Gustav Vasa Lühiuurimus Viimsi 2008 SISUKORD: SISUKORD:.................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................... 4 GUSTAV VASA SUGUVÕSA JA PROLOOG.......................................................................... 5 UPPLANDI ALAMAADLIST PÕHJAMAADE KÕRGAADLIKS............................................................... 5 GUSTAVI VANEMAD JA NOORUSAEG................................................................................ 5 GUSTAVI NAASEMINE ROOTSI......................................................................................................... 6 GUSTAV VALITAKSE KUNINGAKS...................................................................................... 7 GUSTAVI ESIMENE AASTA KUNINGANA
Gustav Vasa Alates 16. sajandist hakkas Vasa nimi üldsuse seas laialt levima. Sugukonnanimed tuletati Rootsis aadlite vappide järgi, Gustav Vasa tõlgendas oma vapipilti kui haokoorele sarnanevat fasiini ehk haost (rootsi keeles vase), mida kasutati kaitsevahendina lossidele tormi joostes. Sellest tuli ka Vasade nimi. Gustavi eelkäiad olid Kagu-Upplandi alamaadlid. Nad tõusid Rootsi hierarhias ülespoole just tänu sellele, et sõlmisid abielusid tähtsate riigitegelastega. Gustav Vasa pääses esmakordselt tollase riigieestseisja õukonda ka ainult tänu sellele, et härra Sten (riigieestseisja) oli abiellunud Gustavi ema poolõega. Gustav Vasa isa oli Erik Johansson. Ta löödi 1497. aastal rüütliks kuninga abistamise eest. Pilt tema kohta, mis on säilinud läbi ajalooallikate, on üsna ühemõtteline: ta oli
Visby Saare suurim linn ja halduskeskus Kunagine hansalinn,1282 võet vastu Hansa Liitu Keskajal tähtis kaubanduskeskuseks 13.saj tähtsaimaks hansalinnaks Läänemerel Ringmüüri hakati ehitama juba 12.saj Hansa Liidu aegadel On kõige paremini säilinud keskaegne linn Skandinaavias ja kuulub UNESCO maailmapärandite nimistusse Visby domkyrka Sigtuna Mälari järve ääres ajaloolise Upplandi piirkonnas Asutas 11.saj kuningas Olaf Skötkonungi poolt Suur kaubanduskeskus ja sadam Linna vallutasid ja hävitasid 1187 paganad(väidetavalt saarlased ja novgorodlased); Norra prints Erik purjetas itta 1185, 1186, rünnates Eesti rannikut, kättemaksuks Jäi 1252 Birger jarli poolt asutatud Stockholmi varju St. Olofs kyrka Stockholmi kirikud: Storkyrkan (Sankt Nicolai kyrka)- 13.-15.saj – kuninglikud pulmad, kroonimised
asj tähtasaimaks hansalinnaks läänemerel • visby ringmüüri hakati ehitama juba 12.asaj hanasa liidu aegadel. • Umbes 1280 a ehitati see praegusele kõrgusele ja see sai iseloomulikud tornid, kuigi mõnd neist ei ehitatud kuni 15.saj. • on kõige peremini säilinud keksaegne linn skandinaavias ja kuulub unseco maailmapärandi nimistusse • visby domkyrka (toomkirik) a sigtuna • asetseb mälari järve ääres ajaloolise upplandi piirkonnas. • Sigtuna asutati 11.asj. Alguses rootsi kuningas olaf skötkonung ja see sai kiiresti suureks kaubanduskeskuseks ja sadamaks. • Linna vallutasid ja hävitasid 1187 paganad(eestlased/novgorodlased) linna ehitati siiski peagi üles kuid selle tähtsus hakkas langema. • Üks norra „“saaga • võidab et norra prints erik purjetas 1185/86 a itta, rüüstas eesti rannikut. Arvatavasti oli tegu kättemaksuga. • 13
valmistanud. Saarestikusilla kaudu oli Soome omakorda seotud Rootsi rannikuga. Põhjamaalaste põhiline laevatüüp oli sale, kiire ja kerge drake. Nendel käidi üle Põhjamere Islandil ja Gröönimaal, purjetati piki Prantsusmaa rannikut alla-üles, sõideti üle Biskaia ja läbi Gibraltari Vahemerre. Kuid nendega sõuti ja purjetati ka Venemaa jõgedel, lohistati mööda koskedest, aina lõuna poole. Upplandi ruunikivid räägivad 940. aastal ettevõetud retkest Büstantsi, mil jõuti välja Konstantinoopolisse. Viikingite laevu peetakse selle aja tehnika tippsaavutuseks. Araabia allikad räägivad viikingitest aga eelkõige kui kaupmeestest. Kuna drake polnud kaubaveoks otstarbekas, pidi olema veel mingi teine, selleks paremini sobiv laevaliik. Saarlased ja rannaeestlased kasutasid nähtavasti üsna suursuguseid laevu Läänemerel seilamiseks
jooni, eksisteeris sellega samal ajal ja kohas. Levis Saksamaal Elbe jõest lääne pool, ka Poolas, Ukrainas ja Tsehhis. 3. Skandinaavia: Taani, Rootsi, Norra rannikul (piirid Uppland Rootsis ja Trøndelagen Norras). Matmispaigad maahauad. Taanis matmiskommetes rida variatsioone. Norras ja Rootsis venekirveste kultuur u 2800 eKr, peamiselt matmispaigad. Kokku teada u 3000 matust, mis on levinud piirkonnas Skånest kuni Upplandi ja Trøndelagini. Üle kogu Skandinaavia u 3000 venekujulist kivikirvest, harva neid üksnes Norrlandist ja Põhja-Norrast. Alla 100 asulakoha. Teada asulakohti, mis jäävad põhja poole põhjapöörijoont (nt Lofootidelt; Tromsø lähistelt). Maaviljelus Rootsist leitud nõude külge jäänud odraterade jäljed. Lambad ja sead. Soome venekirveste kultuur (3200/25001100 eKr) Võis levida Soome Baltikumist. Pigem kultuurilaenud kui rahvastikusiire.
annaabi.ee 
