutkilomeetrit, sealhulgas 55 455 ruutkilomeetrit merepinda
sajandi esimestel aastatel, kui maa oli veel Vene Keisririigi koosseisus. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda (19181920) ja omariikluse kindlustamist. Koondis pidas oma esimese kohtumise 17. oktoobril 1920 Helsingis, kus jäi 0:6 alla Soomele. Mäng toimus murukattega maapinnal, mis oli eestlaste jaoks esmakordne. Eesti Jalgpalli Liit asutati 14. detsembril 1921 ja võeti 1923. aastal koos Brasiilia, Egiptuse, Jugoslaavia, Läti, Poola, Tsehhoslovakkia, Türgi ja Uruguayga maailmaorganisatsiooni FIFA liikmeks. Eesti koondis Kõige rohkem koondisemänge (157) on pidanud Martin Reim, kes oli selles Eesti koondis arvestuses Euroopa rekordimees 2009. aasta novembrini. Enim väravaid (36) on löönud Andres Oper. Koondise peatreener on alates 2008. aasta jaanuarist Tarmo Rüütli. A le qoq arena Koondis peab kõik kodused valikmängud Tallinnas 2001. aastal avatud A. Le Coq Arenal, mis mahutab 9692 ja koos lisatribüünidega kuni 11000
kaupa. Rahvusvahelistes vedudes kasutatakse laeva- ja lennukivedu, sest laeva ja lennukiga on kõige sootsam vedada teistesse maadesse kaupa. 3) Brasiilia teedevõrgu tihedus on suhteliselt hõre. Kõige tihedam on see riigi lõuna osas, kus asuvad Sao-Paulo ja Rio de Janeiro. Kõige hõredam teedevõrgustik on Brasiilia keskosas, kuna seal kõrgustik. b) Raudteetransport Brasiilias on väike. Brasiilial on raudteeühendus Argentiinaga, Boliiviaga, Uruguayga. Raudteeareng on Brasiilias on korras. c) Brasiilia jõetranspordi tähtsus on väga suur, seda kasutatakse nii transpordiks kui ka kalade kasvatamiseks. Suurimad laevatavad jõed on Amazonas (7025 km), Paranà (4700 km), Sao Francisco (2900 km). d) Meretranspordi tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes on väga tähtis, sest Brasiilias eksportitakse ja importitakse väga palju asju läbi meretee. e) Õhutranspordi tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes on väga
kliimavöötmeni.[3] [Lisa 1] Riigipiirid Brasiilia jagab riigipiiri kümne erineva naaberriigiga, kokku umbes 16,885 km, olles Hiina ja Venemaa järel kolmas riik maailmas, kellel on pikim rahvusvaheline maismaapiir. Brasiilia pikim riigipiir on edelas Boliiviaga (3,423 km) ja Paraguayga (1,365 km). Brasiilia pöördub siis lõunapoole jäädes Atlandi ookeani (idas) ja Argentiina (läänes) vahele, ühine riigipiir 1,261 km. Kõige lõunapoolseim piir on Uruguayga (1,068 km). Põhjas asub Guajaana rannik (idast läände, Prantsuse Guajaana - 730 km, Suriname - 593 km, Guyana 1,606 km) ja siis Venezuela (2,200 km). Läänepiiri kõige põhjapoolsema osa moodustab Colombia (1,644 km) jäädes Brasiiliast loodesse. Läände jääb piir Peruuga (2,995 km). Kõigist Lõuna-Ameerika riikidest puudub Brasiilial riigpiir ainult Ecuadori ja Tsiiliga. [2] Brasiilia rannajoon on 7,491 km [5] pikk ning külgneb Atlandi ookeaniga, kus asuvad ka kõik
2. Geograafiline asend Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt ligi viies riik maailmas, hõlmates ligi 50% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia on ümbritsetud Atlandi ookeaniga idast ja Brasiilial on rannajoon üle 7,367 kilomeetri. Brasiilial on maismaapiir peaaegu Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tsiili: Venezuela, Suriname, Guyana ja Prantsuse Guyanaga lõunast, Kolumbiaga loodest, Boliivia ja Peruuga läänest, Argentiina ja Paraguayga edelast ja Uruguayga põhjast (Joonis 6). Brasiilia pealin Brasília asub Amazonase ja Paraná jõgikonna veelahkmel (Joonis 5). Joonis 5. Brasiilia pealinna asukoht. Joonis 6. Brasiilia asukoht. 5 1.3. Arengutase Brasiilia kuulub uustööstusmaade hulka, mida iseloomustab eelkõike usina, kuid odava töötajaskonna olemasolu, kuid kus napib kapitali. Uustööstusmaad on keskmisest jõukamad riigid.
Eestisse tõid jalgpallioskused ja mänguvahendid inglise madrused 20. sajandi esimestel aastatel, kui maa oli veel Vene Keisririigi kooseisus. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda (1918–1920) ja omariikluse kindlustamist. Koondis pidas oma esimese kohtumise 17. oktoobril 1920 Helsingis, kus jäi 0:6 alla Soomele. Eesti Jalgpalli Liit asutati 14. detsembril 1921 ja võeti 1923. aastal koos Brasiilia, Egiptuse, Jugoslaavia, Läti, Poola, Tšehhoslovakkia, Türgi ja Uruguayga maailmaorganisatsiooni FIFA liikmeks. Eesti tänini ainus osavõtt suurturniirist pärineb 1924. aastast, kui kaotati Pariisi suveolümpia eelringis 0:1 USA-le. Reis Prantsusmaale oli ainulaadne, sest 1920. ja 1930. aastatel olid Eesti valdavateks mängupartneriteks lähinaabrid. Aastail 1920–1940 pidas koondis 107 ametlikku kohtumist, neist 32 Läti, 27 Leedu, 21 Soome ja 12 Rootsiga. Kokku oli eestlastel sel
annaabi.ee 
