Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ulatuslikumate" - 7 õppematerjali

Niels Hendrik Abel
2
doc

Niels Hendrik Abel

see avaldada Taani Teaduste Akadeemia väljaannetes.Degen oli hea matemaatik ning ka tema ei leidnud Niels Henriku töös vigu. Hiljem hakkas Abel lahendama viienda astme võrrandeid,siis algaski Abeli tõsine huvi matemaatika vastu.Ikka uuesti tuli ta selle küsimuse juurde tagasi kuni jõudis lõpuks järeldusele,et sellist lahendust radikaalides pole lihtsalt olemas.Nii arvasid ka teised matemaatikud.Abeli ületamatu ideederikkus kihutas teda uute ulatuslikumate probleemide juurde.Võrrandite algebralistele ja lahenduvuste piiritlemine pidi aga jääma Galoi's ülesandeks.Galois õppis hiljem Abeli tööd tundma ja hindama.Augustis 1821 sooritas Abel ülikooli sisseastumis eksamid.Uuel ülikoolil aga plnud raha,et maksta stipendiumit.Kuid oli olemas ühiselamu kus polnud vaja maksta elamispinna,kütte ja valgustuse eest.Abelile sellest ei piisanud,sest tal polnud mitte mingisugusei vahendeid elamiseks.Mõned ülikooli prifessorid

Matemaatika → Matemaatika
3 allalaadimist
Söömine- joomine keskaegses Tallinnas
19
doc

Söömine- joomine keskaegses Tallinnas

soodsad paigad. (6) 4 1. Toitumine Toitumine pole pelgalt inimese elementaarne bioloogiline vajadus, sellel on alati sügav sotsiaalne ja kultuuriline sisu, seepärast on toitumiskultuur ka ajaloo uurimisobjektiks ning saab kõneleda isegi uurimistraditsioonist. Esimesed sellesisulised teadustööd ilmusid 19. sajandi lõpul. Tõsi küll, enamasti ei olnud need spetsiaalselt toitumisküsimustele pühendatud, rohkem on tegu ulatuslikumate uurimustega, millest toitumisproblemaatika moodustab vaid ühe osa. (6) Inimese toitumiskultuuri määramisel on kaalukaim looduskkeskkond, mis üsna kindlalt seab toitumistavadele raamid. Majanduse arengutasemest tingituna on muidugi võimalik loodusjõudude mõju nõrgestada. Küsimus on, kui tugevast mõjutas looduskeskkond keskaja inimese toitumiskultuuri, ning kas oli selles suhtes maa- ja linnaelanike vahel erinevusi. Keskaja

Ajalugu → Ajalugu
47 allalaadimist
Muusika ajastud-õpimapp
30
docx

Muusika ajastud, õpimapp

improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega · Missa Missa ehk mess on liturgilise muusika vorm ja zanr, mis põhineb katoliku kiriku missal (armulauaga jumalateenistus). Maailma esimese tervikliku muusikateosena loodud missa Messe de Notre Dame kirjutas Guillaume de Machaut erinevatel andmetel 1340ndatel kuni 1360ndatel aastatel. Alates 19. sajandist võib missa olla ka iseseisev muusikateos.Vastavalt liturgiale koosneb missa kuuest osast. Ulatuslikumate teoste puhul võivad need olla jagatud väiksemateks osadeks. Missa tekst on alati ühesugune. · Noodikirja kujunemine 8. saj. Franki suurriigi kujunemisel tekkis vajadus ühtlustada liturgilist laulu riigi territooriumil, sest liturgilisi laule oli väga palju ja erinevaid, mis koormas lauljate mälu. Vajati viisi, et olulised laulud kirja panna. Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil

Muusika → Muusikaajalugu
281 allalaadimist
BAKALAUREUSETÖÖ Merekaitseala võrgustikud Läänemeres
31
pdf

BAKALAUREUSETÖÖ Merekaitseala võrgustikud Läänemeres

Koos nende aladega oleks kaitstavate alade pindala Läänemeres kokku 31 000 km2 (20% senise 12% asemel). 21 Joonis 2. Läänemeres olemasolevad Natura 2000 alad ning 2013.aastal väljapakutud 13 uut väärtuslikku ning kaitset vajavat piirkonda (Muudetud autori poolt, originaal Oceana, 2013). 22 Kokkuvõte Merekaitsealade loomise vajaduse teadvustamine on viinud üha ulatuslikumate merekaitsealade loomiseni. On täheldatud, et üksikud kaitsealad ei suuda pikaajaliselt säilitada bioloogilist mitmekesisust ning seepärast on vajalik luua kaitsealade võrgustik, mis ühendab nii olemasolevad kui loodavad kaitsealad. Kaitsealade võrgustikud suudavad paremini tagada bioloogilise mitmekesisuse ja elupaikade kaitstuse. Merekaitsealade suurused sõltuvad iga kaitseala spetsiifilistest eesmärkidest ja liikidest ning elupaikadest, mida soovitakse kaitsta

Ökoloogia → Rannikumere keskonnakaitse
14 allalaadimist
Metsade sääst
29
doc

Metsade sääst

käitumiseks metsade suhtes. Põhjuseks on olnud teistsugused tegurid. Sihikindel laialdasem metsade kaitsmise alustamine mere rannikul alates 1764. aastast on lähtunud siiski riiklikust algatusest. 1836. aastaks oli mereäärsete riiklikult kaitstavate metsade pindala kasvanud juba 9000 hektarini. Tõsisemalt tõusis metsade mitmekülgne ökoloogiline tähtsus päevakorda alates 19. sajandist, seoses tööstusrevolutsiooniga, tehnoloogia arenguga ja sellega seonduva varasemast hoopis ulatuslikumate keskkonnakahjustustega. Metsa sotsiaalsed kaitsefunktsioonid ajaloo erinevatel etappidel Metsa peamised kaitsefunktsioonid sotsiaalselt seisukohalt on olnud varasemas ajaloos seotud inimeste peitu minekuga metsa sõdade ajal ja inimkonfliktide puhul ühiskonnas. Vanimaid teateid selle kohta, et metsad olid siinsetele inimestele oluliseks pelgupaigaks sõdade ajal, saab lugeda 13. sajandist pärit Hendriku kroonikast

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
81 allalaadimist
Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte
19
doc

Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte

distsiplineeritusehindamisel, kui alustatakse tööd uue klassiga; klassi kaasatöötamisvõime jälgimisel õpetamise käigus ning õpilaste jooksval hindamisel tunnis. Subjektiivsuse vältimiseks peaks õpetaja mitteformaalsel hindamisel pidama kinni reast metoodilistest nõuetest ja soovitustest.Formaalset kontrolli ja hindamist rakendatakse õppe-kasvatusprotsessis nii jooksvate õpitulemuste väljaselgitamiseks tagasiside saamise eesmärgil kui ka ulatuslikumate õpiresultaatide üle otsustamiseks. Mitteformaalne hindamine ja otsustamine õppe-kasvatustöös (õpilaste ja klassi üldise arengutaseme, õpimotivatsiooni ja distsiplineerituse, klassi kaasatöötamisvõime ning õpilaste tunnis töötamise tähenduses). Õpetaja mitteformaalsed hinnangulised otsustustused puudutavad vähemasti kolme valdkonda: 1)õpilaste ja klassi üldise arengutaseme, õpimotivatsiooni

Pedagoogika → Pedagoogiline psuhholoogia
643 allalaadimist
Nõukogude Liidu ajalugu osa 2
176
doc

Nõukogude Liidu ajalugu osa 2

Lisaks dissidentlik liikumine tugevneb ka organisatoorselt, tekivad selgelt kitsamad grupid- nt seadusliku kaitse liikumine, inimõiguste kaitse initsiatiivgrupp, inimõiguste komitee. Nende organisatsioonide abil dissidentlik liikumine laienes. 70Ndate algus on aktiivse tegevuse periood. Taustana tuleb arvestada välispoliitilist tegurit- ka see aeg, kui NL-USA suhted on võrreldes varasema ja hilisemaga üsna heal järjel. Kahe riigi suhete soojenemine hoidis NL siseselt tagasi ulatuslikumate repressioonide teostamise. 1975 kirjutati alla Helsingis Eur Julgeoleku ja Koostöönõupidamise lõppaktile, alla kirjutanute hulgas oli ka NL, pärast selle leppe allakirjutamist hakkasid tekkima nn Helsingi grupid, nende eesmärgiks sai inimõigustest kinni pidamise järgimine NL-s ja kõik rikkumised, mis tähele pandi, need dokumeteeriti, nende kohta peeti arvet ja samas nende poolt saadeti info ka NL-st välja.

Ajalugu → Ajalugu
82 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun