Tema sõnul on aju une ajal kooma-taolises seisundis ja unenägude nägemine võimaldab olla aktiivne. (Guiley 2009: 16-17) 4 2. PROBLEEMID UNEGA 2.1. Unetus Unetus on laialt levinud probleem, mille esinemine sageneb vanuse kasvades. Umbes viiendikul koguelanikkonnast ja kuni pooltel üle 55 aastastest võib esineda probleeme unega. Unetus diagnoositakse vaid osal uneprobleemidega inimestel ja sageli ei ravita unetust õigesti. See mõjutab unetuse all kannatavaid inimesi ja kogu ühiskonda. Kehvasti magatud öö korral tunneb inimene ennast päeval väsinuna, ärritub kergesti ja tema töövõime langeb. Unetuse korral häiruvad ka inimese tähelepanuvõime ja koordinatsioon. Samuti mõjutab see inimese mälu ja muid kognitiivseid võimeid. Hea ja kosutava une korral tunneb inimene ennast päeval värske ja väljapuhanuna
eluga toime ja ei saaks elada hea tervise juures. Hea uni on absoluutselt vajalik selleks, et me saaksime elada head elu. Unetus on laialt levinud probleem, mille esinemine sageneb vanuse kasvades. Umbes viiendikul koguelanikkonnast ja kuni pooltel üle 55 aastastest võib esineda probleeme unega. Ameerika Ühendriikides tehtud uurimuse kohaselt kannatab unetuse all sageli 25% elanikkonnast, 10% on kroonilise unetuse all kannatajad. Unetus diagnoositakse vaid osal uneprobleemidega inimestel ja sageli ei ravita unetust õigesti. See mõjutab unetuse all kannatavaid inimesi ja kogu ühiskonda. Kehvasti magatud öö korral tunneb inimene ennast päeval väsinuna, ärritub kergesti ja tema töövõime langeb. Unetuse korral häiruvad ka inimese tähelepanuvõime ja koordinatsioon. Samuti mõjutab see inimese mälu ja muid kognitiivseid võimeid. Hea ja kosutava une korral tunneb inimene ennast päeval värske ja väljapuhanuna.
Gümnaasiumis esineb unehäireid ja mida nad teevad, et neid vältida. Töö tegemisel kasutan populaarteaduslikke raamatuid, mis on minule kätte saadavad. Töö esimeses pooles uurisin, mis on uni ja mis on unetus ning erinevaid unehäireid ja nende sümptomeid. Töö teine osa oli praktiline, uurisin välja milliseid unehäireid Tapa Gümnaasiumi õpetajatel esineb ning milliseid võtteid nad kasutavad, et uneprobleemidega toime tulla. Samuti uurisin, kui kaua magab õpetaja keskmiselt igal ööl ja kuidas ta hindab oma unekvaliteeti. 6 1. MIS ON UNI Tavaline inimene magab ligi kolmandiku oma elust ning siiani ei ole päris selge, mis on une otstarve, kuid selge on see, et ilma selleta inimorganism hakkama ei saa. Mitmed inimesed arvavad, et magamine on passiivne protsess, kuid tegelikkuses see nii pole. Me uinume kuna peaaju laubapiirkond aktiviseerub
sotsiaalset rolli kanda. Sotsiaalse rolli vabastus. Objektifikatsioon. Ankurdamine. Vanur - näitajad kõrged, elukogemust palju. Lähtub pigem funktsionaalsusest, mida ta ei saa teha ning sellele järgneb emotsioon. Tööga seotud haigus (kutsehaigus) Krooniline haigus Kuidas haigust ära tunda ja elada selle progresseeruva loomusega Probleemide ja hädaolukorraga toimetulek. Ravimite ja ravimeetodite efektiivne kasutus Piisav treeningkoormus ja tervislik toitumine Väsimuse valu ja uneprobleemidega toimetulek. Otsute tegemine seoses ooma raviga Koostöö arstide ja hooldajatega Pere ja sõprade harimine haigusega seonduvalt. Depressioon Naistel 10-25 % Meestel 5-12 % Kroonilise haiguse puhul 33% (Goldberg 2012) Kroonilise haiguse puhul usutakse ikkagi, et see haigus kaob ning sellest tullakse välja. Kaitstakse enesehinnangut. (Moilanen) Bernard, 2003 Kohanemine: kibestumise periood ja rahuperiood. Kroonilisega haigusega kohanemisest mõjutavad tegurid.
määral. Koolis ringi vaadates kohtame sageli, et õpilased haigutavad, kurdavad oma puuduliku une üle, magavad tundides. See paneb mõtlema kas tõesti peabki nii olema, kas see on lihtsalt eluetapiga kaasaskäiv nähtus, või annaks asja parandada? Sellest ka töö eesmärk uurida, kuidas on unetust võimalik vältida, ning mis selleks ette peaks võtma. Mida teha, et uni tuleks ja oleks kosutav? Selle kohta, kuhu peaks uneprobleemidega pöörduma ning kus Eestis üldse sellealast abi on võimalik saada, on töös eraldi peatükis välja toodud. Antud on ka ülevaade Eestis tegutsevatest uneuuringute keskustest. Eestikeelne materjal unetuse kohta on võrreldes inglisekeelsega mahuliselt suures vähemuses. Peab aga tunnistama, et need eestikeelsed raamatud, mida antud töös on kasutatud, andsid une probleemidest vägagi hea ülevaate ning nad olid väärikad tugipunktid
energiat ja üldine enesetunne peaks olema paranenud. Istutakse lambist umbes 50 cm kaugusel ja seansi ajal võib lugeda ajakirja või teha midagi muud sarnast. Umbes korra minuti jooksul tuleks vaadata ka valguse poole, sest see teraapia töötab silma võrkkesta kaudu, kuid mitte otse valgusesse. Valgusteraapiast ei saa kasu mitte ainult aastaaegadest põhjustatud masenduse põdejad, vaid see pakub leevendust ka näiteks uneprobleemidega inimestele või lihtsalt väsinutele. Valgusteraapia ei ole ohtlik, kuid ettevaatlik tuleks olla neil, kelle nahk on päikese suhtes tundlik ja kellel on probleeme silmadega. Neil tasuks enne teraapiat arstiga nõu pidada. 1.7.5. Sinine ja punane valgus Sinine valgus (lainepikkus 415nm) on antibakteriaalse toimega. See tungib komedoone ja põletikku tekitavatesse bakteritesse ning aeglustab ja ennetab nende paljunemist pumbates välja väikeseid molekule nimega porfüriin