uppujale. Kramplikult teie külge klammerduv uppuja võib ka teid vee alla viia. Uppujale tuleb püüda läheneda selja tagant. Kui see pole võimalik, tuleb uppujani jõudes karjuda lühidalt ja selgelt: "Anna käsi!" Ulatate uppujale käe, keerate seda, et saada talle selja taha ning võtate temast kahe käega üle rinna kinni. Väga hea ujuja võib 3-4 meetrit enne uppujat sukelduda ja läheneda talle vee alt. Siis tuleb haarata uppujal reitest, pöörata ta seljaga enda poole, haarata kätest, vedada pinnale ning samuti võtta nii nimetatud üle rinna võttesse. Uppuja kaldale transportimisel tuleb jälgida, et tema pea oleks kuklas, ja nägu veepinnal. Kui uppuja klammerdub päästja külge, on parimaks viisiks vana hea aikidost tuntud randmepööre: asetada oma käsi kannatanu käe peale ja pöörata rannet tagantkätt paremale seni, kuni kannatanu on tahes-tahtmata sunnitud käe vabastama. Kui
Asbeti tolm- võib esile kutsuda kasvajate teket kõris, kopsus,seedetraktis. Seente, hallitusseente sattumist kopsu (kopitanud hein, juustuvalmistamine juures kasutatavad hallitusseente jne) TTOS- Psühholoogilisteks ohuteguriteks , monotoonset - , töötaja vöimetele mittesobivat-, halba-korraldust. Paljudele töötajatele põhiline töö- ja suhtlusvahend. Esmaabi Tegutsemine uppumise korral: *päästmisel tuleb uppujale läheneda tagantpoolt, hoides tema haardest. *uppujal võetakse kaenla alt või juustest, hoitakse pea veest väljas. *asetatakse kannatanu kõvale pinnale. *kontrollitakse teadvust,hingamist, pulssi. *kannatanu asetatakse kaldal külili, et vabaneda suhu ja ninaõõnde sattunud veest. *proovi kannatanut äratada kõnetamisega , raputamisega. *kui teadvus ei taastu, aga hingamine ja pulss on, siis proovi tagada kannatanu jälgimine. *kui kannatanu ei hinga ja pulssi pole, siis tuleb alustada koheselt elustamisega.
võõrkeha kopsu puhuda. Haiglas saab selle hiljem ohutult eemaldada. Võõrkeha võib sattuda ka ninna, silma, kõrva, kusitisse, tuppe või pärasoolde. Silmast saab võõrkeha eemaldada niiske salvrätiku või puhta veega. Kui teil ei õnnestu endal võõrkeha eemaldada, tuleb pöörduda arsti poole. Uppumine Last uppumas nähes tuleb helistada kohe 112. Lähene uppujale selja tagant, kaugemalt tema käte haardeulatusest, võta uppujal juustest või kaenla alt ja hoia tema pea veest väljas ning too ta kaldale. Aseta ta kõvale pinnasele, kontrolli teadvust, hingamist, pulssi, seejärel keera kannatanu korraks külili, et suu ja ninaõõnest saaks vesi välja voolata. Lapsel võib tõsta ka jalad ülesse, Põlve peal rindkere vajutamine ei aita sest kopsudest vett väljutada ei saa. Kui teadvus ei taastu aga pulss ja hingamine on olemas, taga kannatanu jälgimine. Kui pulss ja hingamine puuduvad
Folkloristlik jutu-uurimine tugines pigem sellele kirjakultuuri vaheastmele kui suulise pärimusele enne 18. saj toimunud muutusi. Ilmujutud- "üleloomuliku olendi ootamatu ilmumine isikule, kes tajub ümbrust tavapärasel viisil" Ilmutusjuttude muutumine vahemikus 1350-1700 1381. a surnud Püha Brigitta tütrest Katerinas imetegu: vette kukkunud lapse päästmine (laps klammerdub puu külge, valgesse riietatud emand Vadstena Katerinaks, palub uppujal minna Katerina kalmule) Lood on kirja pandud tunnistusena 1470. a-tel Jutustajad dateerisid need 1388. a Muutused 16 saj pühak>ingel>näkk; Ilmutuselt paluti märki ( et kogeja juttu ustuakse); Püsis meeleparanduslik sõnum. Kokkuvõte: Püsis motiivid ja teemad end mitte tervikteksid reformatsioon> ilmutusjuttude traditsiooni muutumine ilmutusi kogenud kasutasin varasemast traditsioonist vaid fragmente.
suulisele pärimusele enne 18. saj. toimunud muutusi - Ilmutusjutus ,,üleloomuliku olendi ootamatu ilmumine isikule, kes tajub ümbrust tavapärasel viisil" (Beyer) Ilmutusjuttude muutumine vahemikus 1350-1700: - 1381. Aasta surnud Püha Birgitta tütrest Katerinast o Imetegu: vette kukkunud lapse päästmine (laps klammerdub puu külge, valgesse riietatud emand ütleb enda Vadstena Katerinaks, palub uppujal minna Katerina kalmule) o Lood on kirja pandud (lad k) tunnistusena 1470. aastatel o Jutustajad dateerisid need 1388. aastal o Muutused 16. saj: pühak ingel näkk; ilmutuselt paluti märki (et koguja juttu usutakse); püsis meeleparanduslik sõnum - Püsisid motiivid ja teemad, ent mitte terviktekstid - Reformatsioon ilmutusjuttude traditsiooni muutumine
• uppuja kaugus kaldast; • päästetava seisundit (üleväsimus, lebab veepinnal, rabeleb, on vee alla vajumas, käed on veel veepinnal jm.); • käepäraseid päästevahendeid (paat, lauatükk, käterätik, trikoo, viskeliin, päästerõngas või muu ujuv ese); • teised kaldal viibivad abistajad (kutsu appi, lase kutsuda kiirabi, päästeteenistus või vetelpääste). Päästmisviisid Päästmine ujudes Ujudes õnnetuspaigani, tuleb uppujal silm peal hoida (jätta meelde paik, kus kannatanu vee alla vajus jm.). Uppujale tuleb püüda läheneda selja tagant. Kui see pole võimalik, tuleb 3-4 m 113 kaugusel temast sukelduda ja läheneda vee alt. Seejärel haarata reitest, pöörata uppuja seljaga enda noole ja haarates kätest vedada pinnale ning haardega lõuast või juustest transportida kaldale (NB
annaabi.ee 
