Võrreldav tunnus DNA RNA Monomeer Desoksüribonukleotiid Ribonukelotiid Lämmastikalused Adeniin(A) Adeniin(A) Guaniin(G) Guaniin(G) Tsütosiin(C) Tsütosiin(C) Tümiin(T) Urasiil(U) Nukleotiidide nimetused Adenosiinfosfaat(A) Adenosiinfosfaat(A) Guanosiinfosfaat(G) Guanosiinfosfaat(G) Tsütidiinfosfaat(C) Tsütidiinfosfaat(C) Tümidiinfosfaat(T) Uridiinfosfaat(U) Sahhariid Desoksüriboos Riboos
DNA on kromosoomides, mitokondrites, bakterites, planiidides ja rõngaskromosoomides. DNAs on säilinud pärilik info. DNA on kromosoomide põhiline koostisosa; säilitab pärilikku infot. Rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitlusi. 8. RNA EHITUS JA ÜLESANDED RIBONUKLEIINHAPE on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Kolm osa: Fosfaatrühm, riboos ja lämmastikalus (A-adeniin, U-urasiil, C-tsütosiin, G- guariin) A=U C=G Vastavalt komplementaarsusprintsiibile moodustub C ja G vahel kolm ning A ja U vahel kaks vesiniksidet. RNA-ahel koosneb järjestikustest nukleotiididest esimest järku struktuur. Tema molekul ei ole kaksikspiraal. RNA-l võib olla ka teist järku struktuur, selle ülesandeks on aminohapete kohale toomine, et sünteesida nendest valku. RNA ülesanne: päriliku info realiseerimine. RNA osaleb pärilikkuse avaldamises ja
rRNA-ribosoomi RNA-koos valkudega ribosoomide koostisse kuuluv RNA geenid-DNA lõik, mis määrab ühe RNA-molekuli sünteesi 33. Kes ja mis aastal avastasid DNA ? 1953. aastal James Watson ja Francis Crick 34. Vt. lk. 55 DNA ja RNA võrdlust. 35. Oskad DNA-st DNA-d sünteesida ja DNA-st mRNA molekuli kopeerida teades komplementaarsusprintsiipi. DNA: guoniin(G)=tsütosiin(C) adeniin(A)=tümiin(T) RNA: adeniin(A)=urasiil(U) tümiin(T)=adeniin(A) guoniin(G)=tsütosiin(C) komplementaarsusprintsiip- lämmastikaluste ühtivuse vastavus 36. Mõisted: kiudained - taimse toidu osa, mida inimorganism ei seedi vitamiinid - orgaanilised ühendid, mida organism väikestes kogustes vajab, kuid ise sünteesida ei suuda mineraalained - organismile vajalikud keemilised elemendid, välja arvatud toitainetes suures koguses sisalduvad süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik
Valkudega. Valk(2) DNA(3) Geen(1)-DNA molekuli lõik Genoom-liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline material. Aluspaar-kaks omavahel vesiniksidemega seotud nukleotiidi Lämmastikalused: DNA RNA A adeniin A adeniin C tsütosiin C tsütosiin G guaniin G guaniin T tümiin U urasiil mRNA-viib DNAs sisalduva info ribosoomi tRNA-toob ribosoomidesse valgumolekulid rRNA-kuulub ribosoomi ehitusse 1.2 DNA ja RNA süntees
4. Kas DNA on füsioloogilise pH juures: a) laenguta b) positiivse laenguga c) negatiivse laenguga 5. Milline nukleotiid on kujutatud joonisel, kas ta kuulub DNA või RNA koostisesse (kõik neli NMP-d ja neli dNMP-d)? Guanosiin( 5´monofosfaat.) DNA koostises. 6. Kas joonisel toodud nukleotiidis esineb puriin või pürimidiin lämmastikalus? (kokku 5 erinevat). Pürimidiin; tsütosiin adeniin(püriin) guaniin(püriin) tümiin(pürimidiin) Urasiil(pürimidiin) DNA A,G,C,T RNA A,G,C,U N-alus +suhkur = nukleosiid Adeniin adenosiin; guaniin guanosiin; tsütosiin tsütidiin; tümiin tümidiin; urasiil uridiin. 7. Kas nukleotiidides on lämmastikalus suhkrujäägi külge ühendatud: a) glükosiidse sidemega b) estersidemega c) vesiniksidemega 8. Nimetage üks adenosiinil põhinev kofaktor? 9. Kas geneetiline informatsioon säilitatakse DNA:
DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid mis on moodustunud kolme ühendi lämmastikaluse. Desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumise. DNA monomeerid erinevad lämmastikaluste(4) poolest: adeniin(A), guaniin(G), tümiin(T) ja tsütosiin(C) Seetõttu nimetatakse nukleotiide lämmastikaluste järgi. Komplementaarsus printsiip blabla DNA´l on ka sekundaarstruktuur, biheeliks. RNA on biopolümeer, monomeerideks ribonukleotiidid, tümiini asemel on urasiil(U). RNA omadused sõltuvad monomeeride järjestusest molekulis. Ribonukleotiidide järjestust molekuslis nimetatakse RNA prim.struktuuriks. 5. Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel? DNA on nn ,,readonly" täiesti inaktiivne molekul, geneetilist infot realiseerib RNA. 6. Kolm põhilist RNAde klassi rakkudes, nende funktsioonid. mRNA(informatsioon) toob geneetilise info valgusünteesiks rakutuumast ribosoomi.
4. Milline on DNA on füsioloogilise pH juures? Negatiivse laenguga 5.Milline nukleotiid on kujutatud joonisel, kas ta kuulub DNA või RNA koostisesse(kõik neli NMP-d ja neli dNMP-d)? Guanosiin, kuulub DNA koostisesse 6. . Kas joonisel toodud nukleotiidis esineb puriin või pürimidiin lämmastikalus? (kokku 5 erinevat). Pürimidiin(tsütosiin) püriin(adeniin) püriin(guanosiin) püridimiin(tsümiin) (urasiil)pürimidiin 7. Kas nukleotiidides on lämmastikalus suhkrujäägi külge ühendatud? Glükosiidsidemega 8. Nimetage üks adenosiinil põhinev kofaktor?CoA ehk koensüümA 9. Kas geneetiline informatsioon säilitatakse DNA? Primaarstruktuuris 10. . Kirjutage antud järjestusega komplementaarne järjestus. ACCTCGAAG TGGAGCTTC 11. . Millisel interaktsioonil põhineb geneetilise materjali kopeerimine? Vesiniksidemel, sest N-aluse komplementaarsus põhineb vesiniksidemel 12
DNA ja RNA eellasmolekulid, keemilise energia kandjad (ATP, GTP), makroergiliste ühendite koostises, koensüümide koosseisus, sekundaarsed virgatsmolekulid, aktiveeritud vaheühendid. 2. Kujutage oluliste puriin- ning pürimidiinnukleotiidide struktuurid. IMP AMP GMP UMP Pürimidiin; tsütosiin adeniin(püriin) guaniin(püriin) tümiin(pürimidiin) Urasiil(pürimidiin) Puriinide biosüntees 3. Loetlege lähteühendid, mida kasutatakse puriini tsükli aatomite saamiseks. Aspartaat, Glutamiin, Glütsiin, CO2, N5, N10 metüleentertahüdrofolaat, N10-formüültetrahüdrofolat. 4. Kirjeldage reaktsioon, kus sünteesitakse fosforibosüülpürofosfaat. Selgitage kuidas kasutatakse PRPP-d puriinide biosünteesil ning aminohapete biosünteesil.