mis oli Dostojevski vanaisa, kuna poeg on juba 15-aastaselt läinud temaga tülli, lahkunud kodust täiesti rahatult ja õppinud Moskvas arstiks. Kuni vanaeani polevat ta kõnelnud oma isast ja kui ta tahtis viimaks omastega leppida, polnud nad nähtavasti elus, Dostojevskid ei elanud vanaks. Dostojevski isa oli arst, omas head praksist, iseloomult vali ja väga kokkuhoidlik (A.Meissaar 1935:8). Ema Marja oli kaupmehe tütar, kuid omas sugulasi ka intelligentsi hulgas (O.Urgart 1936:10). Naiseks kosis Mihhail Dostojevski endale kaunikese kaasavaraga kaupmehe tütre, kes oli ilus, heasüdamlik ja õrnatundeline, tervislikult aga nõrk, nii et ta suri varakult (A.Meissaar 1935:8). Kui Mihhail Dostojevski 1819. a. abiellus Marja Netsajeviga, oli ta Moskvas sõjaväe-arstiks. Ent juba järgmisel aastal siirdus ta tsiviilteenistusse Maarja vaestehaiglasse. Selles haiglas sündiski 11. novembril 1821 Dostojevskite teise lapsena Fjodor. Peale Fjodori oli abielupaaril
Hiljem on linn kui moderniseeruv tsivilisatsioon. Valdav osa linnaluulet on aga linnaelu vastuolud. Räägitakse linnanaiste teemal: näiteks on põlistest naisekohustustest loobunud tegelane sinisukk on sageli prostituut. Näiteks Rond „Naine“. Erni Hiir viljeleb futuristlikku luulet. Ühiskonnakriitika ja realism: Sütiste ja Barbarus. Kaks vastanduvat rühmitust: Kirjanduslik Orbiit 1929–31 (Hiir, Kivikas, Palgi, Sütiste, Urgart jt) ning Arbujad 1938 (Alver, Talvik,Kangro, Sang, Merilaas, Viiding, Masing, Raud). 1930ndatel jätkus siurulaste kõrgetasemeline looming, aga mitte enam „Siurus“. Underi kogud omandasid üha mõjusama filosoofilise kandvuse. Semperi ja Barbaruse looming reageeris ühiskonnas toimuvatele muutustele, sh Euroopas tekkinud fašismiohu ilminguile. Oluliselt rikastasid luule üldpilti 1930ndate debütandid, kelle elutunnetuslik tagapõhi ja poeetiline kultuur erinesid varasematest
+ kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle, J. Barbarus) Tarapita (1921-1922) Adson, Alle, Barbarus, A. Kivikas, J. Kärner, J. Semper, G. Suits, A. Tassa, Tuglas, Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, A. Kivikas, D. Palgi, J. Sütiste, Oskar Urgart jt Arbujad (antoloogia "Arbujad" (1938), koostaja Ants Oras) B. Alver, Heiti Talvik, B. Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud. Mismoodi erineb Tarapita N-E ja Siurust? Tarapita on mingis mõttes ebamäärasem. Rühma eeskujuks oli Clanté esteetilisi seisukohti hakatakse rõhutatult seostama poliitiliste ja sots vaadetega ja sellel on tugev vasakpoolne kallak. Tarapitaga koos tuleb 20ndate aastate alguses tugev pol ja sots
Siuru (1917-1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle ja Johannes Barbarus) Luulele pannakse suuremat rõhku. Tarapita (1921-1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kiivikas, Daniel Plgi, Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt. Arbujad (antoloogia ,,Arbujad" (1928) , koostaja Ants Oras) Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) Siuru ja Tarapita on Liidu eelsed organisatsioonid. Ühendab ka praegu kirjanikke. 1923 Looming (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner ja Semper) -> ajakiri pole kunagi oma nime vahetanud. Kärner on üks Loominu ebaõnnestunud peatoimetajadi.
(Solon.) elulähedusliikumine 1920.1930. aastate vahetusel tekkinud kirjanduslik liikumine Eestis, mille algatas rühm noorema põlvkonna kirjanikke. See liikumine tõstis esile kirjanduse ja kaasaja vahekorra probleemid. Liikumise ajendiks oli majanduskriisist põhjustatud terav huvi sotsiaalsete küsimuste vastu: tööpuudus, majanduslik kitsikus jm. Elulähedusnõudest lähtusid oma loomingus August Jakobson, Juhan Sütiste, Albert Kivikas, Erni Hiir, Daniel Palgi, Oskar Urgart jt. Nad andsid välja ajalehte "Kirjanduslik Orbiit" (19291930), milles suunasid kriitika nooreestlaste ja siurulaste individualismi, estetismi ning loomingu elukauguse vastu. Vastukaaluks rõhutasid nad kaasaegse ainestiku ja probleemistiku kasutamise vajadust ning lihtsamat ellusuhtumist. epifoor korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide lõpus. Näiteks: Sa ilus aeg, Sa armas aeg, Sa lilleõitsev noorusaeg! (Juhan Liiv.)
1) Kutsealane - Ajakirjanike kutsetegevus (eetika, haridus, looming jms) 2) Ametiühinguline - Ajakirjanike majanduslikud ja sotsiaalsed olud (töötingimused, palk, puhkused, puhkekodu rajamine, toetused, pensionid jms) 3) Poliitiline - Eesti ajakirjanduse esindamine välismaal, rahvusvaheliste sidemete korraldamine (koostöö- ja sõpruslepingud, ajakirjanike vahetus, välisreisid ja külaliste vastuvõtmine). Kutsealane organiseerumine Kutsealane tegevussuund Oskar Urgart hindas toimetuste koosseise sajandi algusest iseseisvumiseni "kvalifikatsioonilt erakordselt headeks", mis võimaldas iga küsimuse kohta juhtivalt sõna võtta. Seepärast panid kesk- ja omavalitsused iseseisvuse saabudes rakkesse kõik ajakirjanikud-poliitikud. (Helm 1936, 101). Nii võtsid rahvusriigis maad ajakirjanikud-reporterid, kuna poliitikat sai vabariigis ajada vastavates institutsioonides. Mida see tähendas? Eesti ajakirjanike ridadest olid lahkunud just väga tugevad
annaabi.ee 
