igikeltsa olemasolust. Taimed v Selliseid taimi on üsna lihtne koos juurtega maa seest välja tõmmata, mida ka teevad kohalikud elanikud, varudes endale niiviisi kütust. v Neljakümnekraadine pakane ja tugevad tuuled võtavad okstest viimse veetilga ja lumekristallid lihvivad okstelt tugeva tuisuga maha koore ja vigastavad pungasid. Taimed v Põõsastundra peamiseks taimeliigiks on väikeste ümarate lehtede ja lühikeste urbadega vaevakask. Taimed v Põõsaste all kasvab mitmesuguseid marjataimi: sinikas, kukemari, pohl ja murakas. Sinikas Kukemari Pohl Murakas Allikad: v Kasutatud allikad: v www.Google.ee v www.Miksike.ee v 8. klassi geograafia õpik
endale korterisse kodulooma, lindu; · hoidu külaskäikudest kodudesse, kus on loomad, linnud; · jälgi aerobioloogiajaama teateid õietolmude õhus esinemise kohta; · ära mine "ohtlikul perioodil" heinamaale ega metsa; · ära võta osa heinatööst, ära maga heintel; · niida maja ümbrusest enne õitsemist heintaimed (muru) ja umbrohud (puju, koirohi, malts); · ära too tuppa vaasi urbadega oksi (lepp, sarapuu, kask, paju) ega tugevalõhnalisi lilli; · kui võimalik, viibi suvel mere, järve ääres, kus on vähem õietolmu; · tuuluta tuba varahommikul, mil on õhus vähem õietolmu; · ära kuivata allergeentolmu toimeperioodil õues pesu. Elamutolmu lestad · hea ruumide ventilatsiooniga püüa hoida relatiivne niiskus alla 45%; · tuuluta sageli ruume, eriti magamistuba;
Erinevad taimeosad säilivad õige kuivatamise ja säilitamise korral erinevalt: koor 3...4 aastat, õied 2...3 , viljad 2, ürt 2..4 aastat. Kauemaks riiulile unustatud ravimtaimed võib ära visata kuna nende toime on nõrgenenud ja taimed ise vananenud. ("Eesti taimed" 2008). ARUKASK (Batula pendula Roth) Kasvab Arukask kõrgete heitlehteliste puudena. Tüvi on sirge ning kattunud valge tohuga. Oksad on varustatud emas-ja isas urbadega ning lehed on kolnurkjad kuni rombjad. Droogina kasutatakse arukasel pungi ja lehti-Betulae gemma et folium, Harvem kasutatakse puidust/või koorest saadavat kasetõrva-pix Betulinae. Pungade saamiseks lõigatakse kevadel nende paisumise ajal oksad puudelt maha ja kuivatatkse hea tulletõmbusega ruumis. (Taimedes talletuv tervis, Ain Raal 2003:46). Arukask on üks meie tavalisemaid lehtpuid Eesti looduses. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega
vähendavad allergeenide sattumist toaõhku. · Peske õhtuti juukseid või vähemalt kammige need läbi märja kammiga. · Allergeensete taimede õitseperioodil ärge kuivatage pesu õues. · Neid riideid, mida kannate õues, ärge hoidke magamistoas. · Ärge osalege heinatöös ega magage heintel. · Püüdke niita maja ümbrus enne heintaimede (muru) ja umbrohu (puju, koirohi, malts) õitsemist. Koristage langenud lehed ära. · Ärge tooge tuppa urbadega oksi (lepp, sarapuu, kask, paju) ega tugevalõhnalisi lilli. Vältige ka lillede kuivkompositsioone. · Tuulutage tubasid varahommikul, mil õhus on vähem õietolmu. · Kandke silmade kaitseks päikeseprille. Kui Te olete õietolmu suhtes ülitundlik, olge ettevaatlik ka mõne toiduaine, eeskätt mee, päevalilleõli, pähklite ja mandlite söömisel! Taimede õietolmu koostis sarnaneb nende toiduainete koostisega. Toiduallergia
* ära võta endale korterisse kodulooma, lindu; * hoidu külaskäikudest kodudesse, kus on loomad, linnud; * jälgi aerobioloogiajaama teateid õietolmude õhus esinemise kohta; * ära mine "ohtlikul perioodil" heinamaale ega metsa; * ära võta osa heinatööst, ära maga heintel; * niida maja ümbrusest enne õitsemist heintaimed (muru) ja umbrohud (puju, koirohi, malts); * ära too tuppa vaasi urbadega oksi (lepp, sarapuu, kask, paju) ega tugevalõhnalisi lilli; * kui võimalik, viibi suvel mere, järve ääres, kus on vähem õietolmu; * tuuluta tuba varahommikul, mil on õhus vähem õietolmu; * ära kuivata allergeentolmu toimeperioodil õues pesu. Elamutolmu lestad * hea ruumide ventilatsiooniga püüa hoida relatiivne niiskus alla 45%; * tuuluta sageli ruume, eriti magamistuba;
Võimalik,et kõvenõges n eestisse sisse toodud taim, kiudtaimena(/söögitaimena?). Mingi liik peaks kohalik olema. Humal mite samamis õllesees,vaid vanadest humalavartest. Need väädid on üpris tugevad. Niine omavad puud Rogusk pärna juurdunud juurest saadud kiududest saadud kotiriie. Pajuvitstest saab punuda. Punumiseks vajalikud tingimused: ühtlane jämedus, võimalikult väikesed pungad, lopsakaskasv. Urbadega oksad punumiseks hästi ei sobi. Parimon vitspaju:kartulikorvid, mööbel, vitsad on jämedad. Eestis suures osas sisse toodud liik. Peenema töö jaoks sobib punapaju, pikad,peened ja sitked vitsad.Selle tootlikus on väike. Saadud on nendekahe vahel hübriid. Hundipaju- täiesti eesti liik aga väga pikad ja õnad oksad. Võib kasutada veel raberemmelgat: rabe on aastakasvu aluselt. Kaislad vees elav taim millest saab teha pehmeid matte. Pilliroog- saab punuda nö vahevõresid
"vitsutama" minna. Löömise taktis öeldi: "Terveks! Terveks!" või: "Jalad kergeks, silmad selgeks, näpud virgaks! Tarka meelt pähe, hääd sõna suhu!" Urbijatele tuli lihavõttepühade ajal tasuks pühademuna või ka muud meelehead anda, sellepärast öeldi ka: "Urvad sulle, muna mulle!" Kui perest peresse urbimas käimise komme juba kaduma hakkas, kestis see oma peres. Siin on mõned kohased meenutused. "Palmipuudepühal tuuakse urbadega pajuoksad tuppa. Pajuokstega urbitakse siis teineteist, enamasti lapsed vanemaid, kes veel voodis on. Urbimise laul on Tartu pool järgmine: Urvin, urvin uue kuue, värvin valge kasuka. Muna mulle urvimast ja kakku kaua hoidemast. Aastast urvin ja nädalast võlgu." Viimase lausega on mõeldud seda, et urvaoksaga löömise hea mõju püsis kogu aasta, võlg pühademuna näol tuli aga tervistava urbimise eest tasuda juba nädala pärast. Jüripäev Jüripäev (23. apr
annaabi.ee 
