Töö on ikka eestlast toetanud Oleme kõik kindlasti kuulnud, et eestlasi nimetatakse töö- ja maarahvaks. Esimese üle suurem osa meist praegust urbaniseeritud maailma arvestades rõõmu ei tunne, kuid sõna ,,töörahvas" tõstab iga eestlase enesehinnangut. Aga mis on selle väljendi eestlaste nimetuseks toonud, kust on see tulnud ja kas miski terminit ,,Eestlased, kui töörahvas" ka toetab? Eesti on alles arengumaa ja noor riik, kuid on piisavalt kiiresti arenenud ja maailmas majanduslikult ja kultuurselt heale positsioonile jõudnud. Kuid kuidas on Eesti Vabariik nii
Prantsusmaal, Watt Inglismaal, Polzunov Venemaal. Selle alusel loodi sisepõlemismootor, mida siiani kasutatakse autodes, aga tähtis pole see. 18. sajandi lõpul algas Euroopas tööstusrevolutsioon ning nõudlus universaalse moootori järgi oli väga terav. Aurumootori 4 leiutamine võimaldas viia tööstuse uuele kvalitatiivsele tasandile. Kõigest saja aastaga läksid arenenud riigid naturaalmajanduselt üle kaasaegsele urbaniseeritud tsivilisatsioonile. Kui varem oli majanduse kasv märgatav sajandi mastaabis, siis nüüd oli see juba mõned protsendid aastas. Inimeste heaolu tase kasvas kiiresti, moodustus kesklass. Kõige selle põhjuseks sai mehhanism, mille struktuuri põhimõte on arusaadav ka kõige tavalisemale majandustudengile. Aurumasin James Watt (19.jaanuar 1736-19.august 1819)oli soti insener, kes leiutas uut tüüpi
rolli. Ampluaasüsteemi taandumine, ansamblimäng – keegi ei domineeri laval. Vajalikuks sai lavastaja roll Well-made-play – hakkas levima Prantsusmaal, vastab näidendi struktuuri vormidele e algus, keskpaik, lõpp, kulminatsioon, lahendus, kuid ka mingi trikk, nt teravmeelne dramaatiline sündmus, pole liiga filosoofiline, pigem laiemale publikule. In-yer-face drama e šokiteater e Briti brutalistide teater – pole vormilist konventsiooni, pigem elutunnetuslik hoiak, urbaniseeritud maailma probleem, julmad suhted ja vägivald, abstraktsed tegelased Postdramaatiline teater – Berolt Brecht oli algataja, peamine on võõritusefekt e kriitilise distantsi tekitamine lavategevuse ja vaataja vahel, vahelaulud e songid, kus tegelased ise sündmuskäiku kommenteerivad, selgitavad kommenteerivad sildid laval, näitleja kommenteerib publikule oma tegevust. Postdramaatiline teatritekst ja teater – ühist definitsiooni ei ole, eelnevast
20 korda suurem. Energiakasutus väljendab majandussüsteemi sisenevate ressursside kvantiteeti. Nii taastuvate kui mittetaastuvate ressursside kasutus on väga palju kasvanud, sest P, A ja T on suurenenud. Energiatarbimise kasv industriaalses faasis: Põllumajanduslik formatsioon 3-4 IE, 1900 AD tarbis inimene keskmiselt 14 IE-d, 2000 AD tarbis inimene keskmiselt 19 IE-d. Varieerumine riigiti väga suur: USA 93 IE-d, Bangladesh 4 IE-d (biomass). Kogu maismaa pindalast on urbaniseeritud või põllumaa (künnimaa) ca 15%, kultuurrohumaa-7%. Inimese poolt kasutatud (sh degradeeritud) maa osakaal maismaast 40- 50%. Reaalne oht jätkusuutlikkusele. 7. Loodus-ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus. Utilitaarsed ressursid eeldavad vahetut füüsilist tarbimist, näit nafta, põlevkivi, puit. Hind tekib turul ostu-müügi käigus. Mitteutilitaarsed ressursid ei eelda
Haju - punktreostusallikate uurimine. On ilmne, et uuringutel tuleb arvesse võtta kõik punktreostusallikad ning kasutada samuti valgalal olemasolevate kõlvikute väetamise väärtusi. Inimasulate heitvee ja reostuse kogused on enamasti dokumenteeritud. Neist on hõlbus arvutada biogeenide koormusi. Vähe on andmeid kindlasti üksikmajapidamistest. Siin tuleb kasutada elanikke arvu, millest on võimalik arvutada koormuse suurust. Arvesse peab võtma ka urbaniseeritud piirkonnad oma hajusa mõjuga (transpordivahendite arv, prügilad jne.). Enamasti on pindmine äravool aga tühine võrreldes sissevooludega. Koormuste arvutamine Enamikel juhtudel pole biogeenide kontsentratsioonide pidev mõõtmine võimalik. Üksikute objektide jaoks on selleks puhuks otstarbekas välja töötada mõne lihtsamini analüüsitava näitaja seosel põhinev mudel. Näiteks saab mõõta kerge vaevaga pH-d, elektrijuhtivust, aluselisust, temperatuuri jmt. Silmas
kunstlikku niisutust, väetisi, muid arenenumaid tehnoloogiaid. Põllunduskultuurid on spetsialiseerunud ühe või väheste kultuuride kasvatamisele. Ühiskondlik struktuur on keerukam — eksisteerivad klassivahed. Iseloomulik on linnade areng, arengus on jõu- tud riigini, on olemas kirjapandud seadus, andlus, spetsiaalsed religioossed institut- sioonid. 6.1.5 Industriaalühiskond Enamus elanikest ei tegele põllumajandusega, u 3–5% suudab kõik teised ära toita. • Kõrge urbaniseeritud • kõrge maj. spetsialiseerumise tase • turumajandus • massproduktsioon • kindlad sotsiaalsed suhted, religioossed, poliitilised ja õiguslikud institutsioonid. 33 Peatükk 7 Sugulussüsteemid, perekonna- ja abieluvormid 7.1 Sugulussüsteemid 7.1.1 Sugulasgrupid Sugulus on vastava kultuuriga määratud sotsiaalsete suhete süsteem, mis baseerub abielule ja sünnile
seotud kindla kohaga. Hajureostuse allikad (looduslikud antropogeensed): · Väetiste, herbitsiidide, insektitsiidide ärakanne põllumajandusest · looduslikus seisundis olevad kõlvikud(mets, heinamaa, looduslik rohumaa jne.), metsloomad · Õlid, rasvad, toksilised ained linnade tänavatelt · Setted, erosioon ehitusaladelt,põldudelt,metsamaalt, veekogu kalda alalt · Bakterid, toitained farmidest, sõnniku hoidlatest(vähene mahutavus),sadevetega urbaniseeritud aladelt · Veekogude, veejuhtmete hüdromodifitseerime · Õhureostus · Hajureostusega võitlemiseks tuleb rakendada kompleksseid meetmeid: seadusandlikke, juriidilisi, organisatsioonilisi, tootmis-tehnoloogilisi, agronoomilisi, keskkonnakaitselisi. 3.3 Reoainete liigitus ja transport keskkonda Reoaine allikas võib olla: antropogeene, looduslik, punktallikas, hajus, statsionaarne, tubane, välisõhu, ...
Esimene maailm = lääne demokraatlikud riigid · kogu rahvastik u 675 miljonit · 24 riiki (nüüd küll vist rohkem) · dem.lik poliitika, lai poliitiline ja isiklik vabadus ning võimalus valida valitsejaid paljuse "ehtsate" kandidaatide vahel · maj-s pigem kõrge erasektori kontroll, liikumine segamaj-st turumaj-sse Teine maailm = Nõukogude blokk · kogu rahvastik u 450 miljonit · NL, 7 Ida-Euroopa bloki maad ja Jugoslaavia=9 riiki · üldiselt moderniseeritud, industraliseeritud ja urbaniseeritud · totalitaarne poliitika, limiteeritud isiklik ja poliitiline vabadus ning minimaalne kontroll poliitiliste liidrite valiku või nende tegevuse üle · lähedal käsumaj lõpule (Nuh, seda maailma nüüd põhimõtteliselt enam ei ole...) Kolmandat ja neljandat maailma iseloomustab võrreldes esimestega tnduvalt madalam maj-arengu ja moderniseerituse tase. Kolmas maailm: · kogu rahvastik u 3,4 miljardit · 140 riiki 48
annaabi.ee 
