labajalgades. Kahjustuse tagajärjel tekivad jalgades vereringehäired ning väheneb jalgade tundlikkus. Tundlikkuse puudumine suurendab haavandite tekke ohtu. Kui jalats hõõrub, ei pruugi seda õigeaegselt märgata. Samuti võib aeglustuda tekkivate haavandite paranemine. Selle vältimiseks peavad diabeetikud suhtuma väga rangelt jalgade eest hoolitsemisesse ja õigesse jalatsite valikusse. 5. RAVIMATA DIABEEDI TUNNUSED: · polüuuria, polüdipsia (sage urineerimistung, raskused urineerimisega) · suukuivus, maitsemuutused · paradontoos (hambajuure ümbrise põletik), gingiviit (igemepõletik) · nahasügelus, retsideeruvad lööbed · jalgade tuimus, neuropaatiline valu; · tupe seenhaigus · väsimus, unisus · kehakaalu langus 6. DIABEETILINE JALG Diabeetilise jala all mõistetakse diabeetiku jalaprobleeme, mis on tingitud närvide ja veresoonte kahjustustest
Mis on foobne situatsioon ja mis on selle sümptomid? Foobses situatsioonis tuntakse suurt ärevust. See võib väljenduda järgmiste kehaliste sümptomitena: südamekloppimine, hingeldamine, hingetuse tunne, higistamine, külma- või kuumahood, jalgade, käte või kogu keha värisemine, tasakaalutuse tunne, nõrkustunne, iiveldus, pearinglus, kohisemine kõrvades, tugev soov situatsioonist lahkuda, värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired, suukuivus, urineerimistung ja nii edasi. Paljud nendest sümptomitest võivad jääda märkamatuks. Sümptomite subjektiivne tegevus võib tekitada lihtsalt ebamugavustunnet ja samuti võib tekkida väljakannatamatu paanikahoog. 1 Martin Seligman on teinud kuulsa katse. Ta katsetas klassikaliste meetoditega, et tuvastada ning võrrelda reaktsioone madude ja lillede peale. Tulemuseks oli see, et kui inimesed nägid
- Organism on valmis tegutsema ja kehaline aktiivsus suureneb või organism on valmis alistuma ja kehaline aktiivsus väheneb. Suureneb organismi närvi- ja hormonaalsüsteemi aktiivsus, mis avaldub organismi käitumises ja suhtumises ümbruskonda. Adrenaliini suurenenud väljastamine vereringesse. Kui organismi bioloogiline tasakaal on häiritud, teadvustab keha seda seisundit läbi vajadust (nt joogijanu, korisev kõht, urineerimistung). Erituselundkond 1. Tööta iseseisvalt läbi „Anatoomia õpik“ peatükk. 7 lk.132-136. 2. Leia vastused küsimusele: 1) Mis juhtub, kui neerud lakkavad töötamast? - Neerud on elutähtsad elundid. Kui neerude töö on häiritud või nad lakkavad töötamast ei aa organism enam normaalselt igapäevast tööd jätkata. Kui neerud lakkavad töötamast ei saa keha enam jääkaineid väljutada, seega jäävad mürgid verre, kurnavad ja lagundavad kogu organismi
uinumisepisoodid. Unehäired võivad tuleneda mitmetest põhjustest: psüühilistest probleemidest, põiehäiretest või Parkinsoni tõve ravimite kõrvaltoimetest. Parkinsoni tõve korral võib esineda ka mittespetsiifilisi sümptomeid, vahel juba haiguse alguses: väsimust, lõhnatundlikkuse vähenemist, kaalulangust ja valu. Autonoomse närvisüsteemi häiretest on kõige sagedasemad põiehäired: vaevustena võivad esineda öine urineerimine, urineerimise sagenemine, suurenenud urineerimistung, uriinipidamatus ja põie tühjendamisraskus. Vahel võivad põiehäireid põhjustada ka ravimid või muud haigused. Mõnedele inimestele võivad muret teha seksuaalhäired, mis võivad esineda nii noorematel kui vanematel seksuaalakti sooritamise häiretena või vahel ka suurenenud seksuaalsusena. Soolemotoorika on Parkinsoni tõve korral aeglustunud. Mao tühjenemise hilinemine võib kaasa tuua levodopa ravitoime hilinemise. Sage vaevus on kõhukinnisus, mis võib tekkida ka ravimite
käsivartesse. RAVIMATA DIABEEDI TUNNUSED. Insuliinipuudus ja I tüüpi diabeedi avastamise hilinemine võivad viia ketoatsidoosi kujunemisele, mis on tingitud happeliste ainete kuhjumisest organismis. Happemürgistuse sümptomideks on iiveldus, oksendamine, kõhuvalud ja väljahingatava õhu atsetoonist tingitud hapukasimal lõhn. Seisund viib jätkudes unisusele ja teadvusekaotusele. Tunnused: · polüuuria, polüdipsia (sage urineerimistung, raskused urineerimisega) · suukuivus, maitsemuutused · paradontoos (hambajuure ümbrise põletik), gingiviit (igemepõletik) · nahasügelus, retsideeruvad lööbed · jalgade tuimus, neuropaatiline valu; · tupe seenhaigus · väsimus, unisus · kehakaalu langus DIABEETILINE JALG. Diabeet võib kahjustada nii jalanärve kui veresooni. Kahjustunud närvide puhul võib tekkida torkimis-, kihelus- või kõrvetustunne. Veresoonte kahjustuste tagajärjel võivad jalad muutuda
8. Neerude hapnikutarbimine ja ainevahetus Na ja K imendumine on seotud energiat vajavate protsessidega hapnikuvajadus suur 9. Neeru sisesekretoorne funktsioon On seotud erütropoietiini tootmisega. Reguleerib erütrotsüütide loomet. 10. Faktid Ööpäevane uriinihulk on umbes 1,5L Tunnidiurees on 50-100ML Esmasuriini tekib 180L Glükoosi ja valku normaalselt uriinis ei ole 11. Mõisted Diurees Uriini erituse hulk Ploüuuria Sage urineerimistung Glükosuuria Glükoosi esinemine uriinis Oliguuria Uriini kogus alla 400ML/päevas Hematuuria Vererakkude esinemine uriinis Anuuria Täielik uriini puudumine Proteiinuuria Valgu esinemine uriinis Nüktuuria Öine sage urineerimine
annaabi.ee 
