Täpsemalt käsitletakse artikklis järgmiseid teemasid: seebimulli kelm, keelme paksus, valguse peegeldumine ja murdumine seebimullis, interferents seebimullis, interferentsi maksimum ja minimum, valguse lainepikkus ja käiguvahe. Kolmapäeva hommikul füüsika tunnis sai hakata katset tegema. Selleks oli vaja klaasi, kus sees oli pesuvahend veega ning kõrt, milega sai mulle puhuma hakata. Mullide puhumine viis tagasi lapsepõlve, ning hetkeks unustasime, et oleme 17-aastastena füüsikatunnis. Seebimulli valmis puhudes tekkis meilküsimus- miks tekivad erinevad värvid mullile? Asja lähemalt uurima asudes saime vastuse. Seebimullile tekkivate värvide eest on vasutusik interferentsi põhimõte. Seebimulli valguslained peegelduvad osaliselt õhukeselt välispinnalt, osaliselt aga lähevad kelmesse. Aga mis üldse on seebimull? Seebimull on väga õhuke kiht vet mis jääb kahe seebimolekulide kihi vahele
Sammuti rääkis ta, et vanasti olevat olnud tavaks lahkunule üht-teist kaasa panna. Tõenäoliselt oli sellel lahkunul soov, et lisaks pannakse kaasa ka kiri. Samuti soovitas surnuaiavaht uurida oma perekonna ajalugu. Kirikuraamatud, vallaraamatud ja muud ajalooline materjal olevat kõikides arhiivides, ning samuti internetis saadaval. Seejärel ulatas ta meile mingi väikese kilekoti nutsaku. Loomulikult unustasime selle koti nädalaks autosse ja ühel heal päeval koristades sai paberirull tuppa. Loomulikult oli terve pere uudishimu nii suur, et asusime kohe kirja lugema. Selgus, et see polegi nii lihtne, esiteks oli paber vana ja kulunud ja teiseks oli see imelikult kirjutatud. Kallid tulevased põlved. Kirjutan teile 1529 issanda aasta 24 lehekuu päeval. Tunnen, et minu tund on varsti käes ja tahaks kellegagi jagada südamevalu, mis mind vaevab. Eit ja
direktorid, sefid vabadusvõitluse liidrid. Teised aga jäävad mannetuteks käsutäitjateks, kellel pole ühtki alluvat. Me avastasime, et edukad inimesed on töökad ja sõbralikud ning ei tee üldse lollusi. Veelgi enam, täiesti ootamatult selgus, et tüdrukutele meeldivad hoopis korralikud poisid. Me ajasime harjad maha, õppisime selgeks lipsusõlme, astusime keskkooli, sukeldusime tudeerimisse ja unustasime pungi." 8. Allan Vainola`` Inventuur`` (2011) - Muusik Allan Vainola teeb raamatus ,,Inventuur" oma elust ja ajastust omalaadse inventuuri, meenutades sündmusi, mis jäävad põhiliselt aastaisse 1980-2001. See ei ole ajajärgu täpne dokument, pigem on kirjas eredamad sähvatused, mis on ajaproovile vastu pidanud. Punk ja nõukogude aeg; muretu kulgemine kuldses kolmnurgas Moskva, Varblane, Pegasus; Vennaskond,
söök valmis. Sattusime kõige köögipoolsemasse lauda, mille ukse vahelt inimesed sageli edasi-tagasi käisid, puhtast inimlikust huvist piilusime ka vilksamisi kööki. Kõik paistis nii nagu olema pidi, kuid kohutavalt häiris see vali toon, millega kokad omavahel suhtlesid. Igas keskkonnas tekib vaidlusi, kuid olles teenindaja, peaks tegema seda omakeskis, ilma kliente häirimata. Olles aga ise väsinud, ei teinud me sellest suurt numbrit ning unustasime peagi vahejuhtumi ära. 20 minutiga olid meie söögid valmis, mis oli üllatavalt kiire, kuna pubi oli jälle puupüsti rahvast täis. Ka seekord jäi kogu pubist ning teenindajatest hea mulje ning ka soov sinna naasta. Kolmandal korral otsustasin pubisse minna kohvi jooma, et aega parajaks teha. Kuna tegu oli hommikupoolikuga, siis eeldasin, et palju kliente ei ole ning järjekorras ootama ei pea. Minu üllatuseks aga oli taaskord pubi rahvast täis ning enamus kliente tulid
15 1990. aastal ilmus Drunvalo Melchizedeki raamat "The Ancient Secret of the Flower of Life" ("Elulille iidne saladus"), milles ta tutvustab elulille kujundit, mis on kogu elava universumi loomise baasmuster. Kui me inimestena kulgesime teadvuse väga kõrgelt tasandilt pimedusse, siis me unustasime, kes me tõeliselt oleme. Praegu ärkame justkui unest. Me elame vaimse revolutsiooni, spirituaalse ärkamise ajastul. Meile avaldatakse paljud saladused, millest 50 aastat tagasi veel rääkidagi ei lubatud. Elulilles peitub jumalik kuldlõige ja kõige skeem, mis sellega kaasneb. Tallinnast 25 km kaugusel asuvas Lilleoru kommuunis on alustatud hiigelsuure paekivist elulille kujundi ehitamist. Kogu kommuuni
Kui oleme pesemas loeme koos shampooni pudelilt. Me naerame enne oma nalja üle kui jõuame seda kellegile rääkida. Me ei vaja kella sest meil on telefon , Me ütleme " mida?" , mis sest, et kuulsime mida sa ütlesid. Me vihkame seda kui tuul meie juuksed sassi ajab . Me vaatame külmkappi 10 korda päevas , mis sest et me sealt midagi ei võta. Me helistame oma ...telefonile,et seda leida.Me vaatame kella aga natukese ajapärast peame uuuesti vaatama sest unustasime mis kell on . Me pöörame padja magades teistpidi,et magada padja külmal poolel. paneme äratuskella varem helisema ,et saaksime kauem magada. enne kui magama läheme loeme mitu tundi magada saame. Lisa see oma seinale kui oled tydruk ja kas või 3 asja läks täppi : Mu ema õpetas mind HINDAMA HÄSTI TEHTUD TÖÖD : ,,Kui te tahate üksteist ära tappa, siis tehke seda väljas. Ma just lõpetasin koristamise". Mu ema õpetas mulle RELIGIOONI :
Ehkki madu seda ei taha, peab ta meile kasulik olema. Kui ta meie haardest välja libiseb, näitab ta meile teed, mida me oma inimtarkuses poleks leidnud. Surnud heitsid põlastavaid pilke ja ütlesid: jäta see jumalatest, deemonitest ja hingedest rääkimine. Me teadsime seda juttu juba tegelikult ammu. Sermo VII Kuid öösel tulid surnud haledate nägudega jälle tagasi ja ütlesid: veel üks asi, mida me unustasime - räägi meile inimesest. Inimene on värav, mille kaudu te sisenete jumalate, deemonite ja hingede välisest maailmast sisemisse maailma, suuremast maailmast väiksemasse maailma. Inimene on väike ja tühine, te oletegi juba ta seljataha jätnud, ja jälle olete teie lõpmatus ruumis, kas siis väikseimas või sisimas lõpmatuses. Mõõtmatus kauguses seisab üksainus täht seniidis. See ongi selle inimese ainus Jumal, see ongi tema maailm, tema Pleroma, tema jumalikkus.
» «Oo! Ärge ülehinnake väikest teenet, mida mul on õnn teile osutada: päästa ei ole mul midagi, sest olete ainult alatu vandenõu ohver, Majesteet.» «See on tõsi, mu laps, see on tõsi,» ütles kuninganna, «sul on õigus.» «Andke mulle''kiri, madame, meil on vähe aega.» Kuninganna jooksis väikese laua juurde, millel asusid tint, paber ja suled: ta kirjutas mõned read, pitseeris siis kirja pitsatiga ja andis proua Bonacieux'le. «Me unustasime aga tähtsa asja,» ütles kuninganna. «Ja nimelt?» «Raha.» 186 Proua Bonacieux punastas. «Jah, see on tõsi,» ütles ta, «tunnistan Teie Majesteedile, et minu abikaasa ...» «Et sinu abikaasal ei ole raha, tahtsid sa öelda ...» «Ei, tal on, aga ta on väga ihne, see on tema viga. Teie Majesteet olgu muretu, küll leiame võimaluse...» «Ka minul ei ole raha,» ütles kuninganna. «Need, kes proua de Motteville'i memuaare loevad, neid ei üllata see vastus -- aga oota!»
annaabi.ee 
