Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n välk) järgi ennustati tulevikku ja saadi teada jumalate tahet. Preestrid e augurid, ennustajad e haruspeksid. Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida. ETRUSKI KUNST Säilinud on peamiselt matusekommetega seotud kunst. Kunst erines nii perioodide kui linnade kaupa. Leitud on tuhandei etruski hauakambreid (Toscanast, Laziost ja Umbriast jt). Hauakambreid oli mitut tüüpi: · kivisesse maapinda raiutud tunnelid; · ümmargused kupliga kaetud hauakünkad; · kivist ehitatud majataolised hauakambrid; 1 · mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne Hauakambrid moodustasid surnute linnu (nekropolid). Suurimad Tarquinias ja Cerveteris. · Sageli sisustatud eluruumina, seintele maalitud uste ja akendega.
Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n välk) järgi ennustati tulevikku ja saadi teada jumalate tahet. Preestrid e augurid, ennustajad e haruspeksid. Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida. ETRUSKI KUNST Säilinud on peamiselt matusekommetega seotud kunst. Kunst erines nii perioodide kui linnade kaupa. Leitud on tuhandei etruski hauakambreid (Toscanast, Laziost ja Umbriast jt). Hauakambreid oli mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid; ümmargused kupliga kaetud hauakünkad; kivist ehitatud majataolised hauakambrid; 1 mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne Hauakambrid moodustasid surnute linnu (nekropolid). Suurimad Tarquinias ja Cerveteris. Sageli sisustatud eluruumina, seintele maalitud uste ja akendega.
Sambad olid algselt puust, hiljem hakati neid ehitama ka kivist. Stiililiselt meenutasid sambad dooria sambaid, kui vastupidiselt neile oli etruski templite sammastel baas. Samuti ei olnud puudust arvukatest keraamilistest kaunistustest. 2 Etruski kunstis on säilinud peamiselt matusekommetega seotud kunst. Nende kunst erines nii perioodide kui ka linnade kaupa. Leitud on tuhandeid etruski hauakambreid (Toscanast, Laziost, Umbriast ja mujalt). Hauakambreid oli mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid; ümmargused, kupliga kaetud hauakünkad; kivist ehitatud majataolised hauakambrid; mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne. Hauakambrid moodustasid surnute linnu (nekropole). Suurimad neist asusid Tarquinias ja Cerveteris. Hauakambrid olid sageli sisustatud eluruumina, seega olid seintele maalitud uksed ja aknad, et luua paremat illusiooni. Hauakamber oli
Etruskide elamutüübi võtsid üle roomlased. Elamu keskosa ehk aatriumi ümber paiknesid ülejäänud ruumid. Valgus ja õhk pääsesid elamusse uksest ja aatriumi laes olevast avast. Lisaks elamule võtsid roomlased üle ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuuri mõjusid oli etruskide kunstis tunda, kuid nad kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt. Rohkesti on etruskide arhitektuuris säilinud hoopis nende hauakambreid. Neid on leitud Toscanast, Laziost ja Umbriast. Hauakambreid leidus mitut erinevat tüüpi. Ühed neist olid kivisesse maapinda raiutud tunnelid, teised ümmargused kupliga kaetud hauakünkad ning kolmandad mäekülge raiutud eeskodadega kambrid. Enamik neist haudadest paiknes tihedate ja suurte rühmadena nn surnute linnades (nekropolides, mis olid antiikaja kollektiivsed matmispaigad). Surnud tuhastati, seejärel pandi tuhk savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli surnu portree. Tähtsamate isikute tuhk
Etruskide elamutüübi võtsid üle roomlased. Elamu keskosa e aatriumi ümber paiknesid ülejäänud ruumid. Valgus ja õhk pääses elamusse sisse uksest ja aatriumi laes olevast avast. Lisaks elamule võtsid roomlased ole ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuuri mõjusid oli küll etruskide kunstis tunda, kuid nad kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt. Rohkesti on etruskide arhitektuuris säilinud hoopis nende hauakambreid. Neid on leitud Toscanast, Laziost ja Umbriast. Hauakambreid leidus mitut erinevat tüüp. Ühed neist olid kivisesse maapinda raiutud tunnelid, teised ümmargused kupliga kaetud hauakünkad ning viimaseks mäe- külge raiutud eeskodadega kambrid. Enamik nendest haudadest paiknes tihedate ja suurte rühmadena niinimetatud surnute linnades(nekropolides, mis olid antiikaja kollektiivsed matmispai- gad). Surnud tuhastati, seejärel pandi tuhk savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli surnu portree.
savi- või metall-, mõnikord ka marmornõu, milles segati veini veega. enkaustika - Vahamaal ehk enkaustika on maalimine vahavärvidega. Tegemist on antiikajast pärineva maalitehnikaga, mis kasutab vahas kuumutamise teel segatud värve. ETRUSKI KUNST Arhitektuur ja kujutav kunst. Säilinud on peamiselt matusekommetega seotud kunst. Kunst erines nii perioodide kui linnade kaupa. Leitud on tuhandei etruski hauakambreid (Toscanast, Laziost ja Umbriast jt). Hauakambreid oli mitut tüüpi: 10 kivisesse maapinda raiutud tunnelid; 11 ümmargused kupliga kaetud hauakünkad; 12 kivist ehitatud majataolised hauakambrid; 13 mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne Hauakambrid moodustasid surnute linnu (nekropolid). Suurimad Tarquinias ja Cerveteris. 14 Sageli sisustatud eluruumina, seintele maalitud uste ja akendega. 15 Kaunistatud seinamaalide, skulptuuridega, käsitööesemetega.
– 9. saj. need 4 rida olid ühe teise käsikirja sees, ei ole üksmeelt, kas tegu on siiski itaalia keelega või hoopis mõne teise dialektiga. Se pareba boves, alba pratalia araba, albo versorio teneba, negro semen seminaba Placiti cassinesi (“Monte Cassino tunnistused”, 960-63) Piemonte jutlused 12. saj. 12. saj. lõpp – esimene luuletus Ritmo giullaresco toscano- humoorikas luuletus 13. saj. vaimulikud poeemid Monte Cassinost. Franciscus Assisist (Umbriast) rütmiline proosa – Laudes creaturarum 1225. nn. “Sitsiilia koolkond” Friedrich II õukonnas Palermos - 29 poeeti 14. saj. Dante, Boccaccio, Petrarca- klassikud - Veneetsia dialekt: suuline norm keskajal Vahemere piirkonnas, 18. saj. kirjakeeleks Kirde- Itaalias (Goldoni) - “Sitsiilia-Apuulia” variant (segatud provanssaali elementidega): kirjanduskeel Friedrich II õukonnas 13. saj. - Toscana (eriti Firenze) variant. Dante De vulgari eloquentia
9. saj. need 4 rida olid ühe teise käsikirja sees, ei ole üksmeelt, kas tegu on siiski itaalia keelega või hoopis mõne teise dialektiga. Se pareba boves, alba pratalia araba, albo versorio teneba, negro semen seminaba Placiti cassinesi ("Monte Cassino tunnistused", 960-63) Piemonte jutlused 12. saj. 12. saj. lõpp esimene luuletus Ritmo giullaresco toscano- humoorikas luuletus 13. saj. vaimulikud poeemid Monte Cassinost. Franciscus Assisist (Umbriast) rütmiline proosa Laudes creaturarum 1225. nn. "Sitsiilia koolkond" Friedrich II õukonnas Palermos - 29 poeeti 14. saj. Dante, Boccaccio, Petrarca- klassikud Rumeenia keel 16. saj. bojaar Neacþu kiri Cîmpulungist Braþovi linnapeale (Johannes Benkner) türklaste röövretkest Doonaul (1521)Coresi, diakon ja trükkal (Evangeeliumite tõlge Tetraevenghelul 1560-61) valahhia murre slaavi-rumeenia kakskeelne psalter Voronetsist kalvinistliku lauluraamatu fragment (u. 1570) jne.
annaabi.ee 
