siirdumine Venemaal. Eesti germaanikeelne eliit esindas lisaks läänepoolse Euroopa tsivilisatsiooni ja kristlikku läänekirikut, mille väärtustest jõudis nii mõndagi ning aja jooksul ikka rohkem ka eesti talupoega. Akadeemiline tegevus: Kultuuriürituste, muusika- ja tantsufestivalide kõrval on olulised ka soome-ugri rahvaste ja keelte teaduslik uurimine. Alates 1965. aastast ilmub Eesti Teaduste Akadeemia ajakiri Linguistica Uralica. Tartu ülikoolis on eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakond ning Pedagoogikaülikooli läänemeresoome keelte õppetool. Tartu ülikoolis tegutseb ka Paul Ariste põlisrahvaste keskus. Tegemist on interdistsiplinaarse üksusega, mille eesmärk on koondada Tartu Ülikoolis ja Lõuna-Eesti kõrgkoolides õppivaid, soomeugrilasi õpetavaid ning fennougristika ja teiste põlisrahvaste alase uurimisega tegelevaid ülikooli liikmeid. Fennougristika või soome-ugri keelte
Süntaks: Lauri Kettunen, Huno Rätsep, Ellen Uuspõld, Henno Rajandi, Mati Erelt; Katrin Hiietam, Anne Tamm, Liina Lindström, Helle Metslang. Sõnamoodustus: Reet Kasik, Silvi Vare. Semantika: Haldur Õim; Renate Pajusalu, Ilona Tragel. Arvutilingvistika, keeletehnoloogia: EKI, TÜ, TTÜ Küberneetika Instituut. Haldur Õim, Mare Koit, Einar Meister, Meelis Mihkla, Kaili Müürisep jt. Tänapäeval olulisemad väljaanded: ajakirjad Keel ja Kirjandus, Linguistica Uralica; Emakeele Seltsi Aastaraamat, Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat; ülikoolide sarjad.
Uus-Testament algselt kirjutatud heebrea keeles. Johannese evangeelium kogumik, mis koosneb erinevatesse zanritesse kuuluvatest kirjutistest. Põhiprintsiibid, mis kombeks, nim tohmadeks. See, mille poole ajalugu liigub, nim eskatoniks. LÄÄNEMERESOOMLASTE RAHVAUSUND Läänemeresoomlased on soomlased, eestlased, liivlased, vepslased, vadjalased, isurid ja karjalased. Külakristlus see, kuidas tõlgendati kirikus nähtut. Kaksikusk rahvapärane õigeusk. Mythologia Uralica- raamat, mis tuleb välja kunagi. Homo sapiens-uskuv inimene. Eesti hõimudest võib kõneleda alles 1. aastatuhandest alates. Samaan oma hõimu väljapaitev rituaalispets, kes tunneb oma usundit, kultuur põhineb animismil ehk hingedeusul ja arusaamal sellest, et inimesel on mitu hinge. Maailmaloomise lood kajastuvad müütilistes muistendites ja rahvalauludes. Pärast ristiusustamist 13. saj säilivad preanimalistlikud ja animalistlikud kujutelmad
4.2 Oma Keel (OK) Oma keel on Emakeele Seltsi poolt alates 2000.aastast välja antav ajakiri Eestis, mille väljaandmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium. Kui kõik enne 2000. aastat ilmunud keeleajakirjad olid mõeldud eelkõige filoloogidele (Keel ja Kirjandus, Linguistica Uralica) või keskendunud murretele (Kodumurre), siis Oma Keel on esimene, mis on mõeldud kõigile keelehuvilistele. Oma Keel levitab mõtteviisi, et eesti keel ei ole vaid kirjakeel ega kohalikud murded, vaid paljudest keelekujudest koosnev keeruline süsteem. Ajakirjaga üritatakse inimestesse süstida teadmist, et eesti keel pole sugugi halvem
Seltsis, Eesti Keele Instituudis ning ülikoolides. Perekonnanimede uurimise kohta leidub põhjalikke ülevaateid viimasel ajal ilmunud kirjanduses (Henno 2000, Must 2000). Nimede ajalugu, uurimist ja korraldamist käsitlev käsikirjaline ja trükitud kirjandus on fikseeritud Eesti onomastika bibliograafia leheküljel Internetis aadressil http://www.eki.ee/nimeselts/bib/. Eestit puudutava onomastilise kirjanduse loendit avaldatakse jooksvalt ka sariväljaandes Onomastica Uralica. Koostatud on andmebaas XIX sajandil eestlastele pandud perekonnanimede ning eestistatud perekonnanimede kohta (vt Must 2000). Viimasel ajal on hoogustunud isikunimede uurimine ülikoolide juures, kaitstud on mitmeid lõpu- ja magistritöid (nende loend leidub mainitud Interneti-aadressil). Paremini uuritud on perekonnanimede ajalugu XIX sajandil ja Eesti Vabariigi ajal. Vanema ajaloo uurimist on takistanud allikate vähesus ja uurimise komplitseeritus vanade arhivaalide puhul
Magistritöö, Tallinna Ülikool. Tallinn. Anna Mauranen ja Jarmo Harri Jantunen 2005. Käännössuomeksi: tutkimuksia suomennosten kielestä. Tampere Studies in Language, Translation and Culture A1. Tampere: Tampere University Press. Anna Mauranen ja Pekka Kujamäki 2004. Translation universals. Do they exist? Benjamins Translation Library 48. Amsterdam: John Benjamins. Einar Meister ja Stefan Werner 2009. Duration affects vowel perception in Estonian and Finnish. Linguistica Uralica, (3), 161–177. 266 Kirjandus Indrek Meos 2002. Filosoofia sõnaraamat: olulisi mõisteid, koolkondi, filosoofe, seisukohti. Tallinn: Koolibri. Uno Mereste 2000. Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü: artikleid ja lühiuurimusi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Brian Mossop 2007a. Empirical studies of revision: what we know and need to know. The Journal of Specialised Translation, (8), 5–20. Brian Mossop 2007b
annaabi.ee 
