Suletud silm vihjab sellele, et olend magab, on unelaadses seisundis. Sipelgad sümboliseerivad Dali maalides tihti kõdunemist, lagunemist. Olend sümboliseerib maalis Dali’d ennast, kasutab mitmes teoses sarnast olendit enda esindamiseks, midagi autoportree sarnast. III faas – ikonoloogiline Maal tundub surnud, aeglane, sulav, magav. Kindlasti ei ole elav ega energeetiline. Teos ei ole emotsionaalne, on väga unine, aeglane ning seisev. Ka vaataja muutub mõtlevaks, uniseks või unistavaks. Maal ei kutsu esile emotsioone, vaid pigem mõtlemist ning unistamist.
koolinõunikuks. Enno on maetud Haapsal kalmistule. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=52&table=Persons · Lastekirjandusse tuli üheaegselt E.Söödiga, mõlemad tegid kaastööd ,,Lastelehe" esimestele aastakäikudele. · Pani aluse koos M. Nurmiku ja J. Oroga lasteajakirjale ,,Laste Rõõm" ning oli pikemat aega selle toimetajaks. · E. Enno luulet nimetati hämarasõnaliseks ja raskeks, aga ka pehmeks ja unistavaks. o Reserveeritud suhtumist on põhjustanud luuletaja huvi müstika ja teosoofiliste õpetuste vastu. Kuid siit algabki E. Enno omapära ja kordumatus, süvendatud pilk inimelu ning olemise ja mitteolemise probleemidele, mis andis mõjurikkaid, omas ajas ainulaadseid luuleelamusi. · E. Enno luuleloomingu üheks tunnusjooneks on peetud kujundi paljutähenduslikkust.
. nad ei kannata sind, sa oled neist tugevam, meeldid tüdrukutele rohkem kui nemad." ), tal olid väiksena pelglikud silmad (.. pelglikud silmad, mis teda, Annat, aina vahivad ja vahivad..). Tal pole paremat silma, ta kogemata Annaga metsas joostes kaotas selle (,,Oli sul vaja ühe silmaga jääda ?" ). Alati kui Villu millestki räägib, siis teeb ta seda suurelt ja laialt, eriti täpselt, ta teab, mida ta tahab, see teeb ta unistavaks inimeseks, lisaks on ta ka väga täpne ja üksikasjalik, mis teeb ta asjalikuks (,,Veel tänavu ostaks uued põllutööriistad, masinad, paar hobust ja sügisel tõmbaks söötijäänud põllud ümber, talveks hauduma."). Ta on tundlik, eriti vangla teemadel, kui ta rääkis millestki ja sattus vanglateemadele, siis jäi ta vait (,,Mina varemalt ei teadnud, missugune rahuldus on töös, aga vangis.." Villu peatus.)
märgi all sündinud ujedatest, kõhklevatest ent visadest inimestest. Astroloogias tuntakse Vähki kui veemärki, mida valitseb negatiivne ja ´´vesine´´ Kuu. Seetõttu ei tule üllatusena, et niisugune energia mõju on märgatav kõigis Vähk-inimeste tegudes ja harjumustes, sundides neid alatasa pisiasjade pärast pabistama, muutes nad arglikuks, ujedaks, endassetõmbunuks, äärmiselt tundlikuks, kõhklevaks, romantiliseks, unistavaks, ent igal juhul tagasihoidlikuks. Nende visadus ja 5 vastupidavus lausa hämmastab. Olles millegi kasuks otsustanud- harilikult pärast pikka kõhklemist-, sammuvad nad vääramatult eesmärgi poole, kuni kas saavutavad selle või "hukkuvad" teel. Vähesid saab tundeõrnuse poolest võrrelda Vähi märgi all sündinutega. Pisimgi hukkamõist, kriitika või mõistmatus lööb nende hinge sügava haava, seevastu
12. Lasteluule autoreid Hindrey, Bergann, Kamsen, Sööt paberil (20. saj luuletajad) Ernst Enno tuli lastekirjandusse peaaegu üheaegselt K. E. Söödiga. Mõlemad tegid kaastööd Lastelehe esimestele aastakäikudele ning kujundasid sealtpeale eesti lasteluule kõrgtaset aastakümnete vältel. E. Enno pani koos Nurmiku ja Oroga aluse ka lasteajakirjale Laste Rõõm ning oli pikemat aega selle toimetajaks. Enno luulet on nimetatud hämarasõnaliseks ja raskeks, aga ka pehmeks ja unistavaks. Lastelaulud moodustavad Enno loomingu päikesepaistelise poole, kuid miskit luuletaja olemuslikust igatsustundest ja sellega seotud poeetilisest nukrusest ulatub ka siia. Enno oskab puudutada lapsele, eriti väikesele lapsele oluliste elunähtuste ringi, milles suurt osa etendab loodus oma mitmekesiste eluavalduste ja meeleoludega. Loomad, putukad ning linnud, mahlakannid, tuul ja vulisev läte saavad Enno värssides elavaks ja hingestatuks, on
12. 14. elukuud võimelised eristama oma ema häält võõrastest häältest. 14. - 16. elukuul võib aga juba ema sammude kuulmisest piisata nutu lõpetamiseks. (Rüütel, E. 1999) 1.3 Muusika mõju meeltele Kõik inimesed on tõenäoliselt kogenud, kuidas kuulatava muusika mõjul hakkavad sõrmed nagu iseenesest kaasa koputama või jalad tantsuliigutusi sooritama. See muudab meid aktiivsemaks, rõõmsamaks, lisab energiat. Mõnikord võib muusika muuta meid mõtlikuks, unistavaks, läbielatud mälestusi esiletoovaks või koguni kurvameelseks. Muusika mõju uurides on täheldatud selle komponentide erinevat toimet. Rütm mõjutab keha rütmilisi protsesse: pulsi kiirust, hingamissagedust. Meloodia annab tööd mõttetegevusele, äratades assotsiatsioone ja kujutlusi. Harmoonial on ühendus tundemaailmaga. (Rüütelmaa, S. 2008) Muusika mõjutab ka inimese psüühikat: muusikat kasutades on võimalik muuta meeleolu, sest
Sageli me usume, et suudame ennustada, mida teine ini- mene teab või kavatseb öelda, ning me mõtleme, et pole mingit mõtet seda inimest kuulata, sest me ei kuule kindlasti midagi uut. “Kuulamine klaasistunud silmadega” Vahel me vaatame intensiivselt teist inimest ning näime kuulavat, kuigi meie mõtted uita- vad tegelikult kusagil mujal, võib-olla hoopis kaugel. Me langeme oma meeldivate mõtete seltskonda, meile tekivad “klaasistunud silmad” ning nägu muutub unistavaks. Väga kerge on märgata, kui inimene meile sel moel otsa vaatab, nii et kedagi pole sellise näoilmega võimalik petta. “Liiga raske mulle kuulamiseks” Kui me kuulame midagi väga keerulist, on olemas oht, et lülitame oma mõttetegevuse välja, sest teema tundub meile liiga keerukas. 64 Karjäärinõustamine “Solvatud isiku kuulamine” Meile ei meeldi, kui meie lemmikideedele, eelarvamustele ja vaadetele liiga suuri väljakutseid esitatakse
annaabi.ee 
