Taimetoiteelement on keemiline element, mis on vajalik taime kasvamiseks ja arenemiseks ning mida ei ole võimalik temale omaste funktsioonide tõttu asendada mõne teise keelmilise elemendiga. Näiteks: C, O, H, N, P, Mg, B, Cu, Na, Ca, Zn jne. 7. Taimetoiteelementide jaotamine lähtuvalt taimede kvantitatiivsest vajadusest. Too näiteid. a) Makroelemendid- C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S; b) Poolmikroelemendid- Fe, Mn, (Si, Al); c) Mikroelemendid B, Cu, Mo, Zn, Co (Na, Cl); d) Ultraelemendid Sr, Cd, Cs, Rb. 8. Taimetoiteelementide rühmitamine lähtuvalt taimedes ümberpaiknemise alusel. Too näiteid. a) Kergesti ümberpaiknevad ehk kergesti reutiliseeruvad N, P, K, Mg, millised suure puudused korrad rändavad vanematest kudedest noorematesse. b) Raskesti ümberpaiknevad ehk raskesti reutiliseeruvad Ca, Fe, S, mis on taimes raskesti ümberpaigutatavad elemendid. 9. Mis on taimetoitaine? Too näiteid. Taimetoitaine on ühend, millena toiteelemendid sisenevad taime
Neid jaotatakse kvantitatiivsetest vajadustest lähtudes: *Makroelemendid: C; O; H; N; P; K; Ca; Mg; S(nende sisaldus taime kuivaines on mõni kümnendik kuni mitukümmend %). *Poolmikroelemendid: Fe; Mn; (Si; Al) on makro-ja mikroelementide vahelüliks, sest neid esineb taimedes vähem kui makrosid ja rohkem kui mikrosid. *Mikroelemendid: B; Cu; Mo; Zn; Co(Na; Cl), mille sisaldus taimedes kõigub vaid 10-5...10-3%. *Ultraelemendid: Sr; Cd; Cs; Rb jmt, mis esinevad taimedes üliväikestes kogustes (10-12...10-6 %)ja ka taimede vajadus nende järel on üliväike. *Väetamise seisukohast peetakse N;P;K esmajärgulisteks makrodeks( on ka põhitoiteelemendid) Ca;Mg ja S teisejärgulisteks makrodeks. Mengeli klassifikatsioon: *Mittemetallid:C; O; H; N; S; P; B; Si, mida taim kasutab orgaaniliste ühendite moodustamiseks. *Leelismetallid: K; Na; Ca; Mg esinevad taimedes peamiselt ioonsel kujul
o Makroelemendid: C; O; H; N; P; K; Ca; Mg; S(nende sisaldus taime kuivaines on mõni kümnendik kuni mitukümmend %) o Poolmikroelemendid: Fe; Mn; (Si; Al) on makro-ja mikroelementide vahelüliks, sest neid esineb taimedes vähem kui makrosid ja rohkem kui mikrosid o Mikroelemendid: B; Cu; Mo; Zn; Co(Na; Cl), mille sisaldus taimedes kõigub vaid 10 ...10-3% -5 o Ultraelemendid: Sr; Cd; Cs; Rb jmt,mis esinevad taimedes üliväikestes kogustes (10-12...10-6 %)ja ka taimede vajadus nende järle on üliväike. o Väetamise seisukohast peetakse N;P;K esmajärgulisteks makrodeks( on ka põhitoiteelemendid) Ca;Mg ja S teisejärgulisteks makrodeks Mengeli klassifikatsioon: Mittemetallid:C; O; H; N; S; P; B; Si, mida taim kasutab orgaaniliste ühendite moodustamiseks
mõne teise elemendiga. Taimedes on kokku avastatud üle 70 keemilise elemendi. Kõige enam on taimedes süsinikku (45%), hapnikku (42%) ja vesinikku (6,5%). Toiteelementide jaotus Kvantitatiivsetest vajadustest lähtuvalt: • Makroelemendid – C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S • Poolmikroelemendid – Fe, Mn, (Si, Al) • Mikroelemendid – B, Cu, Mo, Zn, Co, Se (Na, Cl) – sisaldus taimedes 10-5…10-3% • Ultraelemendid – Sr, Cd, Cs, Rb jmt. – taimedes 10-12…10-6% K. Mengeli klassifikatsioon: • Mittemetallid – C, O, H, N, S, P, B, Si – taim kasutab orgaanilise aine moodustamiseks • Leelismetallid – K, Na, Ca, Mg – taimedes peamiselt ioonidena • Raskmetallid – Fe, Mn, Cu, Zn, Mo jt. – orgaanilise ainega väga tugevasti seotud tihedus üle 6 g/cm3 • Kasulikud raskmetallid – Fe, Mn, Cu, Zn, Co jt • Ohtlikud raskmetallid – Cd, Pb, Sn, Hg jt
tagada taimede normaalset kasvu ning arengut ja mida tuleb väetistega mulda juurde anda. Taimes on olulisemad 16 keemilist elementi. Taimetoiteelementide jaotusprintsiibid: 1. Toiteelementide kvantitatiivsest vajadusest lähtudes jaotatakse neid järgmiselt: a) makroelemendid- C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S; b) poolmikroelemendid- Fe, Mn, (Si, Al); c) mikroelemendid – B, Cu, Mo, Zn, Co (Na, Cl); d) ultraelemendid – Sr, Cd, Cs, Rb. Väetamise seisukohalt on N, P, K esmajärgulised ja Ca, Mg ja S teisejärgulised makroelemendid. 2. Taimedes ümberpaiknemise võime alusel jaotatakse toiteelemente järgmiselt: a) kergesti ümberpaiknevad – N, P, K, Mg, millised suure puudused korral liiguvad vanematest kudedest noorematesse; b) raskesti ümberpaiknevad – Ca, Fe, S, mis puuduse korral taimes oma kohta ei muuda.
ning millest ühtegi pole võimalik asendada teise keem. elemendiga. Toiteelemendid: 1) makroelemendid- C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S Taim vajab neid suures koguses. Kuivaines on neid mõni kümnendik kuni mõnikümmend protsenti. 17 2) Poolmikroelemendid- Fe, Mn- On taimes rohkem, kui mikroelemente. 3) Mikroelemendid- Cl, Zn, Cu, B, Mo, Co, Se jt need täidavad taimes biokeemiliste protsesside katalüsaatori ülesannet. 4) Ultraelemendid-Sr, Cd, Pb, Ag, F jt-on taimes üliväikeses koguses. Toiteaineteks nimetatakse molekule(CO2, H2O ja O2) anioone ja katioone, millena toiteelemendid taime sisenevad. Toitained võivad olla nii tahkes, vedelas kui ka gaasilises olekus. 47. Toiteelementide omastamine taimede poolt. Taimed omastavad toiteelemente juurte kaudu. Peamiselt vett, hapniku ja mullalahuses olevaid või asenduvalt neeldunud mineraalaineid ning vähesel määral ka lahustunud orgaanilisi ühendeid.
annaabi.ee 
