Karula rahvuspark juhindub kaitsekorralduskavadest, millest esimene koostati aastateks 2001 2005. Keskkonnaministeeruim küll ei kinnitanud seda kaitsekorralduskava, kuid Karula Rahvuspargi Administratsioon lähtus oma igapäevase töö planeerimisel antud ajaperioodil just sellest kaitsekorralduskavast (2). Karula nimi arvatakse tulenevalt sellest, et metsaderohke ning mägine maa oli väga karurikas (1). 1.2Piirid ja vööndid. Olenevalt piirangute iseloomust ja ulatustest on Karula rahvuspark jaotatud kaheks loodusreservaadiks, kahekümne seitsmeks sihtkaitsevööndiks ja kahteistkümneks piiranguvööndiks. Vöönditest rangeima reziimiga on loodusreservaat, kus tagatakse koosluste looduslik arenemine ning välistatakse otsene inim-mõju. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärgiks on säilitada või taastatada seal aegade jooksul väljakujunenenud kooslusi. Sihtkaitsevööndid
suhtelises või üldises. Turumajanduses muutuvad kaupade ja teenuste hinnad pidevalt. See võimaldab 4 lahendada majanduse võtmeprobleeme ning jaotada ümber ressursse ja tulusid. VARJATUD E. ALLASURUTUD INFLATSIOONI alla mõistetakse niisugust majanduslikku olukorda, kus hinnad võivad samaks jääda, ent kaupade kvaliteet halveneb ja sortiment aheneb. Lähtudes põhjustest ja ulatustest võib inflatsiooni liigitada veel: NÕUDLUSINFLATSIOON väljendab liignõudlust st nõudlus ületab pakkumise. Kui majanduses on tarbijate käes liigset raha, siis see iseenesest tekitab liignõudluse. Näiteks üleminekul plaanimajanduselt turumajandusele: paberraha satub ringlusse rohkem kui hetkel on käibel kaubavarusid. Nõudlusinflatsiooni võib põhjustada ka alapakkumine. Tegeliku ja potentsiaalse
õpetanud mitu põhjust, miks on nõuandmine harva konstruktiivne. Nõuandminse lõks on püsiv kiusatus, millele kiputakse järele andma. Mis siis nõuannetel viga on? Nõuandmisega alahindame teise inimese intelligentsust. Meil poleks nagu piisavalt usku sellesse, et probleemi omanik ise on piisavalt võimekas oma raskustest aru saama ja nendega toime tulema. Teine häda nõuannetega on see, et harva saab nõuandja ise probleemi ulatustest täit selgust. Kui inimesed meiega oma muret jagavad, lasevad nad sageli paistva vaid jäämäe tipul. Nõuandja ei tea midagi pinna all varju jäävatest raskustest, tunnetest ja muudest teguritest (Bolton 2007: 42). III Teiste murede vältimine Kord nimetas üks ajakirjanik vestluse esimeseks reegliks seda, et kui mingigi võimalus dialoog rappa ajada, siis keegi seda kindlasti ka teeb. Kolm ülejäänud teesulgu- kõrvalejuhtimine, loogiline argumenteerimine ja rahustamine- ongi tuntud
peatab ka liikumisenergia. Painutades sel moel energiat , võib rütmi sassi viia. Kuid võib ka "värvida", artikuleerida rütmi. IMPULSIVE flow aktsenteerib liikumise alustamist, IMPACTIVE (impact -kokku -või vastupõrge, kokku suruma) flow aktsenteerib liikumise lõpetamist, jõudmist kuskile. DYNAMIC RANGE (ulatus) liikumise juures on midag´i sellist, mida koreograaf nõuab tantsuijatelt ja mis "tähistab" koreograafi käekirja. Kulub aega, et aru saada liikumise EKSTREEMSETEST ulatustest sirutusest, kiirusest, aeglusest jne. Tavaliselt arvavad tantsiajd, et on midagi saavutanud või omandanud, kuid on veel hulk maad tegeliku liikumise ulatude tunnetamiseni. Põhjus ei pruugi olla liikumise tehnikas või kineetikas, pigem on see kogemuse puudumises. Et töötada liikumise ekstreemsete limiiridega, on vaja ülimat PÜHENDUMIST, isegi allaheitlikkust, mis võib olla hirmutav. Liikumiste eukineetiliste elementidega töötamiseks alusta tegevuste fraasiga, jägi
mitmetähenduslik. See on selline kvaliteet, mis on keelele omane. Seda loob süntaks (grammatikareeglid) ning semantika ise. Ka selline olukord on expressis verbis kirjas. Olemuslikult vaja jälle jõuda siduva tähenduseni. Mitmetähenudslikkuse olukord on mõnevõrra lihtsam. Kui ebatäpsuse olukord ulatud olukordadeni, kus me ei tea üldse tema tähendusulatust. Mitmetähenduslikkuse juures teame ulatust, kuid me ei tea, milline neist ulatustest on meie jaoks vajalik, milline on see siduv normatiivne tähendus. Katse seadustada juriidiline voluntarism. Anda keele üle otsustamine ainult juristide kätte. Äriseadustik ja koos sellega tsiviilosa üldseadustiku muutmise seadus, mille toonane §2 sätestas olulised nõuded seaduse tõlgendamise jaoks. §1 seadis eeskohale keelelise tõlgendamise nõude. Seaduse muudatus sätestas, et seadusest arusaamiseks pole tähtis grammatiline kuju, vaid seaduse mõte
jaotada ümber ressursse ja tulusid. Küll aga kujundab suhteline hindade muutus tendentsi üldiseks hinnatõusuks. 1.49.1.2 Varjatud e. allasurutud inflatsioon Mõistetakse niisugust majanduslikku olukorda, kus hinnad võivad samaks jääda, ent kaupade kvaliteet halveneb ja sortiment aheneb. Kvaliteetsete kaupade asemel hakatakse müüma ersatskaupu, mille kvaliteet ja tarbimisomadused alandavad reaalset tarbimist. Tekib kaubadefitsiit. Lähtudes põhjustest ja ulatustest võib inflatsiooni liigitada veel: 1.49.1.3 Nõudlusinflatsioon Väljendab liignõudlust st nõudlus ületab pakkumise. Kui majanduses on tarbijate käes liigset raha, siis see iseenesest tekitab liignõudluse. Näiteks üleminekul plaanimajanduselt turumajandusele võidakse täiendavate riigieelarvekulude katmiseks kasutada täiendavat emissiooni. Paberraha satub ringlusse rohkem kui hetkel on käibel kaubavarusid. Nõudlusinflatsiooni võib põhjustada ka alapakkumine
annaabi.ee 
