Silmaringi/viktoriini küsimused 1.Mis asi on undruk?aga troi?pliseer?ubin?puhvaika?kuvalda?kuväär?märss? Kes on virtin? šveitser?livree? šeriif?hetäär?pegasus? Kas põhja minnes saab põhja minna? Mida tähendab lause: Noored timurlased spatseerid peale võsaleeri grüünesse Kes oskab maailma kõiki keeli? Mis on kaks püsivat asja elus? Mida teha kui on lootusetus? Kuidas kirjutada laiskus kontid/tes/laiskus contiites? Kuidas nimetatakse ringi? Nimeta Eestis tegutsenud tehaseid ja millega tegelesid
Luuletuse analüüs laulud Sisu analüüs Stiili analüüs Ma tahan sind suudelda Luuletus räägib inimeste Epiteet- valge särgi, saunas tunnetest ja kuidas sellega kaunimad laulud kui ihud on puhtaks pest’ seoses sünnivad kaunimad Võrdlus- hõljun kui kase laulud ladvas, lõhnad kui viha leht ka sinul on undruk seljas, Seos seisned selles, et Isikustamine- ma hõljun kui mul valge särgi peal vest. luuletus räägib kuidas need kase ladvas kaunimad laulud siis tekivad Ma hõljun kui kase ladvas; Luuletuse meeleolu on Riim- on kasutatud esimeses sa lõhnad kui viha leht. romantiline see on salmis nt: pest ja vest ja saavutatud sellega kus see teises salmis leht ja ehvt Nii sünnivad kaunimad
Kodu:hame, nõel, nael, jõulud, reede, valitsema, ahi, sukk, vaip, padi, küünal. Võitlus: mõõk, raud, sadul, kuningas. Saksa laenud (17-19 saj, ülemsaksa) U 200 fraselogismi: pead murdma, pead kaotama, kuu pealt kukkunud, ei oska kolmenigi lugeda, vormis olema, hästi istuma, koos naha ja kõrvadega jne. Ühiskondlik: bürger, kants, kapral, türann, laager, püss, röövel, teener, rüütel. Meditsiin: närv, ribi, neer, aader, füüsikus, palderjan, tohter, velsker. Riided: undruk, vest, vammus, pits, kleit, mantel. Läti laenud Viisk, pastel, pärdik, lupard, rääts e punutis, kiin e terav, udras e kobras, mulk (mulks - loll) tsõklad e aganad, kuut, kauss, laabuma. Rootsi laenud Hauskar e kühvel, hiivama, põrgu, kratt, näkk, tont, moor, vaar, kadalipp, päss e oinas, säng, tüdruk, suurtükk, särk, tolgus, plika, kepp (eestlastel oli pork). Kirjakeele rikastamine uute sõnadega Otto Wilhelm Masing - õ-täht, luuvalu (reumaatilised haigused), kollatõbi. F
Kodu:hame, nõel, nael, jõulud, reede, valitsema, ahi, sukk, vaip, padi, küünal. Võitlus: mõõk, raud, sadul, kuningas. Saksa laenud (1719 saj, ülemsaksa) U 200 fraselogismi: pead murdma, pead kaotama, kuu pealt kukkunud, ei oska kolmenigi lugeda, vormis olema, hästi istuma, koos naha ja kõrvadega jne. Ühiskondlik: bürger, kants, kapral, türann, laager, püss, röövel, teener, rüütel. Meditsiin: närv, ribi, neer, aader, füüsikus, palderjan, tohter, velsker. Riided: undruk, vest, vammus, pits, kleit, mantel. Läti laenud Viisk, pastel, pärdik, lupard, rääts e punutis, kiin e terav, udras e kobras, mulk (mulks - loll) tsõklad e aganad, kuut, kauss, laabuma. Rootsi laenud Hauskar e kühvel, hiivama, põrgu, kratt, näkk, tont, moor, vaar, kadalipp, päss e oinas, säng, tüdruk, suurtükk, särk, tolgus, plika, kepp (eestlastel oli pork). Kirjakeele rikastamine uute sõnadega Otto Wilhelm Masing õtäht, luuvalu (reumaatilised haigused), kollatõbi. F. R
Keskaja rahvarõivas jätkas muinasaja riietumise tava. Kasutusse jäi sõba, naiste uhkeim rõivaese, pronksspiraalid vahetusid tinast naastukestega. Põll, kui abielunaise sõmbol, levis kõikjale. Nuga rippus nii naiste kui meeste vööl. Kasutusel olid lihtsad, iidsetest püstistest kangaspuudest välja arenenud kangaspuud. 13. sajandi algusest tulid rõivamoodi saksa kultuuri mõjutused. Sellele vihjavad rohked laenud rõivastusalases sõnavaras: kört, undruk, volt, mis viitavad kahara, vöö juurest volti seatud seelikule varasema kitsa ümbriku asemel. Samuti sõna püksid, mis seostuvad meeste uute põlvpükste mooditulekuga. Uued rõivamoed jõudsid talurahvani eestlastest linnaelanikkonna ja mõisateenijate, samuti võõrpäritolu käsitöömeistrite kaudu. 13. sajandist pärinevad ka esimesed värvitud tekstiilikatkendid, mis olid võrdlemisi värvivaesed: linased riided olid pleegitatud valgeks, villased enamjaolt lambapruunid või
Slaavi laenudele järgnevad alamsaksa laenud, mis põlvnevad keskalamsaksa keelest, mida kõneldi XIII sajandi algul kui linna on jõudnud vaimulikud, ametnikud, kaupmehed ja käsitöölised. Tol ajal see keel oli ametlik keel nii Liivimaal kui ka Eestis. Alamsaksa tüvesid esineb rohkesti kirjakeeles 771-850, 13,92-15,35% kogu tüvevarast. Mõned näited on esitatud allpool: alp, amet, arst, ingel, hunt, kapp, kütt, lahing, köök, ploom, prii, tüür, orel, paar, pann, undruk, vorst, sült jt. See on üks suuremaid rühmi , mis kajastab keskaegse Euroopa elulaadi tulekut Eestimaale. (Rätsep 2002: 72) Edaspidi ilmuvad Rootsi laenud, mis on jagatud kahte gruppi: eesti rootsi ja riigirootsi laenud. Eestirootsi dateeritakse juba XIII sajandi lõpul Lääne-Eesti saartel. Riigirootsi laenud on tulnud eesti keelde XVI ja XVII sajandil, kui Eesti- ja Liivimaa olid osaliselt või tervilikult Rootsi võimu all. Rootsi laene on eesti keeles 105-148, s.o 1,90-
Alamsaksa laenude rühm on eesti kirjakeeles kõige suurem. Need peegeldavad keskaegse Euroopa elukorralduse tulekut Eestimaale, nende hulgas on esemete, tööriistade, elu- 14 kutsete jm nimetusi. Alamsaksa laenud on nt amet, arst, haamer, hunt, höövel, ingel, kapp ‘mööbliese’, kelm, kokk, kool ‘õppeasutus’, köök, kütt, müür, naaber, neer, orel, paar ‘kaks kokkukuuluvat eset v olendit’, pann, prii, pärm, püss, ruum, saag, sült, tool, undruk, vorst, väärt, õli. Üksikuid alamsaksa laene, peamiselt merendussõnavara, on võinud eesti keelde tulla ka pärast keskalamsaksa perioodi lõppu uusalamsaksa keelest. Niisugused laenud võivad olla nt kiiker, riiul, rump, tali ‘teatud tõsteseade; liitplokk’. * ülemsaksa laenud - ülemsks keel hakkas alamsks asemele tulema 16. sajandi keskpaigast (kokku u 300-500 sõna). Ülemsks keele keskuseks/tuumalaks on Põhja-Saksamaa rannik. Kirjakeelena hakkas domineerima 17. sajandil
mugavalt. Ta tantsis, keerles ja tiirles vanal pärsia vaibal, mis lohakalt ta jalgade alla oli heidetud, ja iga kord, kui ta särav nägu keerutusel mööda vilksatas, pildus ta oma suurtest mustadest silmadest välkusid. Kõigi pilgud tema ümber olid pingul, kõigi suud lahti; ja tõepoolest, kui ta nii tantsis kuljustrummi saatel, kaks ümarat ja puhast käsivart üle pea sirutatud, ise peen, habras ja elav nagu herilane, seljas voltideta 58 kuldmiidriga kirju undruk, mis kohevile läks ja aegajalt ta saledaid sääri näha laskis, õlad paljad, juuksed mustad ja silmis tuli -- siis tundus ta tõesti üleloomuliku olendina. «Tõepoolest,» mõtles Gringoire, «see on salamander, näkineid, jumalanna, see on menaad!» Sel silmapilgul läks üks «salamandri» palmikuist lahti ja mingi kollane vasklitrike veeres maha. «Ah ei,» ütles ta, «see on mustlastüdruk.» Illusioon oli kadunud. Tütarlaps hakkas uuesti tantsima
annaabi.ee 
