Suuõõne suuruse muutmisel muutuvad ka helikõrgused. Parmupill on Eestisse jõudnud ilmselt sakslaste vahendusel. Vanim Eestimaal leitud parmupill on pärit 13. sajandi algusest. Laiemalt levis parmupill Põhja- ja Lääne- Eestis 19. sajandil. Parmupill on kogumas taas suuremat populaarsust ning selle mängu saab õppida pärimusmuusika õppelaagrites ning kõrgkoolis. Jauram Rütmipillid on samuti pingipill - heli saadi tuhaga üle raputatud puupuitalust (pinki, põrandat, uksepakku) otsast lõhestatud kepiga hõõrudes ja koputades, ning umba ehk jauram, mis kujutab endast vibukujulist instrumenti. Selle külge on kinnitatud metall-litrid. Takti löömisel vastu põrandat litrid kõlisevad. Sarvepill Trompeti tüüpi puhkpillid on igasugused sarved ja pasunad. Karjasarvi ja -pasunaid puhuti hommikul karjaga välja minnes ja õhtul koju tulles. Suur karjapasun (kuni 2 meetrit pikk) oli külakarjase tööriist ja seda poisikesed puutuda ei tohtinud. Seda
söötvate õitsiliste ehk õitsikarjuste käristitel ja tirinuiadel, millega hirmutati metsakiskjaid ning puust või plekist krappidel (karjakell). Käristit kasutati ka mõisa ajujahtidel. Pillina on mõnevõrra kasutatud helirauda, mis kujutab endast metallvõru või trianglit, mida löödi metallkepikesega. Rütmipillid on samuti pingipill - heli saadi tuhaga üle raputatud puupuitalust (pinki, põrandat, uksepakku) otsast lõhestatud kepiga hõõrudes ja koputades, ning umba ehk jauram, mis kujutab endast vibukujulist instrumenti. Selle külge on kinnitatud metall-litrid. Takti löömisel vastu põrandat litrid kõlisevad. Vähesel määral on kasutatud ka trumme. Näiteks Setomaal oli kasutusel väike ühelt poolt nahaga kaetud trumm ehk puuben, mis on venemaise päritoluga. Parmupill ei kuulu otseselt löökpillide hulka, kuid tema tööpõhimõte sarnaneb
Naelutamisel kasutatakse torni. 4.Järgmine laud surutakse eelmise külge löögiklotsiga, mis saetakse näiteks jäägiks jäänud lauatükist.Toimingut korratakse ja lauad kinnitatakse siis, kui need on tihedalt paigal.Kui on oht, et laud otsa lähedalt lõheneb, tuleb kinnitusava ette puurida. 5.Võimaluse korral paigaldage lauad uste juures nii, et uksepakk kataks liitekohad.Põrand peab naaberruumi põranda suhtes liikuda saama.Kui põrandad ei ole samas tasapinnas , tõstetakse uksepakku madalama ruumi poolelt liistude abil. Ilma uksepakuta avades kasutatakse laudade liitekoha katmiseks puidust või mettalist katteliiste. 6.Toruavad laua otstesse tehakse nii , et sobitatav laud asetatakse viimasena paigaldatud laua peale , torude kõrvale.Nurgiku ja mõõdulinduga märgitakse torude asendid ja läbimõõdud. 7.Ava tehakse puuriga,mille läbimõõt on 5-10mm toru läbimõõdust suurem. 8.Seejärel lõigatakse sobitatav laud mööda ava keskjoont läbi ja pannakse kohale. 9
Hoiduti haua tükk aega varem lahtikaevamisest. KIRSTU PANUSED - isiklikud asjad (proteesid, prillid, kepp); leib-sool; kirglikul kudujal murti vardad rinna kohal pooleks, viinamehele pandi viin kaasa; raha – enamasti metallraha. Surnu asjad jagati tihti santidele (poolearulised, sõjas haavatud, tulekahjus vara kaotanud…). VÄLJA VIIMISE PROTSEDUUR - keegi ei tohi komistada; kirstu nurgaga vastu ei tohi kuskile lüüa (uus surnu peatselt majas. Nael löödi uksepakku või ukse kohale raudterariist. Väljaviimisel ei tohtinud maja tühjaks jääda. Süsi, vett hobuse jalge ette. Lasti püssi, et tekitada suurt kära. Surnu viidi välja vastutuult. Kui pärituul, siis lõhuti aeda. Surnuga ei olnud soovitav sõita üle põllu. Kunagi ei mindud surnuaeda otse. Surnuga surnuaeda minnes peatusi teha ei tohtinud v.a. 2 rituaalset peatust a) esimene vastutulija b) murtakse noorel puul latv ära. Risti tegemise puud on mänd, lepp ja kask
lapulisedki lauld, mis jäksand, aga kohku-kahku põle kuskil kuulda old. Pruudil old nõnna pailu kaasavara, et kerstu kahel kõige kangemal jõumehel soand rie piale kanda. Esimene mies old oma rammuga üle kihelkonna kuulus. Ta vend pidand korra kolmepäävase sia- sõnni sabast jaanipäise ia (jäätuse) pial kinni, sie põle enne saba kääst ää soand, kui mies ise last lahti. Teine mies old veel tugevam: ta istund maha, pand jalad kõvaste vasta uksepakku ja uend kolmepäävase kuke-kuldi sabast kinni ega põle enne mitte lahti last, kui kuke-kult ise tõmmand saba kääst ää. Viimaks läind kaks naest pulmas riidu: teine ikka sõimand teist, teine lugend teisele paha sõnu, viimaks teine löönd teist leivakannikaga, teien teist piatoiduga ehk ka jumalaanniga; teine teist õlekõrrega, teine teist jumalavilja varrega; teine lükand teise jõkke, teine teise vette. Mõlemil old
Iga järgmise koristaja puhul, kes seda ruumi veel kasutab vajatakse lisaruumi 1 m². Kujult pikka ja kitsast koristusruumi on raske kasutada, kuna koristuskäru piirab ruumi kraanikausi ja riiulite juurde. Koristusvahendite hoiuruum paigutatakse igal korrusel keskusesse viiva lifti või trepi läheduses, võimalusel keset koristatavat ala. Koristusvahendiet houruumi ukseava peaks olema vähemalt 80 cm lai, uks peaks avanema väljapoole ja seal ei tohiks olla uksepakku. Joonis 4. Koristusmasinad, koristusvahendid. Foto L.Padu Joonis 5. Valamu. Foto L.Padu 1.3.3 Hoiuruumi seadmed Koristusvahendite hoiuruumis peaks olema järgmised esemed ja seadmed • Suur põrandakaev (trapp) • Suur kraanikauss • Kallamis kraanikauss • Vabad tasapinnad mõlemal pool kraanikaussi • Segisti, mis on varustatud käsiduššiga • Kuivatusrest • Reguleeritavad riiulid • Töövahendite hoidjad • Toruradiaator
Projektiivmeetodid enda kohta teavet kõige kaudu, mida ta teeb. Inimene võib loodavasse väiksemal või suuremal määral ennast sisse panna; nii kannab puusepp veidi iseendast igasse uksepakku, mida ta teeb, ent palju suuremal Mõiste ..projektsioon" viitab laiendamise ja ülekandmise protsessile. Oma vastasti- määral paati, mille ta ehitab. Allporti ja Vernoni meetodid on mingil kustes suhetes maailmaga tajume sündmusi omaenda konkreetsetest vajadustest ja
annaabi.ee 
