- KNS funktsioonihäired: - - unisus, keskendumisvõime halvenemine - - motoorse reakstiooniaja pikenemine - - halvenenud võime sooritada täpseid ja koordineeritud liigutusi - - mälu- ja kognitiivsete funktsioonide halvenemine - - vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine - - kestva deprivatsioon korral tekivad kuulmis ja nägemishallutsinatsioonid ("REM- uni" ärkvelolekus) - - "mikrouni" päevasel ajal: lühikesed uneepisoodid, mida alati subjektiivselt ei tajuta Täiskasvanu unestruktuur: 1. unestaadium 1-5% kogu une ajast 2. unestaadium 50% kogu une ajast 3. + 4. unestaadium 20-25% kogu une ajast REM-uni 20-25% kogu une ajast Une kestus kokku 7 - 8 tundi Uni on vajalik: 1) neuronite taastumiseks (eriti oluline on sügav uni) - neuroni struktuursete elementide taastmine 2) Sügava uneajal kasvuhormooni vabanemine lastel ja noorukitel seostub kasvuprotsessiga
● jm 1.6 KNS funktsioonihäired: ● unisus, keskendumisvõime halvenemine; ● motoorse reakstiooniaja pikenemine; ● halvenenud võime sooritada täpseid ja koordineeritud liigutusi; ● mälu- ja kognitiivsete funktsioonide halvenemine; ● vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine; ● kestva deprivatsioon korral tekivad kuulmis-ja nägemishallutsinatsioonid ("REM- uni" ärkvelolekus); ● "mikrouni" päevasel ajal: lühikesed uneepisoodid, mida alati subjektiivselt ei tajuta; 1.7 REM-une deprivatsioon: ● mälufunktsiooni halvenemine; ● REM-une deprivatsioon halvendab sooritusvõimet vähem kui sügava une derivatsioon 1.8 Uni on vajalik: 1) neuronite taastumiseks (eriti oluline on sügav uni); ● neuroni struktuursete elementide taastamine ● talitluseks vajalike ainete /nt. mediaatorite/ süntees ja deponeerimine; 2) Sügava uneajal kasvuhormooni vabanemine lastel ja noorukitel seostub kasvuprotsessiga;
Unepuudus nõrgestab immuunsüsteeme, stressi talumisvõime väheneb ning kehatemperatuur väheneb. Funktsioonihäired: · unisus, keskendumisvõime halvenemine · motoorse reakstiooniaja pikenemine · halvenenud võime sooritada täpseid ja koordineeritud liigutusi · mälu- ja kognitiivsete funktsioonide halvenemine · vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine · kuulmis- ja nägemishallutsinatsioonid ("REM-uni" ärkvelolekus) · päevasel ajal: lühikesed uneepisoodid, mida alati subjektiivselt ei tajuta 9 SOMNABULISM ehk KUUTÕBISUS Somnabulismiks nimetatakse unes kõndimist, mis võib kaasneda unehäirete puhul. Lastel tuleb uneskõndimist ehk kuutõbe enamasti ette 6-12. eluaasta vahel. Magaja tõuseb järsku asemelt, kõnnib magades mõned minutid mööda tuba ringi ja leiab ise tee voodisse. Enamik kuutõbiseid ei liigu väga sageli ja enamasti ei tekita see suurt muret. Kuid
magajatel ( 7-8 tundi), sama kehtib ka pikema (üle 10 tunni) unega isikute kohta Unepuudusest nõrgestub immunsüsteem, alaneb ka stressi talumisvõime ning alaneb kehatemperatuur (ööpäevase muutuse vähenemine). Magamatuse tagajärjel halveneb ka keskendumisvõime, motoorse reaktsiooniaja pikenemine, väheneb ka vaimne töövõime (näiteks õppimisvõime). Pikaajalise magamatuse tõttu tekivad kuulmis- ja nägemishallutsinatsioonid, "mikrouni" päevasel ajal: lühikesed uneepisoodid, mida alati isegi ei tajuta. Unedeprivatsiooni järgselt taastatakse esmalt sügav uni ja seejärel REM-une puudus. Unetu öö järgselt aeglase une osa võib tõusta 20%-lt 50-ni ja seda pindmise une arvel (1-2 unestaadium). Sügava unepuudus korvatakse reegline täielikult. REM-uni korvatakse alles pärast sügava unepuuduse likvideerimist ja umbes 50% ulatuses Miks uni ei tule? Unehäirete põhjusi on mitut sorti. Tegu võib olla psüühiliste hädadega. Nii
nõrgestab immunsüsteemi; alaneb stressi talumisvõime; kehatemperatuuri alanemine KNS funktsioonihäired: unisus, keskendumisvõime halvenemine; motoorse reakstiooniaja pikenemine; halvenenud võime sooritada täpseid ja koordineeritud liigutusi; mälu- ja kognitiivsete funktsioonide halvenemine; vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine; kestva deprivatsioon korral tekivad kuulmis- ja nägemishallutsinatsioonid ("REM-uni" ärkvelolekus); "mikrouni" päevasel ajal: lühikesed uneepisoodid, mida alati subjektiivselt ei tajuta. 7 KASUTATUD KIRJANDUS Parker, D., Parker, J. Uenägude leksikon. Fink, Georg Unenägude seletamine. http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ph/51uni.htm
Unepuudus nõrgestab immuunsüsteeme, stressi talumisvõime väheneb ning kehatemperatuur väheneb. Funktsioonihäired: · unisus, keskendumisvõime halvenemine · motoorse reakstiooniaja pikenemine · halvenenud võime sooritada täpseid ja koordineeritud liigutusi · mälu- ja kognitiivsete funktsioonide halvenemine · vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine · kuulmis- ja nägemishallutsinatsioonid ("REM-uni" ärkvelolekus) · päevasel ajal: lühikesed uneepisoodid, mida alati subjektiivselt ei tajuta (wikipedia 2009/2) 7.4. Kuidas unetust leevendada 1.Mine voodisse, kui oled unine. 2. Tõuse voodist igal hommikul ühel ja samal ajal, samuti nädalalõppudel. Kui soovid ärgata hiljem, siis ära maga kauem kui 1 tund. 3. Väldi magamist päeval. 4. Väldi ülemäärast füüsilist pingutust õhtul. 5. Väldi alkoholi kasutamist 2 tundi enne magama minekut. 6. Väldi kohvi joomist peale kella nelja või 6 tundi enne magama minekut. Tee endale
annaabi.ee 
