MANIFESTNE SISU SEOTUD PÄEVA SÜNDMUSTEGA, EELKÕIGE ESIMESTES ÖISTES UNENÄGUDES; MÕJUTADA VÕIVAD UNEAJA VAHETUD KOGEMUSED; 2) LATENTNE SISU ILMSIKS TULEVAD INIMESE ALATEADLIKUD SOOVID JA VAJADUSED, MIS VÄLJENDUVAD SÜMBOOLSELT. HÜPNOOS, MEDITATSIOON , SENSOORNE DEPRIVATSIOON (MIS? KUIDAS TEKIB? KES TEKITAB?) HÜPNOOS: TEADVUSE SEISUND, MIDA ISELOOMUSTAVAD TUGEV LÕDVESTUMINE JA SUUR VASTUVÕTLIKKUS SISENDUSELE; VIIB LÄBI TEINE INIMENE; HÜPNOTISEERIJA VIIB HÜPNOTISEERITAVA UNESARNASESSE SEISUNDISSE, VEENDES TEDA LÕDVESTUMA, UNUSTAMA VÄLISED ASJAD JA KESKENDUMA HÜPNOTISEERIJA SOOVITUSTELE; MEDITATSIOON: TAHTLIKULT ESILEKUTSUTUD SEISUND, MILLEGA PÖÖRATAKSE TEADVUS VÄLISMAAILMAST INIMESE SISEMAAILMA; 1) INIMENE ISTUB JA KOONDAB TÄHELEPANU ÜHELE ASJALE, KUS PILK JÕUAB PILDI KESKPUNKTI; SAAVUTATAKSE SÜGAVA LÕDVESTUSE SEISUND; 2) INIMENE KOODNAB MEELET VÄLISÄRRITAJATEST VABASTAMISEKS TÄHELEPANU KEHA SEISUNDILE VÕI AISTINGUTELE; ÜRITATAKSE
konstrueeritud nii, et pilk jõuab ikka ja jälle pildi kekspunkti. Tulemuseks inimese lõdvestumine. Teise tee puhul koondatakse meelte välisärritajatest vabastamiseks tähelepanu keha seisundile, aistingule. Siin üritatakse meditatsiooni abil laiendada argielu teadvustamist. 13. Hüpnoos • on teadvuse seisund, mida iseloomustavad tugev lõdvestumine ja äärmiselt suur vastuvõtlikus sisendusele. Hüpnotiseerija viib hüpnotiseeritava unesarnasesse seisundisse, veendes teda lõdvestuma, unustama välised asjad ja keskenduma hüpnotiseerija soovitustele. Kui inimene on lõdvestunud, annab hüpnotiseerija mõne lihtsa korralduse. 14. Sensoorne deprivatsioon • Seisund, mille korral on meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info märgatavalt vähenenud. Sellises olukorras aktualiseerub inimesel vajadus aistingute afektiivse informatsiooni järele. Selle seisundini jõutakse meditatsiooni
kas inimene soovib hüpnoosi ja kas ta usaldab hüpnotiseerijat. Need inimesed, keda on lihtne hüpnotiseerida kalduvad tihti unistama ja nad võivad näiteks teksti lugemisel või muusika kuulamisel unustada kõik, mis nende ümber toimub. On siiski inimesi, kes hüpnoosile ei allu. Nende hulka kuuluvad kurttummad, pimedad, kangeid ravimeid tarvitavad inimesed, vaimuhaiged ning sülelapsed. Hüpnootiline tundlikkus hüpnotiseerija viib hüpnotiseeritava unesarnasesse seisundisse, veendes teda lõdvestuma, unustama välised asjad ja keskenduma hüpnotiseerija soovitustele. Kui inimene on lõdvestunud, annab hüpnotiseerija mõne lihtsa korralduse nagu näiteks käe tõstmine. Kui hüpnotiseeritu on need käsud täitnud, läheb hüpnotiseerija raskemate korralduste juurde. Isegi kui meil on raske seletada hüpnoosi kui nähtust, siis kasutatakse seda ikka edukalt meditsiinis ja kohtus. Hüpnoos on aidanud inimestel vabaneda valudest, kohtutes on hüpnoosi
vabanemise. Ent hüpnoosi võib kasutada ka kehvade inimsuhete parandamiseks. Ülaltoodud näited ei ole iseenesest haigused kuid kui inimene õigel ajal asjatundlikku abi ei saa, võivad neist kujuneda haigused (1). On siiski inimesi, kes hüpnoosile ei allu. Nende hulka kuuluvad kurttummad, pimedad, kangeid ravimeid tarvitavad inimesed, vaimuhaiged ning sülelapsed (1). Hüpnootiline tundlikkus hüpnotiseerija viib hüpnotiseeritava unesarnasesse seisundisse, veendes teda lõdvestuma, unustama välised asjad ja keskenduma hüpnotiseerija soovitustele. Kui inimene on lõdvestunud, annab hüpnotiseerija mõne lihtsa korralduse (tõsta käsi). Kui hüpnotiseeritu on need käsud täitnud, läheb hüpnotiseerija raskemate korralduste juurde (1). Hüpnootiline seisund seda iseloomustatakse hüpnoosialuse isiku käitumises täheldatavate muutuste kaudu: 1) sügavas hüpnoosis olev inimene ei ilmuta initsiatiivi, vaid ootab
Maapind on külmunud ja lume all ning ellujäämine muutub kõikidele loomadele tõeliseks väljakutseks. Mida teevad loomad väljas külma käes? Kuidas nad toituvad ja kust leiavad varjupaiga? Osa neist on ka talvel aktiivsed, teised aga jäävad talveunne või taliuinakusse. Talveuni on justkui säästureziimil elamine. Juba sügisel poevad loomad puuõõnsustesse, koobastesse, pesadesse ja teistesse kohtadesse, mis pakuvad külma eest kaitset. Pesas sulevad nad silmad ning langevad unesarnasesse seisundisse. Nende kehatemperatuur langeb 9-1kraadile, hingamine ja südametöö aeglustavad. Energia saamiseks põletab keha rasva, mida loom on enne talve algust kogunud. Talveund magavad kahepaiksed, roomajad ja nahkhiired. Imetajad teevad taliuinakut: ka nemad poevad talvekorterisse puhkama, kuid nende kehatemperatuur ei lange kuigi palju ning ka hingamissagedus ei vähene. Samuti võib imetaja iga hetk oma uinaku katkestada, kui soovib midagi süüa.
Sarnaselt eksortsistide ja usu abil tervendajatega lõikas Mesmer kasu faktist, et pärast vägivaldse emotsionaalse episoodi läbielamist kaovad inimestel hüsteerilised sümptomid. Hiljem loodi komisjon, mis testis Mesmeri teooriaid ning Mesmer kuulutati müstikuks ja fanaatikuks. Marquis de Puysegur (1751-1821) Kuulus Mesmeri ringi. Pani inimesi unesarnasesse transsi – nimetas kunstlikuks somnambulismiks. Puysegur avastas enamiku hüpnootilisi nähtusi, mida tänapäeval tuntakse – hüpnotiseeritavate vastuvõtlikkuse, sisendatavuse; tundetuse valu suhtes, kui neile öeldi, et mingi nende keha osa on tuimestatud; käsu peale emotsionaalsete reaktsioonide väljendamise; ning fakti, et inimesed ei mäleta hüpnoosi ajal toimuvat hiljem – posthüpnootiline amneesia.
annaabi.ee 
