*Ennetab ja lahendab distsipliiniprobleeme Lapsed harjuvad üksteisega, harjuvad reeglitega. Suureks mureks on meil löömine . Koostöös lapsevanematega oleme rahulikult olukorraga toime tulnud. Meil rühmas on rahunemise ja mõtlemise tool. Kui asi jõuab selleni, et laps peab toolile istuma siis selgitame lapsele olukorda. *Õppimise juhendamine Olen selles töös õpetaja käepikendus. *Laste motiveerimine Olen viimasel ajal saanud lastele rääkida unejuttu. Räägin ka hommikuringis, mis minuga on põnevat toimunud. Lapsed siis räägivad ka mulle ja teistele põnevaid jutte. *Koostöö valdkonnas Püüan olla aktiivne meeskonna liige, õppides teistelt ja jagades oma õnnestumisi kolleegidega. Püüan õppida igalt inimeselt midagi, mida mul tuleviku tööks vaja on. Olen alati käepärast, kui toimub mingi üritus. Pakun alati ennast appi. Olen koostöö aldis. *Suhtlemine Suheldes valin sobiva suhtlustasandi
Vanematega tunneb laps ennast palju vabamalt ja keeldude-käskude eiramine on kerge tulema. Eelkoolis harjub laps distsipliiniga. Eelkooli õpetajal on kindlasti omad nipid, et last lugema õpetada. Lasteaias on õpetajal omad nipid aga võimalik, et lapsele sobivad paremini eelkoolis õpetatavad nipid/suunad. Annan lapsevanemale nõu kuidas last kodus lugema aidata. Oluline on laps kuulama õpetada. Lapsele tuleks palju lugeda raamatuid ette – piisab kui iga päev lapsele unejuttu lugeda. Lapses tuleb äratada huvi lugemise vastu. Soovitan minna koos lapsega raamatukokku, kust ta saab ise valida omale sobiva raamatu. Kodus saab seda raamatut koos lapsega lugeda. Kui see ei toimi ja huvi puudub siis peaks kodus olema lapsel kättesaadavas kohas temale huvipakkuvad raamatud. Soovitan alustada sõna kokku lugemist lühikestest sõnadest nagu „KUU“, „PUU“, „PALL“ jne. Soovitan kasutada ka erinevaid sõna ja tähemänge
Ta on terve õhtu poegi merelt koju oodanud. Mehed astuvad uksest sisse, mornid näod peas. Ema saab kohe aru, et ega tänagi kalasaaki loota ei ole ja ütleb poegadele, küll tuleb ka päev, millal kõik teie headus saab tasutud. Nad söövad kõhu täis, aitavad emal veel kööki koristada ja nõusid pesta, toovad puid tuppa ning teevad ahju tule, et öössel külm magada ei oleks ja loevad väikesele õele unejuttu. Ema on poegade üle väga uhke, sest ta on neid hästi kasvatanud. Terve külarahvas imetleb neid, sest poisid on nii töökad ja tublid. Järgmine päev lubas tulla suur torm, kuid pojad lähevad jälle merele, lootuses saada kala, kuna lubasid isale surivoodil, et hoolitsevad oma õe ja ema eest. Ema ja väike õde jäävad koju. Jõudes randa seavad mehed oma paadi valmis, et seilama minna. Tuul on aga merel lained mäslema ajanud
Eesti keel on teema, mille pärast tuntakse praegu suurt muret. Mitmed keeleteadlased ja eesti keele õpetajad on avaldanud oma muret seoses sellega, kuidas tänapäeva noored räägivad. Noorte sõnavara on väike ja enamus energiast kipub minema nii slängi kui ka sõnadele, mis ei pärine eesti keelest. Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Küllike Lõhmus on avaldanud otsese palve lugejatel lugeda oma lastele ja lastelastele õhtuti unejuttu, juhatada suurem poeg või tütar hea raamatu juurde ja teha seda kõike meie ilusas eesti keeles, sest emakeel algabki meie igaühe südamest. On temagi igati nõus, et kõige aluseks on kodune suhtlus. Meie rahvastikupüramiidis on selgelt näha et vanemaealiste hulgas on tugev naiste ülekaal, sündimus on langenud väga madalale ja vanemaealiste osakaal ühiskonnas kasvab, mistõttu ühiskonnas on palju ülalpeetavaid, kellele on vaja maksta pensione ja selletõttu
See võib tekitada väikest armukadedust ning konkurentsitunnet. Samast soost vanemal ei tohi kindlasti solvuda, vaid seda faasi mõista ning mõnikord samm tagasi astuda kui laps tahab vastassoost vanemaga kahekesi mängida. Samuti tuleb näiteks isal pojale rääkida, et ta ei ole pahane, et pojal emaga tore mängida on, ning on alati nõus nendega liituma kui poeg soovib. Ka ema saab selle konkurentsitunde vähendamisele kaasa aidata pakkudes välja võimaluse, et näiteks unejuttu loevad nad koos isaga. Tegelikult on see vanematevahelise romantilisuse tundmise faas lapsele kasulik, sest ta õpib, et kõike ei saada alati, mida tahetakse, ning aktsepteerib ja hindab lähedaste inimeste tehtud valikuid tema soovi arvestamata. Kogu kasvatustegevuse käigus, ka peale 6.eluaastat, on oluline märksõna valideerimine ehk märkamine ja mõistmine, kuidas laps end tunneb ja sellest talle teada andmine. Selle mõiste võttis kasutusele dr
sõnu ütlema hakata. Kuidas lapse kõnearengut toetada: a) anna lapsele head kõnelist eeskuju. Räägi mõõduka tempoga, kasuta lapsele eakohast sõnavara. Kuula, mida laps ütleb. b) kaasa last vestlusesse, et ta saaks rääkida pikemalt oma kogemustest, tegemistest, mängust ja tunnetest (mida sa täna tegid, mis ja miks sulle meeldis, ei meeldinud? mida uut täna teada said?). c) julgusta last suhtlema nii eakaaslaste kui ka teiste täiskasvanutega. d) loe või jutusta lapsele (nt unejuttu) ning arutle koos lapsega tegelaste ja tegevuste üle. Sama lugu võib lugeda ja jutustada mitmeid kordi. e) lugege luuletusi, liisusalme ja vigurlauseid, kus on palju kordusi (tii-tii-tihane, vaa-vaa- varblane; midli-madli, kudli-kadli). f) mängige erinevaid sõnamänge (vastandsõnade leidmine, mõistatuste lahendamine, mida ütlesin valesti). g) harjutage suu- ja keelemänge (hobuse kappamise imiteerimine, keele liigutamine külgedele ja üles-alla, põskede punnitamine, huulte torutamine)
Isa osakaal mängus, õpetustes, unejutu lugemises näib minimaalne. Samuti võiks pere hakata planeerima terve nädala menüüd, käia toidupoes vaid 1 2 korda nädalas. Nii jääks 2 3 õhtul nädalas perega koos olemiseks nii mõnigi väärtuslik tund. Pingelise tööpäeva lõpus võiks Erik, kehalise koormuse eesmärgi täitmist arvesse võttes, perega jalutamas käia või õhtustada väljas. See lisaks argipäeva õhtutesse lisatunde, et koos mängida või unejuttu lugeda. Naise jaoks leiab Erik aega enne magama minekut, vaadatakse koos televiisorit, räägitakse plaanidest, muredest. Peamine õhtune lõõgastumismeetod on Maarikal alkohol, mida tarvitatakse igal õhtul. Tõenäoliselt otsib ta abi ülekoormusest tekkinud uinumishäirele. Erikul on enda jaoks vähe aega. Nädalavahetusel suhtleb sõpradega alkoholi pruukides. Uus nädalaplaan Erikule ja tema perele: Esmaspäev 06.30-7.45 Äratus
teleri jaoks vähe aega, sest olin iseõppiv laps. Lugema hakkasin juba enne lasteaeda minekut, samal ajal õppisin ka arvutama. Mäletan hästi, kui sain oma esimese raamatu. See oli küll väike, aga olin selle üle väga õnnelik. See raamatu pealkiri on ,,Külahiir ja linnahiir" ning on siiamaani mulle eriline. Praegugi meeldib mulle raamatuid kingituseks saada. Lasteaiast on kõige paremini meeles, kui kasvatajal oli hääl ära, siis pandi mind teistele unejuttu lugema. Olin selline laps, kellele lõunauinakut teha ei meeldinud, ja siis lasti mul ka omaette vaikselt raamatuid lugeda. Ajalehed, mida loetakse 29 See on hea, et loetakse. Populaarsuse järjekord on üsna ootuspärane. Meeldib, et loetakse Postimeest. Seal on palju arukaid ja mõtlemapanevaid artikleid ning arvamuskirjutisi, uudisteoste ning kultuurisündmuste tutvustusi kui ka esseid
käigus kruvitakse oskuslikult pinget. Pinge tõstmise vahendina kasutatakse ajas ettenägemise võtet. Pööramaks lapse tähelepanu kohe juhtuma hakkavatele sündmustele, ütleb jutustaja: ,,Imelikud asjad hakkasid juhtuma siis, kui elekter ära läks" (Vilep 2004b: 6) või: ,,Ühel õhtul juhtus kummaline lugu, millest kõik uskumatu alguse sai" (Vilep 2004a: 13). Jutustuse ,,Roosa printsess" sündmustik on esitatud raamjutustusena, milles isa räägib tütrele unejuttu. Ta jutustab loo printsessist, kellel on kõik asjad olemas ja kellel järsku hakkab igav. Kangelanna otsustab kodunt lahkuda, et minna külalastega mängima. Selline tegevus pole talle muidugi lubatud. Sellega tuleb ka siin sisse turvalisest kodust lahkumise motiiv, mis sümboliseerib laste iseseisvumisotsinguid. Konflikti tüübiks tuleks pidada inimese konflikti talle ühiskonnas pealesurutud rolliga. See teema jääb
Pärast seda, kui linnud ära lendasid, hüppas kass linnumajja (Pärast seda, kui kass hüppas, lendasid linnud ära). Ütleme õige lause koos! Pärast seda, kui linnud minema lendasid, oli kass kurva näoga (õige). Korda lause! 2. Eelnevalt analüüsitud Ongi aeg loomadel magama minna. Kuid teksti iseseisev jutustamine loomad soovivad ka unejuttu. Jutusta loomadele unejutuks Martini ja lindude lugu. Abi: suunavad küsimused sündmuste ajalise järjestuse, tegelaste käitumismotiivide, tunnete ja mõtete kohta; suunavad repliigid; lause alustamine. Lõpetamine Mis jutu osa sina said täna Muki loole Alguse ja lõpu. mõelda?
annaabi.ee 
