neil kultuuridel. GM seemnete müügiargumendina on biotehnoloogiafi rmad kasutanud GM kultuuride viljelemise keskkonnasäästlikkust. Tegelikult näitavad Põhja-Ameerika kogemused, et herbitsiidide kasutamine USA-s on viimastel aastatel kasvanud, kusjuures HR kultuure maisi, soja ja puuvilla töödeldi ajavahemikus 1996-2004 herbitsiididega umbes 5 % võrra rohkem kui tavalisi hübriidsorte. Sagedasem tõrje on muutnud umbrohutaimed resistentseks nende vahendite suhtes. Seetõttu on taas kasutusele võetud toksilisemad umbrohutõrjevahendid (näiteks atrasiin). Kuigi Bt kultuurid hävitavad mõningaid kahjureid ja vajavad esimestel aastatel vähem putukamürke, suureneb tõrjevajadus kiiresti. Üheks põhjuseks on sekundaarsete kahjurite kujunemine need taimedel toituvad liigid, kes põhikahjuri elimineerimise tõttu saavad paremad toitumistingimused,
Nii umbrohtude kui ka kultuurliikide bioloogilised erinevused on suured ja reageerimine keskkonnatingimuste muutusele sageli erinev. Eri umbrohuliikide ja eri kultuurliikide konkurentsisuhted on samuti küllaltki erinevad. Põllu koosluse keskkonnatingimusi võib ka harimisvõtetega väga mitmeti mõjutada. Ei saa täielikult nõustuda väitega, et kultuurtaimed toimivad agroökosüsteemis orgaanilise aine vähendajatena ja umbrohud varude tasakaalustajana. Kui umbrohutaimed jäävad alarindesse (nt rukki puhul) siis ei vähenda nad oluliselt saaki ning toimivad toitainete siduja ja mulla orgaanilise aine rikastajana. Sel juhul seisneb umbrohtude ja koristusjäätmete roll agrosüsteemis mulla orgaanilise aine varude täiendamises süsteemi siseselt. Seega toimivad umbrohud koos koristusjäätmetega mulla bioloogilise aktiivsuse säilitajatena. Kui orgaanilise aine varud mullas pidevalt ei täiene, siis väheneb mikroobide mass ja mulla üldine aktiivsus
Tehnilist õli saadakse lallemantsiast ja perillast, tee- ja maitsetaimedena kasutatakse iisopit majoraani, melissi, münti, naistenõgest, vürtsbasiilikut, piprarohtu, liivateed jpt. taimi. Paljud huulõielised on ravimtaimed nt. iminõges, liivatee ja münt. Eestis kasvab niiskeis ja ka parasniiskeis kasvukohtades tihashein, maajalg, käbihein, koldnõges, käbihein jpt. Kuivades kasvukohtades kasvab väikest nõmmemünti, punet ja liivateed. Prügi ja umbrohutaimed on südamerohu, iminõgese ja kõrviku liigid. SUGUKOND: mailaselised (Scrophulariaceae) 1. kuuluvad kaheiduleheliste taimede hulka, iminõgeselaadsete seltsi. Sarnane huulõieliste sugukonnale. 2.Maailmas ligi 3000 liiki, varem pakuti ka 5000 liiki. 3.Siia kuuluvad üheastased või mitmeaastased rohttaimed, kelle õied on tavaliselt sügomorfsed ehk kiirjad. Lehed vastakuti või vahelduvad. Õied ühekülgses kobaras, õiekroon kahehuuleline, keerukas, harva
spetsiaalse põletajaga. · Solarisatsioon . Niiske muld kaetakse nädalateks plastikkattega · Kuum vesi. Kasutatakse ka vahtu tekitavaid aineid · Aurutamine. Surve all olev kuum aur tõstab temperatuuri 70 100 0 C · Elektriga tõrje. Elektrilaeng aurustab taimemahla, hävitades rakkusid ja kudesid · Laserid, UV kiirgus ja kiiritamine · Leegitamine. Kui teised meetmed tulemusi ei anna · enne külvi seemneumbrohtude tõrjeks · rühvelkultuuridel · mitte põletada, vaid surmata umbrohutaimed 40. Herbitsiidide jaotamine , nende omadused ja kasutamisviisid Herbitsiidide jaotus · Selektiivsed e. valiva toimega, hävitavad umbrohud kultuure vigastamata. · Universaalsed e. mittevaliva toimega. Kasutatakse enne külvi või enne kultuurtaimede tärkamist ja jäätmaadel · Lühikese fütotoksilise mõjuga. 2,4-D preparaadid. Tungivad taime läbi lehe. · Pikaealise fütotoksilise mõjuga. · Süsteemsed. Herbitsiid liigub taimekudedes edasi ja hävitavad kogu taime. Valdav
- mulla seisundist (kuiv, niiske, märg) - mulla kivisusest - adrapeitli ja adratera teravusest Lõpukünd peab olema sirge ja kokkukünniga paralleelne. Lõpuvagu (vao põhi) ei tohi olla sügavam kui ülejäänud künd ega laiem ühe saha töölaiusest. Vagu peab olema puhas ja ilma astanguteta. Lõpuvao viilud peavad olema sarnased ülejäänud künniga (eksamil ei küsita) Umbrohutõrje jäätmaadel ja söötidel on seda efektiivsem, mida täiuslikum on künd. Künniga viiakse umbrohutaimed ebasoodsatesse tingimustesse, kus nende elutegevus lõpeb. Mitteidanenud umbrohuseemned viiakse sügavamatesse kihtidesse. Tihendurull ehk pakker kindlustab: - parema külvialuse koos kiirema ja ühtlasema tärkamisega - eelnev tagatakse ühtlasema külvisügavuse ja parema veevarustusega alumistest kihtidest - künniviilude tasandamine vähendab ülemise kihi kuivamist tuule abil MULLAHARIMINE JA SELLE MINIMEERIMINE 1 cm töösügavust tähendab 150 tonni mulla liigutamist!
4. Äestamiste ja vaheltharimiste optimaalne kasutamine: - võimalikult umbrohtude nooremas arengujärgus - õige mullaniiskuse juures - sobivates (talumiskindlates) kultuuride kasvufaasides - äestamisega ei tohiks tekitada kultuurtaimedele lisastressi (tugeva põua ja öökülmade korral) - 5. Leegitamine: - kui teised meetmed tulemusi ei anna - enne külvi seemneumbrohtude tõrjeks - rühvelkultuuridel - mitte põletada, vaid surmata umbrohutaimed 6. Muud meetmed: - allakülvid - pinnase multsimine Printsiip, et võimalikult palju umbrohtusid enne külvi kahjutuks teha, on üks oluline põhitõde. Kui eelkultuuri saagikoristusele järgneb umbrohtumist vähendav mullaharimine ja põllukultuurile on võimalik külvata umbrohtude suhtes tugeva konkurentsivõimega allakülv, on juba suur osa idanemisvõimelistest umbrohuseemnetest kahjutuks tehtud. Kui umbrohutõrje ei ole edukas, peab kaaluma, milliseid kulutusi on
annaabi.ee 
