süsteemis (SI) on kg/m3, kuid merenduses kasutatakse kordset ühikut Mg/m3 = t/m3 . Tähiseks on . Ujuvusjõud mõjub püstsihis üles ja on 9 2. Laeva ujuvus rakendunud laeva veealuse osa ujuvuskeskmesse B (i.k. buoyancy , vene- keelses kirjanduses siiani C, mis on IMO poolt nüüd kohustuslik tegurite tähis, kuigi lühendina on kasutusel sobiv ). Raskuskeskme G ja ujuvuskeskme B koordinaate iseloomus-tavad: abstsissid, s.t. XG ja XB väärtused enamikel juhtudel on negatiivsed; ordinaadid, s.t. YG ja YB 0 väärtuse ligidased; aplikaadid, s.t. KG = (0,5...0,8)D ja KB = (0,5...0,6)T; kaubalaevade KG > KB vastasel juhul tekib ülipüstuvus. 2.2. Laeva tasakaalutingimused Laeva tasakaal määratakse kahel tingimusel: laeva raskusjõud peab olema võrdne ujuvusjõuga , mass aga võrdne laeva poolt väljatõrjutud vee massiga;
Klassifikatsiooniühingud ja nende tegevus. 4. Laeva klass, klassisümbol. 5. Laevade mõõtmine. Registermahutavus, reeglid konventsioonid. 6. Laeva arhitektuurilis- konstruktsioonilised tüübid, üldskeem 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. 9. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. 12. Laeva peamõõtmed ja täidlustegurid. 13. Laeva mereomadused, püstuvus. 14. Laeva mereomadused, uppumatus. 15. Laeva ekspluatatsiooniomadused. 16. Laevaehituses kasutatavad materjalid. 17. Laevaehituslike algdetailide ja profiilide kirjeldus ja iseloomustus. 18. Detailide ühendamise tehnoloogilised võtted, keevitamine, neetimine ja muud.. 19. Laevakere üld- ja kohalik tugevus. Ekvivalentne tala. 20
Ristilõik GZ, mis on risksirge ujuvusjõu p(tagurpidi kolmnurk) mõjujoonele punktist G kuni punktini Z , nim STaaTILISE PÜSTUVUSE ÕLAKS. Püstuvuse moment väljendub korrutisena W GZ, st laeva massi ja staatilise püstuvuse õla korrutisena. laeva ujuvusjõu p (tagurpidi kolmnurk)mõjujoone lõikepunkt M laeva tsentraaljoonel C on põikmetatsenter ehk lihtsalt metatsenter. Kaugus raskuskeskmest G metatsentrini M , s.t GM on aleva algmetatsentri kõrgus. Metatsentri M ja ujuvuskeskme B vahelist kagust BM nim algmetatsentri raadiuseks ja seda arvutatakse valemist BM=Jx / (tagurpidi kolmnurk), kus Jx on veeliinitasandi keskinertsimoment x telge suhtes , m (astmes 4) V on mahuline veeväljasurve , kuupmeetrit Jooniselt 5.1 võib avaldada metatsentri kõrguse teiste teadaolevate lõikude kaudu alljärgnevalt: GM= KB + BM KG GM= BM-BG GM = KM- KG Kus KB on ujuvuskeskme aplikaat KG raskuskeskme aplikaat KM metatsentri aplikaat,
Kreeninurk () Angle of Heel Raskuskese G Centre of Gravity Ujuvuskese B Centre of Buoyancy Metatsenter M Transverse Metacentre Ujuvuskese kreeni puhul B1 Centre of Buoyancy Shifted Metatsentri raadius BM Metacentric Radius Metatsentri kõrgus GM Metacentric Height Püstuvuse õlg GZ Righting Arm Ujuvuskeskme aplikaat KB Height of Centre of Buoyancy Raskuskeskme aplikaat KG Height of Centre of Gravity Metatsentri aplikaat KM Height of Metacentre Ujuvuskeskme B1 kaugus kiilupunktist K (loodpunkti N) KN Righting Lever Püstuvuse moment GZ Righting Moment KM = KG + GM; KM = KB + BM; = Konstantse mahuga laeva väiksel (õigem lõpmatult väiksel!) kallutamisel põiki kaldenurgani () ujuvuskese B ( varem v.k
Waterplane area coefficient Veeliinitasandi täidlustegur CWP - Block coefficient Üldtäidlus- e. plokktegur CB - Ship's speed Laeva kiirus v sõlm Density Tihedus t/m3 X of centre of gravity Raskuskeskme abstsiss XG (LCG) m X of centre of bouyancy Ujuvuskeskme abstsiss XB (LCB) m Centre of bouyancy above keel Ujuvuskeskme aplikaat KB (VCB) m Centre of gravity above keel Raskuskeskme aplikaat KG (VCG) m Moment trim 1 cm Moment, mis trimmib 1 cm MTC tm/cm Ton per 1 cm draught Tonniühik 1 cm süvise kohta TPC t/cm 2 1. Laevageomeetria
s.t. taastav õlg GZ omandab nullväärtuse; numbriliselt sama, mis püstuvuse ulatus (range of stability). KG laeva raskuskeskme kõrgus kiilust. KN tinglik taastav (püstiv) õlg, oletades, et laeva raskuskese asub kiilul; püstuvuse ristkõvera ordinaat. Kihiparandus layer correction DISm trimmiga laeva keskmise süvise järgi määratud veeväljasurve korrektuur, mis tuleneb miidli ja ujuvuskeskme F erinevatest asenditest piki laeva; positiivne, kui F-ile lähem laeva ots on "all"ja negatiivne, kui see on "ülal". Korrigeeritud (vedel) KG või GM fluid KG or GM laeva KG või GM peale vabapinnaparanduste tegemist. Kreenikatse inclining test laeva raskuskeskme kõrguse määramine kaalu põiksuunas ümberpaigutusest tekkiva kreeninurga järgi Laevaperiood period of a ship aeg, mis kulub laeva õõtsumiseks ühest pardast teise ja tagasi.
Veeliinid ja tonnaazimärgid: 1 tekijoon; 2 modifitseeritud tonnaazi märk; 3laadungimärk e. Plimsolli ketas; 4 metsaveolaeva veeliinid; 5 alternatiivtonnaazi märk; 6 kaubalaeva veeliinid Veeväljasurve muutumine olenevalt süvise muutumisest kajastub ka eelnimetatud kõverate alusel koostatud diagrammist, mida nimetatakse lastiskaalaks. Sellele diagrammile kantakse ka TPC (ehk q) suurus olenevalt süvisest. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. Ujuvusvaru- laeva ohutu liikumise kindlustamiseks, kujutab endast laeva korpuse veekindlat ruumala ülevalpool lastveeliini. Ujuvusvaru moodustab veekindla peateki all olevatest ruumidest , millele lisanduvad veekindlad tekiehitised. Vee sattumisel laeva õnnetuse puhul, vajub laev sügavamale (süvis suureneb), kuid tänu ujuvusvarule jäb ta veepinnale ujuma. Kaubalaevadel on
Veeliinid ja tonnaazimärgid: 1 tekijoon; 2 modifitseeritud tonnaazi märk; 3laadungimärk e. Plimsolli ketas; 4 metsaveolaeva veeliinid; 5 alternatiivtonnaazi märk; 6 kaubalaeva veeliinid Veeväljasurve muutumine olenevalt süvise muutumisest kajastub ka eelnimetatud kõverate alusel koostatud diagrammist, mida nimetatakse lastiskaalaks. Sellele diagrammile kantakse ka TPC (ehk q) suurus olenevalt süvisest. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. Ujuvusvaru- laeva ohutu liikumise kindlustamiseks, kujutab endast laeva korpuse veekindlat ruumala ülevalpool lastveeliini. Ujuvusvaru moodustab veekindla peateki all olevatest ruumidest , millele lisanduvad veekindlad tekiehitised. Vee sattumisel laeva õnnetuse puhul, vajub laev sügavamale (süvis suureneb), kuid tänu ujuvusvarule jäb ta veepinnale ujuma. Kaubalaevadel on ujuvusvaru 30-50 % täielikust veeväljasurvest,
Veeliinid ja tonnaazimärgid: 1 tekijoon; 2 modifitseeritud tonnaazi märk; 3laadungimärk e. Plimsolli ketas; 4 metsaveolaeva veeliinid; 5 alternatiivtonnaazi märk; 6 kaubalaeva veeliinid Veeväljasurve muutumine olenevalt süvise muutumisest kajastub ka eelnimetatud kõverate alusel koostatud diagrammist, mida nimetatakse lastiskaalaks. Sellele diagrammile kantakse ka TPC (ehk q) suurus olenevalt süvisest. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. Ujuvusvaru- laeva ohutu liikumise kindlustamiseks, kujutab endast laeva korpuse veekindlat ruumala ülevalpool lastveeliini. Ujuvusvaru moodustab veekindla peateki all olevatest ruumidest , millele lisanduvad veekindlad tekiehitised. Vee sattumisel laeva õnnetuse puhul, vajub laev sügavamale (süvis suureneb), kuid tänu ujuvusvarule jäb ta veepinnale ujuma. Kaubalaevadel on
annaabi.ee 
